Allikas: Maaeluvõrgustik, autor Reve Lambur
Maaeluvõrgustiku detsembris korraldatud kolmest õppereisist üks viis Põlvamaale. Õppereisi kava leiab Maamajanduse Infokeskuse veebilehelt www.maainfo.ee/index.php.

Õppereiside eesmärgiks oli Eesti maaelu arengukava ja Euroopa Liidu struktuuritoetuste projektinäidete esitamine ning ühtlasi soodustada koostööd erinevate organisatsioonide, ettevõtjate ja maapiirkonna arendajate vahel. Õppereis korraldati koostöös Põlvamaa Arenduskeskuse ja Räpina Aianduskooliga.

Mooste mõis kui Põlvamaa pärl (www.mooste.ee/)

Moostes tutvusime Mooste Viinavabriku, Mooste Rahvamuusikakooli, Folgikoja, Villakoja ja Savikojaga. Moostet tutvustasid vallavanem Ülo Needo ja arendusnõunik Aivar Roop.

Mooste viinavabrik on alates 2010. aastast renoveeritud ja taasavatud kui fototurismikeskus.

Mooste viivavabriku perenaine Minna Jõgeda tutvustas viinavabriku ajalugu.

Mooste Viinavabrik töötas viinavabrikuna aastatel 1909. – 1955. Praegu on viinavabrik populaarne pulmade ja seminaride pidamise koht.

Mooste mõis koosneb 21st muinsuskaitse all olevast hoonest, millest enamus on kohaliku omavalitsuse omandis ning välja renditud ettevõtetele ja mittetulundusühingutele. Mõisa paremaks majandamiseks ja arendamiseks on asutatud SA Mooste Mõis.

Mooste Rahvamuusikakooli, mis asub kunagises mõisa viinakelder-elamus, juhatab Krista Sildoja.

Mooste Folgikoja laval tehti ühispilt. Folgikoda mahutab kuni 600 külalist.

Mooste folgikoja ühes otsas on villakoda, kus tegutseb Eesti üks suurim lambanahku töötlev ettevõte – Sireli talu, kelle lambad kasvavad hoopis Põhja-Eestis.

Mooste mõisa tööhobuste tallis asuvas savikojas tegutseb OÜ Savikukumaja. Savikojast saab tellida savikrohvi, -telliseid, -plokke ja palju muud põnevat, mis kõik on looduslik ja keskkonnasõbralik, samuti korraldatakse seal erinevaid koolitusi.

Zerna Ökotalu – maheteraviljatooteid valmistav pereettevõte Ruusa külas

Külalisi võttis vastu noorperemees Mait Konsap. 

Zerna Ökotalus töödeldakse 30-40 tonni teravilja (kaer, nisu, oder, rukis, tatar, spelta), mahehelbeid on toodetud juba 8-9 aastat.

Zerna Ökotalus tegeleb pakendamise ja turundamisega perenaine Tiia Kokmann-Konsap. Talu toodanguvalikus on juba 20 nimetust erinevaid tooteid, sh erinevaid helbesegusid.

Räpina Aianduskool – looduslähedasem elu! (www.aianduskool.ee/)

Räpina Aianduskoolis õpib 770 õpilast, kellest 250-270 on päevases õppes. Koolis saab õppida aiandust, maastikuehitust, floristikat.

Veiko Maastik on Põlvamaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht. Tegemist on arendusorganisatsiooniga, kuhu kuuluvad kõik 13 Põlvamaa kohalikku omavalitsust.

Põlvamaa Arenduskeskuse juht Hegri Narusk tutvustas arenduskeskuse tööd.

Tiiu Marran, Põlvamaa Arenduskeskuse projektikonsultant tutvustas Põlvamaa Arenduskeskuse projekte, mis on toetust saanud Eesti maaelu arengukavast. Põlvamaal käivitati 2009.a väiketootjate võrgustik ning nendel Põlvamaa ettevõtetel, kes kohalikust toorainest oma tooteid toodavad, on võimalik taotleda Põlvamaa rohelisemat märki.

Kopli Taluköök ja Lustlik kokk (www.koplitalu.ee/)

Ajaloolise Tartu-Võru Postitee ääres Ihamaru külas asub Kopli Taluköök, mis loodi kolm aastat tagasi. Ettevõtmise eesotsas on Kaire Mets.

Kopli Taluköök pakub toitlustuskoolitusi – olemas on suur köök, seminariruum ja kolm majutusruumi (kokku 8 inimesele). 

Kopli Taluköögis valmistatakse Lustliku Koka kaubamärgi nime all erinevaid kastmeid.