KUTSE IDEEKORJELE

Head Põlvamaa ettevõtjad, MTÜ-de esindajad – teil ju on ideid, kuidas elu Põlvamaal paremaks teha? Oleme koostamas Partnerluskogu uue programmperioodi strateegiat ning vajame selles teie abi! 

Tule ja jaga oma mõtteid meiega:

MTÜ-d: 6. juunil kell 14:00 Valgjärvel, Siidrikojas, registreerimine avatud kuni 03.06. kell 17:00 LINK.
Ettevõtjad: 8. juunil kell 14:00 Valgjärvel, Siidrikojas, registreerimine avatud kuni 06.06. kell 17:00 LINK.

Ootame aktiivseid inimesi kaasa rääkima millised on Põlvamaa olulisimad teemad ja valdkonnad, kuhu tuleval perioodil LEADER meetme rahad suunata. Ideed ei säili, nendega tuleb midagi ette võtta! 

Ideekorjet kostitab KODAS ja osa on võimalik võtta Siidrikoja tuurist. Kohtumiseni Siidrikojas!

Foto: Taavi Nagel

Strateegiat aitab koostada Loovusait

Meil on rõõm teatada, et oleme alustamas Põlvamaa Partnerluskogu uue strateegia koostamist ja selle valmimisele annab oma panuse ajurünnakustuudio Loovusait!

Ühise koostöö tulemusena valmib uue programmperioodi dokument, mille ettevalmistuseks taotletud toetus on PRIA otsusega juba heaks kiidetud.

Foto: Loovusait – ajurünnakustuudio

Strateegia koostamiseks vajamineva sisendi saamiseks on peagi tulemas ideekorjeseminarid, mille käigus püüame saada ülevaate põlvamaalaste visioonist, olulisimatest teemadest ja valdkondadest, Põlvamaa arengusuundadest ja sihtrühmadest. Strateegia koostamise aluseks on üldkoosoleku otsusega kinnitatud tegevuskava, mis on leitav siit.

Täpsem info ideekorje seminaride toimumisest peagi leitav kodulehelt!

Meede 4 taotlusvoor on avatud

“Covid-19 kriisist tingitud majandusraskuste leevendamine” meede on avatud! Taotlusi ootame 18. aprillist 2. maini e-PRIA keskkonda. Taotleda saavad Põlva ja Kanepi vallas ning endise Veriora valla territooriumil tegutsevad ettevõtjad ja MTÜ-d, kelle käive langes aastal 2019, 2020 või 2021 tavakäibest vähemalt 30%. Projektitaotluste hindamise tähtaeg on 1. juuli 2022.

Rohkem infot taotlemise kohta leiab SIIT.

Strateegia koostamine sai avalöögi

24. märtsil Peri külakeskuses toimunud teavituskoosolekuga anti avalöök Partnerluskogu uue strateegia väljatöötamise protsessile. Üle poolesaja huvilise – nende seas ettevõtjad, kogukondade- ja kohalike omavalitsuste esindajad, kogunesid, et kiita heaks tegevusrühma kavatsus alustada 2023-2029. a. strateegia koostamist.

Teavituskoosolekule eelnenud üldkoosolekul kinnitati strateegia ettevalmistamise tegevuskava, mille alusel tulevast strateegiat koostama hakatakse. Tegevuskava koosneb 16. punktist ning päädib strateegia kinnitamisega tuleva aasta märtsis.

Tegevjuht Tiiu Rüütle sõnas: „Soovime jõuda avalike ürituste kaudu võimalikult paljude tegevuspiirkonna elanikeni ning julgustan kõiki aktiivselt osalema ja kaasa rääkima,“ viidates, et mida rohkem tegevuspiirkonna elanikke osaleb strateegia ettevalmistamise protsessis, seda mitmekesisem on sidusrühmadelt saadav sisend.

Arengustrateegia ettevalmistamisel ja väljatöötamisel võetakse aluseks kohalike kogukondade ootused, muutunud väliskeskkond ja eelmise strateegia rakendamise kogemused. LEADER peamised eesmärgid 2023-2027 on atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning ühtehoidvate kohalike kogukondade arendamine.

Koostatud tegevuskava alusel on strateegia koostamise peamised lähtepunktid ideekorjed, mida teostatakse kolmes rühmas: sektoripõhisus (ettevõtlus, MTÜ, KOV), arendusorganisatsioonid ja erialaliidud (sidusus valdkondlike ja piirkondlike arengukavadega); noored (noorte nägemus, piirkonna arenguvajadused, innovatiivsus).

Strateegia koostamisel kaasatakse ka oma ala eksperte, kelle ülesandeks on info kogumine ja analüüsimine, et kujundada tegevuspiirkonna arengudokument võimalikult sisukaks ja elluviidavaks.

LEADER on tegutsenud Põlvamaal juba 20 aastat, kui 2002. aasta juunis valmis Põlvamaa Partnerluskogu esimene arengudokument. Tegevusrühma põhikiri kinnitati 3. mail 2006. Hetkel väljatöötatav strateegia on Partnerluskogule viies.

Loodame, et üheskoos suudame luua strateegia, mis teenib Põlvamaa piirkonna huve, kogukonda ja arengut.

Kutse teavituskoosolekule

Ootame Partnerluskogu tegevuspiirkonna ettevõtjaid, kogukondade eestvedajaid ja kohalike omavalitsuste esindajaid 24. märtsil 2022 kell 18:00 Peri külakeskusesse, et arutada tegevuspiirkonna strateegia koostamise tegevuskava ja uue programmperioodi arengusuundasid.

Covid-meetme taotlusvooru kokkuvõte

3.-17. jaanuarini oli avatud meede 4 „Covid-19 kriisist tingitud majandusraskuste leevendamine“ taotlusvoor, kuhu esitati 7 projektitaotlust.

Möödunud nädalatel toimus taotlusvooru esitatud projektide hindamine. Hindamiskomisjoni ettepanekud projektide paremusjärjestuse kohta kinnitas juhatus 2. märtsil toimunud koosolekul.

Partnerluskogu poolt heakskiidu saanud projektid olid järgnevad:

Lutsu Teatri Seltsi projektiga „Etenduste helikvaliteedi parandamine“. Projekti raames soetatakse 10 peamikrofoni koos komplekti kuuluvate helisaatjate- ja vastuvõtjatega. Investeeringu maksumuseks 9 764,95 eurot.

Foto: Riho Semm

OÜ Kagureis projekt „Konkurentsivõime säilitamine Covid kriisist väljumisel läbi majutusruumide kaasajastamise“, toetuse summa 19 964,57 eurot. Projekti raames teostatakse 8 hotellitoa kaasajastamine, sh mööbli taastamine.

Jalgpalliklubi „Lootos“ projekt „Õhupuhastite paigaldamine LP staadionihoonesse“ investeeringuga summas 4 760 eurot. Klubihoonesse paigaldatakse 3in1 lahendusega (õhupuhasti+ionisaator+UV-C süsteem) puhastussüsteemid.

SA Mooste Mõis projektiga „Sepikoja taaselustamine“, millega soovitakse taastada sepikoja katus, et taastada vastavad tööruumid ja Taevaskoja Turismi- ja Puhkekeskus OÜ projekt „Laagrimaja vundamendi/sokliosa soojustamine koos ümbruses pinnase tasandusega, tänavakivi paigaldus“.

Partnerluskogu poolt sai heakskiidu ka MTÜ Lahedalt Lendama projekt „Mutipall“, mille raames luuakse uus vabaõhu seltskonna- ning võistlusmäng, mis on segu kolmest vabaõhuspordimängust – golfist, jalgpallist ja discgolist. Osalise heakskiidu sai Ilmavald OÜ projekt „Hobumatkateenuste põhivahendite soetamine/parendamine“, mille raames soetatakse hobusõiduki vedamise võimalusega hobutreiler.

Meede 4 eelarve suurus oli 176 737,61 eurot, millest möödunud taotlusvooru investeeringud moodustavad üle poole. Uus Covid-meetme taotlusvoor on planeeritud aprilli keskpaigas. Täpne info peagi kodulehel.  

Uue programmperioodi strateegia ettevalmistus

Põlvamaa Partnerluskogu alustab uue programmperioodi strateegia ettevalmistamist ja käesolevaga teavitame kavatsusest taotleda strateegia ettevalmistamise toetust. Koostatav strateegia hõlmab tegevusrühma prioriteete perioodil 2023-2029. Tegevuspiirkonna elanikud on oodatud strateegia väljatöötamisele. Rohkem infot peagi leitav kodulehelt.

Kultuurivaldkonna elutööpreemia pälvis Mooste mõisa hing Ülo Needo

Möödunud nädalal jagati Moostes Põlvamaa kultuuripreemiaid. Elutööpreemia pälvis Mooste mõisa hing – Partnerluskogu juhatuse liige – Ülo Needo.

Juba 16 aastat on Needo Partnerluskogu juhatuse liikmena heaseisnud tegevuspiirkonna kultuuripärandi hoidmise eest.

Moostes on Ülo tegev olnud juba 42 aastat. „Tema panust Mooste mõisa taastamisse on raske ülehinnata,“ sõnas Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle. Suuresti Ülo Needo teeneks võib pidada Mooste mõisakompleksi restaureerimist. Häärber, linakoda, tall, veski, valitsejamaja, karjalaut ja teisedki hooned on saanud pärast kordategemist tänapäevased funktsioonid (LEP, 2022).

Õnnitleme Ülo saadud tunnustuse puhul ning soovime jätkuvat südikust ja tegutsemisrõõmu edaspidisekski!

Loe artikklit: https://lounapostimees.postimees.ee/7447058/polvamaa-sai-uheksa-aastase-kultuuriparli

Partnerluskogu kauaaegne juhatuse liige pälvis väärika tunnustuse

Meil on suur rõõm, et sellel aastal saab Räpina valla kuldmärgi meie kauaaegne juhatuse liige Karmen Kukk. 

Karmen kuulus kaksteist aastat Põlvamaa Partnerluskogu, kui kohaliku algatuse eest seisva arendusorganisatsiooni, juhatusse.

Tegevjuht Tiiu Rüütle sõnutsi on Karmen alati heaseisnud külaelu aktiviseerimise ja mittetulundussektori arendamise eest meie tegevuspiirkonnas. Ta on olnud tulihingeline eestvedaja Leevi külas tegutseva MTÜ Võhanduveere tegevustes ja LEPO külapoe asutamisel.

2018.a. pälvis Karmen Kukk Põlvamaa Partnerluskogu pikaajalise juhtimise eest tänukirja, milles tema panust kirjeldati Oskar Wilde sõnadega – Elu ei vii edasi mitte põhimõtted, vaid isiksused.

Palju õnne ja jätkuvat tegutsemisrõõmu Sulle, Karmen!

LEADER toetuse abil valminud päästeseltsi komandohoone pälvis tunnustuse

Põlvamaa tervise ja/või turvalisuse teo tiitli pälvis tänavu „Valgjärve Vabatahtliku Päästeseltsi komandohoone renoveerimine“, mille eestvedajaks MTÜ Valgjärve Vabatahtlik Päästeselts.

Põlvamaa Partnerluskogu toetuse kaasabil renoveeritud komandoruumidesse saab nüüdsest paigutada tehnika ja depooks vajalikud abivahendid. Tulekustutusauto, tuletõrjevarustuse, päästjate riided ning õppe- ja abimaterjali.

Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle sõnas: „Mul on väga hea meel, et saime LEADERiga piirkonna turvalisuse suurendamisele kaasa aidata.“ Nüüd on kõigil päästeseltsi liikmetel hea ja kiire ligipääs varustusele ja lisaks asub uus depoo maantee ääres ja tagab kiire väljasõidu.

Investeeringu kogumaksumus oli üle 31 tuhande euro, millest 20 tuhat eurot moodustas LEADER toetus Põlvamaa Partnerluskogu  meetmest 2 „Kogukondade ja kogukonnateenuste arendamine“.

Täname ka Põlvamaa Arenduskeskust märkamast ja tunnustamast! On au olla osa Põlvamaa terviseedenduse ja turvalisuse valdkonda panustajatest.

MEEDE 4 taotlusvoor on avatud

Meede 4 “Covid-19 kriisist tingitud majandusraskuste leevendamine” taotlusvoor on avatud! Taotlusi saab esitada 3. jaanuarist kuni 17. jaanuarini. Toetust saavad taotleda Põlva ja Kanepi vallas ning endise Veriora valla territooriumil tegutsevad ettevõtjad ja MTÜ-d, kelle käive on eelnenud kahe kalendriaasta võrdluses langenud vähemalt 30%.

Taotleda saavad ettevõtted ja vabaühendused (v.a avalik-õiguslike isikute valitseva mõju all olevad) ning taastekava rahastu eelarve on ligi 177 000 eurot.

Meetme eesmärk on leevendada COVID-19 puhangust tingitud negatiivset mõju piirkonna majandusele, toetada tegevuspiirkonna võimalusi ettevõtluse konkurentsivõime taastamiseks ning luua paremad võimalused majandusraskustega toime tulemiseks.

Taotlused tuleb esitada e-PRIA keskkondaRohkem infot leiate taotlemise tingimuste alt. 

JÕULUTERVITUS

Uus taotlusvoor avatakse 3. jaanuaril 

7.-20. oktoobrini toimunud taotlusvooru kokkuvõte

Möödunud nädalatel toimus Partnerluskogu hindamiskomisjonil aktiivne hindamistöö, et paremusjärjestada 49 esitatud projektitaotlust. Ringsõitudel 16.-17. novembril külastati kokku 27 taotlejat, kuulamiskoosolekul tutvustas oma projekte 11 taotlejat ja koosolekul tutvus komisjon ka nende taotlustega, kes oma projekte eraldi tutvustada ei soovinud.

Paremusjärjestus kinnitati hindamiskomisjoni istungil 25. novembril. Ettevõtlusmeetmes sai enim punkte Wiera Natural OÜ projektiga parfüümilabori loomiseks ja tehase arenduseks. Kogukonnameetmes sai kõrgeimad hindepunktid MTÜ Valgemetsa külaplatsi rajamise projektiga ja heakorra meetmes Jalgpalliklubi Lootos projektiga LP staadioni valgustuse renoveerimine.

Wiera Natural OÜ parfüümilabori loomise ja tehase arenduse projekt, maksumusega 24 314,22 eurot, toob parfüümiteaduse Põlvamaale. Muuhulgas tehakse koostööd maailma juhtivate parfüümimajade ja ülikoolidega. „WIERA ei müü enam pelgalt küünlaid ja difuusereid vaid müüb laboris arendatud parfüümi läbi erinevate koduparfümeerija toodete,“ sõnas ettevõtte juht Merilin Alve. Soetatav tehnika võimaldab ettevõttel järgnevatel aastatel tootmismahtu ja -võimekust mitmekordselt kasvatada.

MTÜ Valgemetsa projekti raames plaanitakse rajada raudteepeatuse vastas asuvale platsile kohalik külaplats. Seni pole Valgemetsa külal oma kooskäimise kohta seltsitegevusteks ja ühisüritusteks olnud. Projektiga plaanitakse ehitada paviljonid, sportimisala, tulevikus ka mänguatraktsioonid ja väiksem suletud hoone aastaringseks kasutamiseks. Projekti abikõlbulik kulu on 21 840 eurot.


Foto: https://fclootos.ee/lootos/lootospark/

Lootospark jalgpalliväljaku valgustus ei vasta standardile ja pole jätkusuutlik. Antud valgustusega kaasneb suur valgusreostus ent staadioni kaugemad nurgad jäävad valgustamata. Uue tehnoloogia kasutuselevõtuga väheneb ökoloogiline jalajälg, energiatarve ja valgusreostus. Projekt on klubi funktsionaalse toimimise ja arengu seisukohalt oluline: „Uus valgustus aitab kaasa tervikteenuse kvaliteedi tõstmisele ja väljaku aastaringseks kasutamiseks eelduste loomisele,“ sõnas Indrek Käo. Investeering loob eeldused tuua tulevikus Põlvasse üha kõrgema kvaliteediga võistluseid ja üritusi. Partnerluskogu osalus projektitoetuses on ligi 20 000 eurot.

Partnerluskogu juhatus kinnitas projektitaotluste paremusjärjestuse 3. detsembril toimunud koosolekul. Uus taotlusvoor, meede 4 „COVID-19 kriisist tingitud majandusraskuste leevendamine“, avatakse 3. jaanuaril 2022. Taotlusvoor on avatud kuni 17. jaanuarini, rohkem infot siit.

Jaanuaris avaneb uus taotlusvoor

Meede 4 “Covid-19 kriisist tingitud majandusraskuste leevendamine” taotlusvoor avatakse 3. jaanuaril 2022. Toetustaotlusi saab esitada kuni 17. jaanuarini. Toetust saavad taotleda Põlva ja Kanepi vallas ning endise Veriora territooriumil tegutsevad ettevõtjad ja MTÜ-d, kelle käive on eelnenud kahe kalendriaasta võrdluses langenud vähemalt 30%. 

Taotlused tuleb esitada e-PRIA keskkonda. Rohkem infot leiate taotlemise tingimuste alt. 

 

Lõppes Põlvamaa Partnerluskogu LEADER projektitoetuste taotlusvoor

7.-20. oktoobrini toimunud taotlusvooru esitati kokku 49 projektitaotlust. Toetust taotleti kolmest meetmest – ettevõtlusele hoo andmine; kogukondade ja kogukonnateenuste arendamine; heakorrastatud ja turvaline elukeskkond. Sel korral oli taotlusvoorude eelarve kolme meetme peale kokku pisut üle 880 000 euro.

Enim taotlusi laekus ettevõtlusmeetmesse, kuhu esitati 34 projektitaotlust. Ettevõtlusmeetme kõigi projektide investeeringute suurus on üle miljoni euro, millest toetust taotletakse enam kui poole miljoni euro väärtuses. Partnerluskogu toetuse eelarve meede 1 jaoks on üle 440 000 euro.

Hindamiskomisjon 2020. a. Kanepi aiandis 

Kogukondade meetmesse laekus tänavu 7- ja heakorra meetmesse 8 projektitaotlust. „Taotlusaktiivsus oli oodatust passiivsem just kogukondade meetmes,“ sõnas Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle.

Rüütle lisas, et hindamise ja taotluste paremusjärjestuse kinnitamise tähtaeg on 13. jaanuar 2022, mille järel saadab PRIA taotlejale projektitoetuse taotluse kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse.

Uus taotlusvoor on avatud

Taotlusvoorus on 3 meedet. Meede 1 “Ettevõtlusele hoo andmine”, meede 2 “Kogukondade ja kogukonnateenuste arendamine” ja meede 3 “Heakorrastatud ja turvaline elukeskkond”.

Toetuste kogueelarve taotlusvooru kohta on pisut üle 880 000 euro. Ettevõtlusmeetmes on maksimaalne toetusesumma ühe projekti kohta 30 000 eurot ja teistes meetmetes 20 000 eurot. 

3. jaanuarist avaneb ka täiesti uus meede – meede 4 “COVID-19 kriisist tingitud majandusraskuste leevendamine”. Seal on maksimaalne toetusesumma projekti kohta 20 000 eurot ja toetuse kogueelarve taotlusvoorus veidi alla 180 000 euro.

Taotlusi saavad esitada Põlva, Kanepi ja endise Veriora valla territooriumil tegutsevad ettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused ja kohalikud omavalitsused.

Taotlusi saab esitada e-PRIA keskkonnas 7.-20. oktoobrini.

Kiidjärve park ja järv sai uue valgustuse

Kiidjärvel asuvad järv ja park on külarahvale olnud südameasjaks aastaid. On teostatud erinevaid projekte kohaliku elu edendamiseks ja nüüd valmis LEADER toetuse abil Kiidjärve pargi elektrirajatise ehituse projekt.

Projekti raames ehitati välja kaabelliinid ja teeradade valgustus. „Oli vääriline kingitus külale 500 aasta juubeli puhul,“ sõnas Kiidjärve külavanem Lennart Liba. Ka Kiidjärve Küla Seltsi juhatuse liige Katrin Peil rõõmustas projekti lõpptulemuse üle väga: „Nüüd on meil pargiäärne promenaad õhtusel ajal valgustatud, see on väga ilus ja emotsionaalne,“ sõnas Peil.  

Lisaks kohaliku elukeskkonna paremaks ja turvalisemaks muutmisele on pargis võimalik pidada ka õhtuseid üritusi. Üks esimesi õhtusi üritusi uue valgustuse säras oli etendus „Vana klaver“. „Valgustusprojekt valmis meil vahetult enne „Vana klaver“ etendust ja see külastajate poolne tagasiside sellest kui ilus meil siin on, oli hästi positiivne,“ ütles Peil.

Kiidjärve pargi arenduse järgmised etapid ootavad veel ees, „See on üks osa suuremast projektist,“ ütles Liba. Meede 3 „Heakorrastatud ja turvaline elukeskkond“ just niisuguste – kogukondade elu edendavate projektide jaoks ongi. Meil on hea meel, et Põlvamaal leidub aktiivseid külasid aktiivsete eestvedajatega, kes oma ideed elukeskkonna paremaks muutmiseks ka ellu viivad.

Partnerluskogu avab projektitoetuste taotlusvoorud

Strateegiamuudatus sai heakskiidu

Meil on rõõm teatada, et Põlvamaa Partnerluskogu üldkoosolekul kinnitatud strateegiamuudatus sai Maaeluministeeriumi poolt heakskiidu.

Soeses kahe üleminekuaasta lisandumisega strateegiasse, pikendati strateegia kehtivust ja lisati uus, taasterahastu meede. Üleminekuperioodi projektitoetuste eelarve suurus on üle 850 tuhande euro. Uue meetme, meede 4: „COVID-19 kriisist tingitud majandusraskuste leevendamine“ taastekava rahastu eelarve on ligi 177 tuhat eurot.

Nüüd on oodata uusi taotlusvoorusid. „Meil on hea meel, et saame Covid-meetme peagi avada. Uus meede on suunatud viiruspuhangust tingitud negatiivse majandusliku mõju leevendamisele ning tegevuspiikonna ettevõtluse konkurentsivõime taastamisele,“ sõnas Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle.

Arukate külade inimesed uudistasid Kagu-Eestit

12. augustil olid siseriiklikus LEADER koostööprojektis kaasategevad Järva-, Harju- ja Virumaa külade esindajaid külas meie tegevuspiirkonnal, et tutvuda meie ettevõtmistega ning saada inspiratsiooni, kontakte ja sisendit oma piirkonna arukate külade strateegiate loomiseks.

Esimeseks võõrustajaks oli Põlvamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnast arukate külade arenguprogrammis osalev Taevaskoja küla.

  

Taevaskoja küla ettevõtmisi tutvustas külavanem Ahti Bleive, kelle sõnul on nende küla arengueelduseks ettevõtlikud elanikud ning head eeldused turismi ja tervisespordi arendamiseks. Lõunat söödi kohalikus kohvikus Lättekoda, mille käivitamisele on hoogu andnud LEADER toetused.

Lisaks Taevaskojale käidi ka Lutsu külas, kus suvel elatakse teatrirütmis. Oma tegemisi ja pikaajalisi traditsioone tutvustasid nii külarahvas kui külavanem Janno Rüütle.

Oma tegemisi tutvustas ka omapärane koolituspaik Loovusait, kus võttis külalisi vastu peremees Indrek Maripuu. Loovusaidas rääkis võrgustikust Kupland kaugtöökeskuste projektijuht Lisanna Elm.

Loovusaidast suunduti Võrumaa Partnerluskogu piirkonda tutvuma Navi seltsimaja, Rõuge Kunstikuuri, Rõuge noorteklubi ja Mooska taluga. 13. augustil külastati ühiselt Valgamaa Partnerluskogu piirkonda, mil külastati Kotust, Vidrike küla ja Puka kogukonda.

Arukate külade arenguprogramm on siseriiklik LEADER koostööprojekt, mille eesmärk on pakkuda tuge ja koolitustegevusi programmis osalevatele küladele oma piirkonna aruka küla strateegia loomiseks ja innovaatiliste piloottegevuste rakendamiseks. Lisaks Põlvamaa Partnerluskogule osaleb koostööprojektis veel 12 tegevusgruppi.

Valmis näitus “Roheline LEADER”

Augusti keskel Läänemaal toimunud LEADER suveseminaril esitles Põllumajandusuuringute Keskus Eesti maaelu arengukava 2014-2020 LEADER-meetme projektide rändnäitust „Roheline LEADER“.

Põlvmaa Partnerluskogu esitas näitusele OÜ Kagureis projekti “Päikeseenergial Wellness-keskus”. Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuhi Tiiu Rüütle sõnutsi on Kagureis OÜ-le kuuluv Pesa hotell rahvusvahelise keskkonnamärgise Green Key omanik ja oma tegevusega igati maakonna tunnuslause “Põlvamaa – Rohelisem elu” vääriline. 

Näituse eesmärk on esile tõsta LEADER-meetme toetuse abil ellu viidud tegevusi, kus on eelkõige fookuses „roheline“ mõttelaad, säästev suhtumine keskkonda ja jätkusuutlikku majandusse. Värvikate piltidega kaunistatud väljapanek koosneb 14 näitusstendist, millelt leiab lisaks 26 projekti kirjeldustele ka lühiülevaate LEADER tegevusgruppidest ja Eesti LEADERist. 

LEADER-meetme abil on toetatud väga erinevaid keskkonna teemalisi projekte: kohalik toit, alternatiivenergia, matkarajad, keskkonnateemalised loengud ja töötoad, loodustoodete arendamine ja palju muud. Näitus annab vaid väikse läbilõike neist projektidest Eesti maapiirkondades.

Virtuaalselt saab näitust vaadata maaeluvõrgustiku veebilehel www.maainfo.ee/naitused.

Avatud talude päeva nädalavahetus

Möödunud nädalavahetusel, 24-25. juulil toimus avatud talude päev. Põlvamaal avasid oma uksed 13 talu. Kokku osales avatud talude päeval üle-eestiliselt 299 talu, kuhu tehti kokku üle 234 000 külastuse. 

Kuigi avatud talude päevadel sündis uus külastatavuse rekord, oli Põlvamaa talude külastatavus tänavu tavapärasest madalam. Talupidajad märkisid, et kui varasemalt on olnud suurem liikumine pühapäevasel päeval, siis sel korral jagunes külastatavus kahe päeva vahel üsna võrdselt – säärane hajutatus tegi talupidajatele vaid rõõmu.

Nagu eelnevadki aastad, soosis ka tänavune ilm nii talupidajaid kui külastajaid. Partnerluskogu teabejuht Anett Hallap käis viies Põlvamaa talus, et näha kuidas talupidajatel toimekas päev läheb. Päev algas Valgjärvel, Siidrikojas, kus oli avatud Kodas restoran ja selle pop-up toidutelk, pakuti kaasaostuvõimalust ning igal täistunnil oli võimalik osa võtta ekskursioonist tootmishoonesse. Oli rõõm näha särasilmseid positiivselt meelestatud noori, nautimas seda, mida nad teevad. Toidu- ja joogivalik oli rikkalik ning maitseelamus garanteeritud.

Maitseelamusi pakkus ka Kõlleste Garlic, küüslaugukasvatus. Kohapeal oli võimalik küüslaugust tehtud tooteid degusteerida ja kaasa osta. Muuhulgas pakuti näiteks küüslaugujäätist ja põnevaid maitseid oli kohapeal veelgi. Ka Kõlleste Garlicus toimusid ringkäigud küüslaugukasvatamise tutvustamiseks ning inimeste aktiivne osavõtlikkus näitas, et huvi teema vastu on suur.

Kõlleste Garlicust mõne kilomeetri kaugusel asub Tuuliku talu, kus sai tutvuda perenaise Krista keraamikaga ja savikojaga. Näha sai kogu protsessi samme savikamakate valimisest savinõuks. Keraamikaväljapanekul olnud tooteid oli võimalik ka osta või tellida midagi sootuks uut oma soovide järgi. 

Oma tegemistega tutvumiseks pakkus võimalust ka Wiera küünlakoda, kus toimus samuti igal täistunnil infotund. Brändi teekond on olnud põnev ning tootevalik laienenud, mil lisaks lõhnaküünaldele pakutakse nüüd ka kodulõhnastajaid. Külastajatele pakkus Wiera perenaine Merilin Alve vahvat võimalust valmistada omale ise meelepärane kodulõhnastaja. 

Avatud talude nädalavahetuse lõpetasime Kõrre talus. See oli koht, kus jagus rõõmu palju nii lastele kui täiskasvanutele ning koha tõmbenumbriks olid loomulikult nende vahvad ja sõbralikud taluloomad. Loomade ja lindudega tutvumiseks olid aedadel infolehed, mis pakkusid omakorda avastamisrõõmu. Kes soovis lisaks paitamisele ka loomi veidi nuumata, sai kohapealt osta snäkitopsi, mille võimalust külastajad ka usinasti kasutasid. Taluhoovil olid esindatud nii karvased kui sulelised, eriti paimaiad olid lambad, kitsed ja veised. Kohapealt oli võimalik osta talu saadusi, aga ka muud käsitööd ja istikuid. Uudistamist jagus, nii suurtele kui väikestele – talupidajatel silm säras ja külastajatel veelgi enam. 

Aitäh kõigile avatud talude päevadel osalenud Põlvamaa taludele! 

Toimus Partnerluskogu üldkoosolek

Esmaspäeval, 28. juunil toimus Ihamaru Külamajas Põlvamaa Partnerluskogu üldkoosolek. Arutluse all oli kuus päevakorrapunkti, sealhulgas muudeti partnerluskogu strateegiat, kinnitati majandusaasta aruanne, audiitori arvamus ja revisjonikomisjoni hinnang, valiti uus juhatus ja revisjonikomisjon ning muudeti juhtorganite tasude määrasid. Koosolekut juhtis Partnerluskogu juhatuse esimees Andrus Seeme.

Esimene päevakorrapunkt oli Põlvamaa Partnerluskogu strateegia COVID-19 kriisi leevendamise meetme ja strateegia muudatuste kinnitamine. Uus programmperiood algab aastal 2023, mistõttu on 2021-2022 üleminekuaastad ning praegune programmperiood pikeneb kahe aasta võrra. Partnerluskogule eraldati projektitoetusteks veidi alla 1,03 miljoni euro, millest 177 tuhat eurot on saadud taasterahastu vahenditest. 

Seoses taasterahastu vahendite eraldamisega Euroopa Liidult, lisati strateegiasse ka uus meede – meede 4 – „COVID-19 kriisist tingitud majandusraskuste leevendamine“. Meetme eesmärk on parandada ettevõtete ja vabaühenduste majandustulemusi ja toetada tegevuspiirkonna ettevõtluse võimalusi konkurentsivõime taastamiseks.

Uue juhatuse valimisel tehti Partnerluskogu liikmeskonna poolt ettepanek endise koosseisu jätkamiseks. Siiski teatas juhatuse liige Indrek Käo, et taandab end juhatuse liikme kohalt, millele järgnes ettepanek esitada kaheksandaks liikmeks Georg Pelisaar kui avaliku sektori ja Põlva vallavalitsuse esindaja. Ettepaneku poolt olid kõik üldkoosolekul viibinud liikmed ning uueks juhatuse liikmeks sai Georg Pelisaar. 

Seega on praegune juhatuse koosseis järgnevaks kaheks aastaks järgmine: Andrus Seeme, Lennart Liba, Tiit Rammul, Ülo Needo, Alar Alapert, Georg Pelisaar, Tiina Länkur ja Katrin Peil. 

Liikmevahetus toimus ka revisjonikomisjonis, kui Sirje Tobrelutsu asemel tehti ettepanek esitada revisjonikomisjoni liikmeks Ere Rekker-Mägi. Ükshäälselt kinnitati uus revisjonikomisjoni liikmesus ja oma tööd revisjonis ka jätkavad Urmas Kivirand ja Tõnu Lõbu.

Esimees Andrus Seeme ja tegevjuht Tiiu Rüütle tõdesid, et eelmisel aastal arutletud soov midagi ühiselt liikmetega teha on endiselt aktuaalne, kuid tulenevalt COVID-19 viiruse levikust ei ole olnud senini võimalik. Küll aga ollakse tulevikule vaadates optimistlikud ning loodetakse juba tuleval sügisel ühine väljasõit ette võtta.

PÕLVAMAA PARTNERLUSKOGU TUTVUSTUS

MTÜ Põlvamaa Partnerluskogu on avalikes huvides tegutsev juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus. Ühingu põhieesmärgiks on kohaliku initsiatiivi ning kohaliku elu arendamine, tegevuspiirkonna integreeritud strateegia koostamine, elluviimine ja arendamine tuginedes kolme sektori partnerlusele.

Aadress: Kesk 20 Põlva 63308
Registrikood: 80237472

Büroo on avatud E-R kell 8.00-16.00, lõuna 12-12.30

Tiiu Rüütle, tegevjuht (kabinet 217)
telefon: 5302 9100
e-mail: partnerluskogu@polvamaa.ee

Anett Hallap, teabejuht (kabinet 221)
telefon: 5303 0738
e-mail: anett.hallap@polvamaa.ee