Avaleht
Jõulupäev Põlvamaal elavatele ukrainlastele
Põlvamaa Partnerluskogu kutsub Põlvamaal elavaid ukrainlasi 9. detsembril kell 11-16 Karilatsi Vabaõhumuuseumisse, tutvuma Eesti taluelu ja jõulukommetega.
Meisterdatakse koos jõuluehteid, mängitakse mänge ja nauditakse ühist koosviibimist. Organiseeritud on buss, mis viib Põlvast muuseumisse ja tagasi – riietu nii, et saad mugavalt olla nii õues kui muuseumimajas.
Osalemiseks registreeri end aadressil: https://docs.google.com/forms/jouludpolvamaal
Tegemist on siseministeeriumi vahenditest Vabaühenduste Liidu kaudu toetatava ELL vihmavarjuprojektiga. Partnerluskogu korraldatava ürituse eesmärk on soodustada Põlvamaale koondunud ukrainaste kohanemist korraldatava lõimumis- ja kaasamispäeva abil ning tutvustada neile kohalikke jõulutraditsioone.
Selgusid Partnerluskogu tunnustuse “Märka LEADERit” 2023 laureaadid
Põlvamaa Partnerluskogu tunnustuse “Märka LEADERit” pälvisid tänavu Põhjala Teetalu OÜ ja Ahja Kultuuriselts Aya Häärber! 16. novembril toimunud Põlvamaa Arenduskeskuse ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu tunnustusüritusel tõsteti esile Põlvamaa parimaid ettevõtjaid ja vabaühenduste esindajaid – lisaks anti välja ka ettevõtlikuma kooli tiitel.
“Märka LEADERit” laureaat 2023. a. ettevõtjate kategoorias on Põhjala Teetalu OÜ! Eesti populaarseim kodumaine tee kohalikust toorainest valmib just seal, Põhjala Teetalus. Tegemist on pereettevõttega, kus teeürtidest valmistatakse puhtaima maitsega taimeteesid ning unikaalseid maitseelamusi pakkuvaid marjateesid. LEADER kaasabiga rajati ürtide kuivatuskompleks, et võimaldada tooraine kuivatus- ja tootmismahu suurendamist.
“Märka LEADERit” laureaat kogukondade seas on Ahja Kultuuriselts Aya Häärber! Kultuuriselts on loodud kahe suure eesmärgiga – esiteks aidata kaasa Ahja mõisahäärberi taastamisele ja teiseks elavdada kohalikku kultuurielu. Viimase saavutamiseks rajas kultuuriselts Partnerluskogu LEADER toetuse kaasabil mõisaparki madalseiklusraja, mis pakub tänavu aasta augustikuust alates avastamisrõõmu nii kohalikele kui külalistele.
Õnnitleme omaltpoolt kõiki tunnustuse saajaid ja jätkuvat tegutsemisrõõmu ka edaspidiseks!
LOOVUSAIT – ettevõtjate võlumaa
Kas teadsite, et Põlva külje all tegutseb ajurünnakustuudio? Just, Loovusait! See, Uibujärve külas paiknev kompleks, on ettevõtjate võlumaa. Kontoriküla, mis pakub meeskondadele võimalust viia läbi olulisi arutelusid ja ajurünnakuid tavapärasest keskkonnast väljaspool.
Loovusaida eestvedajad on Liina ja Indrek Maripuu. Uibujärve külla koliti 2010. aastal – algne mõte oli luua maapiirkonda ruum, kus pakkuda koolitusi ja konsultatsioone. Visioon kontorikülast tekkis Indrek Maripuul 2018. aastal, osaledes EASi turismiarenduskeskuse korraldatud koolitusel. Kuigi toona oli mõiste „kaugtöö“ veel kauge, tõi ärimudeli uuendustele mõtlemine Indreku just Loovusaida tänase kontseptsioonini.
Sealt alates on toimunud ettevõttes suur arenguhüpe – valminud on spetsiaalselt (kaug)töö tegemiseks mõeldud kompleks, mis pakub diginomaadidele võimalust teha linnamugavustega võrdsel tasemel tööd looduse keskel. Viimase uuendusena pakutakse kohapeal ka majutust – samm sammult on liigutud järjest kompleksema teenuse pakkumiseni. „Oleme iga investeeringuga laiendanud ettevõtte väärtuspakkumist ja seeläbi kasvatanud võimekust,“ sõnas Liina Maripuu kirjeldades Loovusaida järjepideva arengu strateegiat.
LEADER toetuse kaasabil on kompleksi paigaldatud aastaringseks kasutamiseks sobiv kaugtöökontori hoone ja soetatud ergonoomiline mööbel, et luua mugav töökeskkond. „Need toetused ei ole olnud tingimata suured, kuid esimesed väiksed sammud annavad impulsivõimaluse suure toetuse taotlemiseks,“ tõdes Liina. Ettevõtlikul perel on aga alati midagi töös ning juba uue projektina on avatud Loovusrada, kuhu on pandud see protsess, mis toimub mõttetöö ajal ajus maastiku peale. Põnev, kas pole?
Loovusait on suurepärane peatuspaik diginomaadidele, et teha tööd linnamelust eemal. Eriti välismaalastele, kes on tulnud Eestisse mõne projekti raames ajutiselt tööle ning soovivad näha Tallinnast kaugemale. Paiga looduskaunidus on märkimisväärne – majutuskohad rabajärve ääres, laudteed kogu kompleksi ühendamas.
Nagu kõlab ettevõtte kodulehel – „Sest loovus aitab saavutada…“ – soovime Maripuudele jätkuvat loovust ning tegutsemisrõõmu. Loovusaida tegemistega on võimalik lähemalt tutvuda nende kodulehel www.loovusait.ee või Facebookis „Loovusait – ajurünnakustuudio“.
Aasta pärandihoidja on Rosma Küla Selts
Muinsuskaitseameti aastaauhindade laureaat 2023 kategoorias pärandihoidja on Rosma Küla Selts! Küla südames paiknevasse veskikompleksi juurde on viimase kolme aasta jooksul panustatud märkimisväärselt. Partnerluskogu kaasabil vahetati 2022. aastal vesiveski katus.
Nagu sõnas Muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson oma kõnes: “Kultuuripärandi hoidmine ei ole lihtsalt meie mineviku jälgede säilitamine, vaid elav osa meie olevikust ja tulevikust.” Külaselts on näinud palju vaeva, et säilitada väärikat veskihoonet, mida tänasel päeval kasutatakse kogukonnaürituste läbiviimiseks – veskikompleksis teostatud investeeringute kogusumma on ligi 80 000 eurot.
Põlvamaa Partnerluskogu õnnitleb Rosma Küla Seltsi väärika tunnustuse puhul ja soovime jätkuvat tegutsemisrõõmu!
SARA avalik puhkeala on kasutamisvalmis
SA Raja Arendus on valmis saanud oma iseteenindusliku tarupoe juurde Põlva-Räpina maantee ääres avaliku peatumis- ja puhkeala, kus lisaks virgestusele on võimalik tutvuda ka mesindusega.
Puhkeala tutvustab mesindust kui kohalikku ja traditsioonilist eluviisi ning pakub pere pisimatele võimalust end mänguväljakul sõidust sirutada. Uus ringmajanduslik taarataru võimaldab tagastada klaastaarat ja toetab loodust hoidvat lähenemist mee pakendamisele ja tarbimisele.
Raja talu avaliku peatumis- ja puhkeala projekt „Ringmajanduslik puhke- ja sirutuspeatus kihelkonna piiril“ teostati Partnerluskogu meede 3 „Heakorrastatud ja turvaline elukeskkond“ projektitoetuse kaasabil. Mänguväljaku teostajaks oli Lars Laj ja välimööbli autoriks Puukujurid. Rohkem infot leiab: https://rajala.ee/.
Taotlemise aktiivsus on kasvanud: lõppenud taotlusvooru kokkuvõte
02.-16. oktoobrini kestnud taotlusvoor on lõppenud. Kogukonnameetmesse esitati kokku 22 projekti ning COVID-meetmesse 5 projekti. On rõõm näha, et kogukonnad on muutunud aktiivsemaks ja huvi kogukonda panustamisse on suurenenud.
Investeeringute kogusumma kahe meetme peale on kokku ligi 380 000 eurot, millest 280 000 eurot moodustavad taotletud toetused. Kogueelarve kahe meetme peale on ligi 120 000 eurot, millest meede 2 eelarve on ligi 100 000 ning meede 4 eelarve ligi 20 000.
Taotlemisaktiivsus võrreldes eelmise aastaga on mõlema meetme puhul suurenenud. Kui 2022. a. esitati kogukonnameetmesse kokku 15 projekti, siis 2023. a. 22 projekti, mida on 7 võrra enam kui möödunud aastal. COVID-meetmesse esitati 2022. a. taotlusvoorus vaid 2 projekti, tänavu aga 5 projekti, mida on enam kui poole rohkem.
Põlvamaa Partnerluskogu tegevmeeskond alustab peagi projektide menetlemisega, millele järgneb hindamiskomisjoni töö ning projektide paremusjärjestuse kinnitab juhatus. Projektide hindamise tähtaeg on 11. detsember 2023.
Partnreluskogu taotlejate edulood
Põlvamaa Partnerluskogu strateegiaperiood hakkab peagi lõppema – käimas on viimane projektitoetuste taotlusvoor (loe rohkem SIIT), kuhu on oodatud taotlema nii kogukonnad meetmest 2 “Kogukondade ja kogukonnateenuste arendamine” kui ettevõtjad, kes COVID-meetme alla kvalifitseeruvad, ehk kelle käive langes aastal 2020 või 2021 tavakäibest vähemalt 30%.
Erinevate projektide edulugudega on võimalik tutvuda kodulehel rubriigi “Projektide edulood” all. Suurepärane näide tegusast kogukonnast, mida LEADER abiga arendatud on, on Rehealune Selts. Toetustaotluste abiga on korrastatud Säkna rehehoonet, mida kasutatakse (kogukonna)ürituste läbi viimiseks, soetatud raider, mis aitab kompleksi ümbrust korras hoida ning ürituste korraldamiseks – nagu nt rehepidu – on soetatud välilava ja ka diiselgeneraator, mis on abiks nii suuremate ürituste läbiviimisel.
Tegusaid ettevõtjaid on piirkonnas palju ning ka COVID-meetme kaasabil on teostatud nii mõnedki projektid. Teistehulgas said tänu COVID-meetme projektile uuenenud ilme mitmed Hotell Pesa majutustoad. Rohkem inspireerivaid näiteid ettevõtlusprojektidest leiab samuti projektide edulugude alt. Samuti leiab infot Partnerluskogu trükisest “LEADER loodud väärtused II”, mis on leitav ka veebis – SIIT.
Taotlusvoor on avatud kuni 16. oktoobrini (k.a). Toetustaotlused tuleb esitada e-PRIA keskkonnas. PS! Lisadokumentide all tuleb esitada ka Partnerluskogu taotlusvorm, mille leiate meetme tingimuste alt. Taotlemiseni!
Partnreluskogu avab 2. oktoobril projektitaotluste taotlusvooru
Avalduste esitamine e-PRIA keskkonnas on avatud 02.-16. oktoobrini 2023. a. Taotlemiseks on avatud meede 2 „Kogukondade ja kogukonnateenuste arendamine“ ning meede 4 „COVID-19 kriisist tingitud majandusraskuste leevendamine“.
Kuidas taotleda?
Juhend toetustaotluse esitamiseks on leitav siit. Rohkem infot taotlemise ja selle tingimuste kohta leiad Partnerluskogu kodulehelt rubriigi “taotlejale” alt. Lisaks e-PRIA vormile on Partnerluskogu poolne nõue esitada lisadokumendina ka meetme taotlusvorm. Taotlusvormid vastavalt meetmele on leitavad siit.
Avatavad meetmed:
- Meede 2: “Kogukonna ja kogukonnateenuste arendamine”
- Toetuse määr MTÜ, SA ja KOV kuni 85% abikõlblikest kuludest, ettevõtjale kuni 60% abikõlblikest kuludest.
- Maksimaalne toetuse summa ühe projekti kohta on 20 000 eurot, minimaalne 1000 eurot.
- Taotlemise tingimused.
- Taotlusvorm.
- Meede 4: “Covid-19 kriisist tingitud majandusraskuste leevendamine”
- Toetuse määr on kuni 60% abikõlblikest kuludest.
- Maksimaalne toetuse summa 20 000 eurot, minimaalne 2000 eurot.
- Taotlemise tingimused.
- Taotlusvorm.
Tutvu erisustega iga meetme taotlemise tingimuste all.
Ideed teoks LEADER abiga!
SAARJÄRVE PUHKEMAJA – puhkus järve kaldal
Põlva külje all, imelisest loodusest ümbritsetuna, asub Saarjärve Puhkemaja. Paigale, mis peidab endas paljude kohalike nooruspõlvemälestusi, on puhutud sisse uus elu uute eestvedajate kätes. Praegune pererahvas toimetab puhkemajas 2021. aasta jaanuari kuust, esimesi kliente võõrustati juba sama aasta mais!
Esimese projektina teostati saunamaja renoveerimine, millest alates kogu arendusprotsess lumepallina veerema läks. Praeguseks on värskendatud peaaegu kogu kompleksi, renoveerimistöid on tehtud nii peamajas – kus lisaks majutusruumidele on uuendatud ka seminariruumi – kui välialal, kuhu ehitati terrassid, soetati kümblustünn, glämping telk jpm. Teostatud töid on selle kahe tegutsemisaasta jooksul tehtud palju, kuid kes teeb, see jõuab! Kui praegu on peamajas kaheksa tuba, kuid eraldi wc ja pesemisruum – mis LEADER kaasabiga renoveeritud said – siis eesmärk on välja ehitada uuendatud toad, kus oleksid sees ka wc ja dušš, sõnas puhkemaja eestvedaja Liis Jürimäe.
Kompleksi arendamise kõrvalt on regulaarselt tegeletud erinevate projektidega ja korraldatud mitmesuguseid põnevaid üritusi. Näiteks möödunud suve algul toimus puhkemaja terrassil veiniõhtusöök, kus oli külas hinnatud sommeljee Kristel Nõmmik ja hõrgutisi pakkus tippkokk Dmitri Haljukov, kevadel aga pakuti eriprogrammi kooliekskursiooni gruppidele. Tuleval sügisel võetakse osa sündmusest „Metsast taldrikule“, mille raames avatakse Saarjärvel kolmeks nädalavahetuseks pop-up restoran.
Saarjärve Puhkemaja teeb aktiivset koostööd paljude kohalike ettevõtete ja tootjatega. Kõik võimalik toidutooraine soetatakse kohalikelt tootjatelt, toitlustajana on suurepärane koostööpartner Kodukohvik Tillu ning seikluselamusi aitab pakkuda Matkajuht. Kohapeal on olemas ka LEADER kaasabil soetatud jalgrattad ja aerupaat, et nautida looduse võlu, mida kompleks rohkelt pakub. Kompleks on multifunktsionaalne, sobides hästi nii firmaürituste korraldamiseks kui õdusaks perepuhkuseks.
Saarjärve Puhkemaja on tõesti, taaskord õide puhkenud, ning meil on rõõm, et ka Partnerluskogu on saanud sellele kaasa aidata. Puhkemaja tegemiste kohta saate infot nii nende kodulehelt, https://saarjarve.ee/ kui sotsiaalmeediast, https://www.facebook.com/saarjarve.
NELIJAKK – pärand ja traditsioon rätsepatöös aastast 1804
On üks LEADER objekt, mille tõttu suleti suvel üheks päevaks tänav Põlva kesklinnas – see on Nelijakk OÜ maja Võru tänaval. Hoone, millel Partnerluskogu kaasabiga uuendati fassaadi esiosa ning juurdepääsutrepid.
Majas tegutseb perefirma Nelijakk, mille eestvedaja Karin Mölder kannab põlvkondi kestnud rätsepatraditsiooni. Pereliini rätsepateadmised pärinevad juba aastast 1804. „Kasvatati ise lina, valmistati kangas ja õmmeldi rõivad, ka alussärke, lisaks mantlitele,“ sõnas Karin. Just mantlid on olnud põlvkondade üleselt Nelijakki nišitoode, mille loomistraditsiooni Karin jätkanud on.
Nelijakk teeb koostööd mitmete teiste mainekate ettevõtetega nii Eesti-siseselt kui rahvusvaheliselt. Näiteks mantlid valmistatakse kiust, mis tuleb Itaaliast ja kangas kootakse Soomes. Lisaks mantlitele kuuluvad kollektsiooni ka käekotid, kindad ja vööd. „Minu suur nõrkus on käekoti disain, armastan modelleerimist ja kujundi esteetikat,“ ütles Karin.
Õmblustöökojas on väljapanek Karini vanaema õmmeldud kleitidest, mis riidepuudele pahupidi asetatud – „Jätsin nimelt pahupidi, mulle meeldib see tehnoloogia – põnev on näha, kuidas tehnoloogiliselt on vanasti tehtud,“ selgitas ta. Lisaks õmblustööle tegeleb Karin klaasikunstiga, mida ta õppis Taanis professionaalsete klaasikunstnike käe all ja Eesti Kunstiakadeemias. Karin on ka ise viinud läbi mitmeid klaasikunsti töötubasid, sealhulgas lasteaialastele, et arendada laste ruumilist mõtlemist käelise tegevuse kaudu.
Oli põnev külaskäik Nelijakk salongi. Nelijakk brändi ja tegemistega on võimalik tutvuda nende kodulehel https://www.nelijakk.ee/et/ või Facebookis https://www.facebook.com/nelijakk.
Eesti populaarseim kodumaine tee – Põhjala Teetalu
Põlvamaal, puhta looduse ja roheliste niitude keskel asub Põhjala Teetalu, kus valmistatakse juba 15 aastat hinge, vaimu ja keha kosutavaid teesegusid. Enamus teeürte kasvatatakse ise ja kõikides teedes kasutatakse ainult looduslikku päritolu ürte ja marju.
Teetalu süda ja hing on Ly Kaasik, kelle eriliseks armastuseks on taimed, ta õppis neid tundma, korjas neid ning sündisid imelised teesegud, üks parem ja väekam kui teine. Lys süvenes kirg ning austus looduse, ürtide ja hea tee vastu ning tema unistuseks oli seda kogemust ka teistega jagada.
Tasapisi kasvas siirast katsetamisrõõmust välja Põhjala Teetalu, mis pakub uudset tehnoloogiat kasutades ja vanu taime-tarkusi arvestades võimalikult ehedate maitsetega teed, mis maitseb täpselt sama eriliselt, nagu aastakümneid tagasi.
Ly usub tänaseni, et just eheduses peitub võlu ning seetõttu valib ta igapäevaselt teetalus toimetades kõikidesse teesegudesse ainult looduslikku päritolu ürte ja marju.
Partnerluskogu LEADER toetuse kaasabiga on Põhjala Teetalu ehitanud välja ürtide kuivatuskompleksi, tänu millele oli võimalik suurendada kuivatus- ja tootmismahtu. Põhjala Teetalu toodetega saate tutvuda nende kodulehel: https://teetalu.ee/.
Partnreluskogu avab 2. oktoobril projektitaotluste taotlusvooru
Avalduste esitamine e-PRIA keskkonnas on avatud 02.-16. oktoobrini 2023. a. Taotlemiseks on avatud meede 2 „Kogukondade ja kogukonnateenuste arendamine“ ning meede 4 „COVID-19 kriisist tingitud majandusraskuste leevendamine“.
Kuidas taotleda?
Juhend toetustaotluse esitamiseks on leitav siit. Rohkem infot taotlemise ja selle tingimuste kohta leiad Partnerluskogu kodulehelt rubriigi “taotlejale” alt. Lisaks e-PRIA vormile on Partnerluskogu poolne nõue esitada lisadokumendina ka meetme taotlusvorm. Taotlusvormid vastavalt meetmele on leitavad siit.
Avatavad meetmed:
- Meede 2: “Kogukonna ja kogukonnateenuste arendamine”
- Toetuse määr MTÜ, SA ja KOV kuni 85% abikõlblikest kuludest, ettevõtjale kuni 60% abikõlblikest kuludest.
- Maksimaalne toetuse summa ühe projekti kohta on 20 000 eurot, minimaalne 1000 eurot.
- Taotlemise tingimused.
- Taotlusvorm.
- Meede 4: “Covid-19 kriisist tingitud majandusraskuste leevendamine”
- Toetuse määr on kuni 60% abikõlblikest kuludest.
- Maksimaalne toetuse summa 20 000 eurot, minimaalne 2000 eurot.
- Taotlemise tingimused.
- Taotlusvorm.
Tutvu erisustega iga meetme taotlemise tingimuste all.
Ideed teoks LEADER abiga!
Ahja madalseiklusrada on ametlikult avatud
Põlvamaa Partnerluskogu tegevmeeskonnal oli au saada osa Ahja mõisaparki rajatud madalseiklusraja avamisest. Kuigi seiklusraja ametlik avamine toimus eile, on noored juba mõnda aega enda võimeid seal proovile pannud. Julgemad neist näitasid oma oskusi avamisüritusel, kus jagas näpunäiteid ka SLACKLINE eestvedaja Heigo-Elmar Vahesaar.
Madalseiklusraja avasid eestvedajad MTÜ Aya Häärber ja Ahja koolijuht Pirjo Pall. Partnerluskogu tunnustati tänukirjaga, mille võttis vastu tegevjuht Tiiu Rüütle. Ka Rüütle tänas omaltpoolt projekti eestvedajaid ning tõdes, et pole ammu Ahjal projekti avamisel käinud. „Mul on hea meel, et Ahjale rajati midagi noortele suunatud ja jätkuvat tegutsemisindu tulevasteks projektideks,“ sõnas Rüütle. Madalseiklusrada sai toetuse Partnerluskogu meetmest 2 „Kogukondade ja kogukonnateenuste arendamine.“
Oli rõõm näha ka avamisele tulnud noori, kes samuti oma ideedega projekti sündimisele kaasa aitasid. Seiklusrada on suunatud väga laiale kasutajaskonnale, midagi jõukohast leiab igaüks. See on rajatud ohutule kõrgusele ja need on kasutamiseks ilma spetsiaalse turvavarustuseta. Kasutama on teretulnud kõik huvilised, nii kohalikud kui möödasõidul olijad.
Avamiskõnest peegeldus, et antud projektiga tegutsemishoog ei raugenud ning plaane edasiarenduseks on veelgi. Partnerluskogu soovib toredaid seikluselamusi kõigile madalseiklusraja kasutajatele!
Raplamaa võõrustas LEADER suveseminari
7.-8. august toimus LEADER suveseminar Raplamaal. Esimesel päeval toimusid traditsioonilised õppereisid, mis andsid ülevaate piirkonna LEADER projektide edulugudest ning teisel päeval leidis aset seminaripäev „Rabavad ideed Raplamaal – mis on heaolu võti?“.
Põlvamaa Partnerluskogu tegevmeeskond osales õppereisil „Küla ja linn – kui erinevad on?“, mida viis läbi Raplamaa Partnerluskogu tegevjuht Rita Triinu Peussa. Õppreisi alguspunkt oli Rapla kultuurikeskuses, mille juhataja Age Rebel andis ülevaate kultuurikeskuse hoonest, seal toimuvast ja teostatud LEADER projektidest.
Seejärel külastasime Minna Marmelaadi, mis on saanud mitmeid auväärseid tunnustusi nagu Raplamaa „Vapustav toode 2021“, Eesti parima talutoit „Parim delikatess 2022“ ja Eesti mahetoidu auhind „Parim mahetoit 2022“. Ettevõtte juht Siret Elmi jagas oma teekonda ning näitas ka tootmispoolt. Kuigi Minna Sahver OÜ on inspireritud Sireti vanaemast Minnast, andis ettevõtte loomisele 2010. aastal tõuke Sireti poeg, kes oli saanud piisavalt suureks, et kommi küsida.
Vanaema Minna eeskujul valmivad kõik marmelaadid käsitööna ja ei sisalda säilitus- ega värvaineid. Marjad, puu- ja köögiviljad ostetakse kokku mahekasvatajatelt ning metsamarjad on korjatud Eestimaa mahealadelt. Puhastatud andidest valmistatakse püree, mis annab marmelaadikommidele naturaalse värvi.
Külaelust saime ülevaate Valtu Seltsimajas, mis asub Kaerepere külas, mis on Raplamaa aasta küla 2023! MTÜ Arendusselts Koduaseme tegemistest andsid ülevaate Leaanyka, Reelika, Teele ja Helen. Räägiti nii MTÜ tegvustest kui külastasime MTÜ poolt rajatud LEADER objekte – rula- ja mänguväljakut ja Valtu-Nurme külaplatsi. Oli inspireeriv ettekanne ja rõõm näha inimesi sära silmis kogukonna heaks tegutsemas!
Viimase kohana külastasime õppereisi käigus Paluküla Mäe Keskust, kus anti ülevaade spordikeskuse arendamisest. Ka praegu käib vilgas töö Paluküla teenindushoone ehitamisega, milles luuakse olmetingimused terviseradade kasutajate jaoks – mh riietusruumid ja pesemisvõimalused – ja ehitatakse ruumid inventari hoiustamiseks ja vajalike tööde teostamiseks.
Toosikannul toimus pidulik tänuõhtu, kus tunnustati aasta LEADER tegijaid, kelleks tänavu said Valgamaa Partnerluskogu tegevjuht Tiina Ivask ja Eesti Leader Liidu aseesimees Rafael Milerman. Lisaks jagati ka LEADER elutöö tunnustusi, mille said Silva Anspal, Jaak Vitsur, Heiki Vuntus, Mercedes Merimaa ja Arno Kannike. Õnnitlused kõigile tunnustuste saajatele!
Seminaripäeva avasid Raplamaa Partnerluskogu juhatuse esimees Elari Hiis ja Ave Bremse. Seminaripäeval astusid ülesse Toosikannu Puhkekeskuse eestvedaja Leo Kass, endine Raplamaa Partnerluskogu juhatuse esimees Triin Matsalu, maakonna kultuuri- ja hariduse spetsialist Age Tekku, maakonna ettevõtjate toodangu koondaja Rika Rikkalik, Raplamaa toidutootjate ja hooviOTT-i esindaa Anni VAHTER, regionaalminister Madis Kallas, Puhka Eestis portaali tegevustest ja koostöövõimalustest rääkis Piret Koodi ja heaolu rekreatsioonist Euroopas LEADER näidetest rääkis Ave Bremse. Kõiki ettekandeid on võimalik vaadata SIIT.
Põlvamaa Partnerluskogu tegevmeeskond tänab Raplamaa Partnerluskogu, METK ja Eesti Leader Liitu suveseminari korraldamast! Olid sisukad ja inspireerivad päevad, aitäh!
LEADER Põlva valla VI kodukohvikutepäeval
Eelmisel nädalavahetusel, 5.-6. august, toimusid VI Põlva valla kodukohvikute päevad. Sel aastal oli esindatud 23 kodukohvikut eri Põlvamaa paikadest. Lisaks kohalikele maitsetele oli võimalik osa saada ka erinevate rahvuste toidukultuurist.
Lisaks maitseelamustele pakuti kohvikutes ka erinevaid meelelahutusprogramme. Oli elav muusika, välinäitused, ekskursioonid, töötoad, lastele atraktsioonid jpm. Kõigile oli mõeldud, nii noortele kui täiskasvanutele!
Meil on rõõm, et tublide kohvikupidajate seas olid esindatud ka mitmed kogukonnad, kes oma tegevust LEADERi abiga edendanud! Karilatsis avatud Metsaveere Kohvikut vedasid mitmed Karilatsi Küla Seltsi liikmed ja loomulikult Karilatsi külavanem, Maie Asur. Maie sai auväärse nominatsiooni ka „Kogukonna hing 2023“ konkursil, mis väärtustab tegusaid, aktiivseid, toredaid ja ettevõtlikke inimesi, kes viivad elu Eestis edasi oma kogukonda panustades.
Vastse-Kuuste naisteklubi „Kolmapäev“ naised olid avatud Vastse-Kuuste kogukonnamaja hoovis. Sealgi sai lisaks mõnusale kõhutäitele kuulata lõõtsamuusikat, vaadata fotonäitust ja avatud oli rohevahetuspunkt. Mooste Moisekatz kohvikumelu saatis Moostes toimunud laat.
Kodukohvik Ridali Taevas oli avatud meile tuttavas Ridali Lennuklubis. Mootorimürina saatel küpsetati pannkooke, külastajatele tutvustati lennukeid ja lisaks heale paremale võis tõesti ka taevalaotusest Põlvamaa kodukohvikutele pilgu peale visata. Masinaid võis näha ka Säkna rehehoovis, mille hoovi kaunistas ja lõbusõite pakkus pulmavolga.
On rõõm näha, et Põlvamaal on aktiivseid kogukondi, kes meeleldi panustavad, osalevad ja jagavad seda rõõmu ka külastajatega. Aitäh kõigile kodukohvikute päeval osalenutele ja külastajatele!
LEADER aitas tuua noorte jalgpalli suvelaagri “Soccer Aid 2023” Põlvasse
Esmaspäeval algas Põlvas, Lootospark staadionil, 7.-11.augustini kestev rahvusvaheline noorte jalgpalli suvelaager Soccer Aid 2023! Põlvamaa Partnerluskogu LEADER toetuse kaasabil korraldatavas noortelaagris osaleb üle 100 lapse ja kohapeal treenivad lapsi treenerid Inglismaalt.
Loe rohkem Lõuna-Eesti Postimehest:
Viie laagripäeva jooksul korraldavad lastele treeninguid Newcastle United Foundation treenerid Kallum Percy ja Shayan Gazerani Inglismaalt. Välistreenereid assisteerivad klubi noortetreenerid.
Laagris osaleb üle 100 lapse sh 25 tüdrukut, lapsed on vanuse järgi jagatud nelja vanuserühma ja nooremas vanuseastmes ka tasemerühmadesse. Kõik osalejad saavad treeninguteks varustuse sh. nimelised särgid ja joogipudelid. Projekti rahastab Põlvamaa Partnerluskogu.
Jalgpalliklubi Lootos tegevjuht Indrek Käo avaldas laagri toimumise üle head meelt. «Tänavune Soccer Aid toimub kolmandat korda. Esmalt olid meie inglise partnerid Põlvas aastal 2005 ja seejärel 2013. Nüüd, enam kui kümme aastat hiljem oleme klubina oluliselt rohkem suutelised vastu võtma seda treeningutarkust ja inglise jalgpallikultuuri, mida meile pakutakse.
Täname Põlvamaa Partnerluskogu, kes väärtustab rahvusvahelisi koostööprojekte ja eriti noortele suunatud kogukondlikku tegevust. Suur tänu Newcastle United Foundation juhatajale Steve Beharralile, kes ise osales 2005 aastal toimunud projektis ja kes oli käesoleva projekti käivitamisel suureks toeks.»
VALGEMETSA PUHKEKÜLA
Põlvamaal, Ahja jõe kaldal, asub Valgemetsa Puhkeküla. Paik, mis loonud paljudele noortele toredaid lapsepõlvemälestusi. Üle 60. aasta kestnud laagritraditsioon sai alguse 1957. aastal ning kestab tänase päevani.
Valgemetsa Puhkeküla põhirõhk on alati olnud noortelaagritel – suvel toimub kolm kuni viis laagrivahetust, igas kuni 200 last vanuses 7-14. Suur osa laagrinoori on püsikülastajad – tekivad uued sõprussuhted, mida sotsiaalmeedia kaudu hoitakse ning Valgemetsa on koht, kus vähemalt korra aastas taas kokku saadakse.
Laagris tegeletakse põhiliselt spordi ja huvitegevusega – näitlemine, etlemine, käivad külalisesinejad jpm. Kompleksi kuulub 12 hektarit väliala – ruumi tegutsemiseks jagub. „Meie pluss on kindlasti väliala, aga kui vaja, mahuvad kõik katuse alla,“ sõnab Valgemetsa Puhkeküla juhatuse liige Katrin Pree. Kehv ilm Valgemetsas takistuseks ei saa!
Esimesed noortelaagrid toimusid Puhkekülas juba 1957. aastal. Nii mõnegi tänase laagrilise vanemad ja isegi vanavanemad on Valgemetsas laagris käinud. „Aegajalt käiakse ka lihtsalt nostalgitsemas,“ sõnas Puhkeküla tegevjuht Andrus Pree. Valgemetsast on alguse saanud paljud sõprussuhted ja on neidki, kes leidnud ideid karjäärisuunal! „Näiteks on laagrilapsi, kellest on hiljem saanud meie rühmakasvatajad,“ ütles Andrus.
Puhkeküla kompleksi kuulub 8 majutushoonet, söökla ja klubihoone. LEADER kaasabil vahetati välja kahe laagrimaja viis amortiseerunud ahju, mis asendati kohaliku tootja AHJA moodulahju ahjudega. „Puidu kohapealt on ahjud kordades säästlikumad,“ tõdes Andrus. Uued ahjud tagavad tubades ühtlase temperatuuri efektiivsemalt ja pikaajalisemalt.
Valgemetsa Puhkeküla kompleksi on võimalik rentida nii majutuseks kui ürituste korraldamiseks. Imeilus loodus, kaljuplats, Ahja jõgi, lisaks lõõgastav saun, basseinid – on mida nautida! Puhkeküla tegemiste kohta on võimalik rohkem lugeda nende kodulehelt https://valgemetsa.ee/.
REHEALUNE SELTS
Kuniks külades leidub aktiivseid sädeinimesi, püsivad väiksed külad kaardil! Põlvamaal, Säkna külas, on selle jaoks veerand sajandit Rehepeo traditsiooni hoides tubli tööd tehtud. Säkna küla on üks Rehealuse Seltsi liikmetest, kuhu kuuluvad ka naaberkülad Jaanimõisa ja Suuremetsa.
Seltsi põhitegevuseks on külaelu edendamine ja ürituste korraldamine. Üks traditsioonilistest üritustest – Säkna rehepidu – tähistab tänavu oma 25. juubelit, mida tähistatakse sedapuhku kahepäevase REHEFESTiga! Rehehoonet kasutatakse nii kogukonnaürituste läbiviimiseks kui renditakse eraüritusteks, näiteks pulmadeks.
Rehekompleksile hakati uut elu sisse puhuma 26 aastat tagasi, kui vihmasel jaaniõhtul külarahvas katust peakohale vajas. Kuigi rehehoone on aegade algusest olnud küla ühiskasutuses – algselt viljakuivatina – siis nüüd otsustati luua mõnus paik koosviibimiseks. Nii hakkaski kogukond ühise eesmärgi nimel tööle ning rehehoonest sai koht, kus külarahval hea koos käia.
Nüüdseks on kogukonnapeost kasvanud välja midagi veel suuremat ning rehepidu on viimased kümmekond aastat olnud vabaõhuüritus – rehe alla enam naljalt ei mahu. „Rehepidu toimus esmakordselt väljas tegelikult tänu Kihnu Virvele,“ meenutab Hinrikus 2016. aastal toimunud menukat rehepidu, kui peaesinejana astus ülesse Kihnu Virve. Ka möödunud aastal esines rehepeol Kihnu Virve, kes korraldajate poolt limusiiniga Kihnust Säknasse ja tagasi toimetati. „See oli kõva veenmine,“ tunnistas Hinrikus, kuna kontserttegevusega Virve siis enam ei tegelenud.
Kui esimesed aastad välilava renditi, siis 2020. aastal otsustati taotleda LEADER toetust seltsile isikliku välilava soetamiseks. „Seda tellimist hakkas nii palju olema,“ tõdes Henrik. Lisaks välilavale on Partnerluskogu toetuse kaasabil rehehoonet heakorrastatud, soetatud murutraktor ja diiselgeneraator, mis seltsi vägevate ürituste korraldamise võimalikuks teeb.
Rääkides tulevikuplaanidest, on eelkõige soov rehepeo traditsiooniga jätkata, kuid ühe unistusena jäi kõlama ka rehehoone katusevahetus. „Võiks olla midagi autentset ja ajastutruud, näiteks laastukatus“ ütles Henrik.
Säkna REHEFESTist oodatakse osa saama 11. ja 12. augustil! Tänavu kestab üritus esmakordselt kaks päeva – „Reedesel päeval toimub nostalgiline rehepidu nagu oli see 90ndatel ja laupäeval tänapäevases vormis,“ sõnas Hinrikus. Rohkem infot REHEFESTi kohta leiab SIIT, kohtumiseni Säknas!
Toimus IX avatud talude päev
Möödunud nädalavahetusel toimus IX. avatud talude päev! Kokku osales üle-eestiliselt tänavu 357 talupidamist, neist 19 Põlvamaalt, kes oma ettevõtmised külastajatele avasid.
Põlva maakonna talude peale oli keskmine külastatavuse arv 450 inimest, tänavu olid kõige menukamad talud KODAS Siidrikoda, Erastvere külaselts ja Tamme Traube. Kõige enam talusid oli avatud Kanepi vallas – 9 talu.
Tegevusvaldkonniti jagus huvipakkuvat tõenäoliselt kõigile! Näiteks oli põnev tutvuda Räpina vallas tegutseva ettevõttega Villatoode OÜ ehk MÄÄ Villagraanul, kus nüüd, lisaks lambavillast tehtud väetisgraanulitele toodetakse ka peenravaipa ja multšikangast! MÄÄ lambavillast tehtud graanulid ka „Lõuna-Eesti aasta toode 2022“.
Kanepi vallas võimalik tutvuda Ala Juusa talu ja RÜÜP-iga, kus tegutseb toimiv puhkemaja ning tegeletakse viinamarjakasvatusega ja joogitootmisega. Perenaine Kersti Seeme viis läbi tootmist tutvustavaid tuure ning kõigil külastajatel oli võimalik toodangut kohapeal degusteerida ja soetada. Oli rõõm näha, et tehakse koostööd ka kohalike ettevõtetega – maiustustega kostitas Maiasmaa ning soolasema kõhutäie eest hoolitses Taevaskoja Meejaam.
Marjakasvatusega tegeleb ka Eesti Saskatoon. Saskatooni ehk toompihlaka marjad on äärmiselt kõrge toiteväärtusega, sisaldades nii vitamiine, mineraale, antioksüdante kui kiudaineid, mistõttu peetakse saskatoone lausa supertoiduks! Talus kohapeal, Maaritsas, oli võimalik proovida erinevaid saskatoonimarjade tooteid – näiteks jäätist, moosi, kooki jmt.
Taimekasvatusega tegeles ka tänavu esmakordselt oma talu uksed avanud Rohu Taimeaed. Kohapeal oli võimalik tutvust teha ja soetada nii ilupuid- kui põõsaid ning püsikuid. „Oleme väga rahul ja õnnelikud, ning soovime kindlalt ka järgnevatel aastatel osaleda,“ sõnas talu peremees Urmas Roht avatud talude päevale tagasi vaadates. Oma aia avas huvilistele ka Signe Lilled, mille erilisest õiteilust oli võimalik osa saada nii kollektsioon- kui müügiaias.
Veel üks uustulijatest oli Kukepätsi talu, kus tegeletakse vanatehnika kollektsioneerimisega. Masinapargis oli nii päästeteenistusautosid, traktoreid, autosid kui muud põnevat!
Aitäh kõigile Põlva maakonna taludele avatud talude päeval osalemise eest!
Eestimaa talud ootavad tuleval nädalavahetusel külla
Tuleval nädalavahetusel leiab aset 9. avatud talude päev! Registreerunud on üle 350 talupidamise eri Eesti paikadest, kes ootavad külastajaid kindlasti 16. juulil, kuid suur osa neist ka juba 15. juulil!
Nagu ikka, saab ka Põlvamaal näha vanatehnikat, iluaedu, kodurestorane, mahla- ja moositootmisi, veinivabrikuid, turismitalusid ja palju muud põnevat. Kuigi ükski loomakasvataja tänavu Põlvamaal taluuksi ei ava, saavad lapsed näiteks Erastvere Külaseltsi korraldataval avatud talude päeval osa võtta ponisõidust.
LEADER loodud väärtused II
Peagi lõppeva strateegiaperioodi saavutuste koondamiseks pani teabejuht Anett Hallap kokku trükise “LEADER loodud väärtused II”, milles on esile toodud tegevuspiirkonna silmapaistvamad projektid ja aastate 2016-2022 statistika. Lisaks saab tutvuda Partnreluskogu organisatsiooniga, selle meeskonna ja liikmetega.
Kõigil trükisest huvitujatel on see võimalik endale saada, kirjutades meilile anett.hallap@polvamaa.ee või helistades telefonil +372 5030 0738. Veebis saab trükisega tutvust teha siin: LEADER LOODUD VÄÄRTUSED II.
KUKEHARI OÜ – taimematid
Põlvamaa rohekultuuri arendamisega tegeleb entusiastlikult ettevõte KUKEHARI OÜ, kes meie oma piirkonnas – Põlvamaal, Kanepi vallas, toodab taimematte!
Kookosmattidel kasvatatavaid taimematte on hetkel ettevõtja Tõnis Soopere sortimendis viis. Kui on hooaeg ette teada, on võimalik toode ka nullist sihtgrupini kasvatada. „Põhiline sortimendis on kukeharjamatt, teisi matte saame toota vastavalt nõudlusele,“ sõnas Soopere. Tootearendusega tegeletakse aga järjepidevalt – uustulija sortimendis on metsmaasikamatt.
Taimemattide ettekasvatamine toimub nii vabas õhus kui tunnelites, kuna viimane aitab oluliselt hooaega pikendada. „Töö algab kui maa on sulanud ja kestab kuni on jälle külmunud,“ nentis Soopere. See on hooajaline töö – tegutsetakse pereettevõttena ning vajaduspõhiselt rakendatakse tipphooajal renditööjõudu.
Põhiklientuur on ehitusettevõtted, omavalitsused, haridusasutused ja muidugi erakliendid. Valdav osa toodangust leiab kasutust hoonete rohekatuste rajamisel ning teede- ja maastikuehitustel erinevate nõlvade katmisel. Võimalik on tooteid kasutada ka järskudel nõlvadel erosiooni tõkestamise mattidena ning pinnakattena. Tihedat koostööd tehakse arhitektidega ning maakeldritootjatega, kuhu antud pinnakate eriti hästi passib.
Soopere tõdes, et tegu ei ole küll kõige odavama tootega, aga kui see kord juba enda jaoks läbimõeldud on, tehakse üldiselt ka ost ära – „Enamikest päringutest saavad tehingud,“ lisas ta. On ka kliente, kellel taimemattidest katuseid rohkem kui üks, mis teeb eriliselt rõõmu!
LEADER kaasabil soetati ettevõttesse kauba transportimiseks vajaminevaid seadmeid ning arendati ettevõtte visuaalset kuvandit ja brändi. Tänu soetatud haagisele on võimalik pakkuda ettevõttel täisteenust taimemati kasvatamisest, selle transpordi ja paigalduseni.
Ettevõtte kohta leiate rohkem infot kodulehelt https://www.taimematid.ee või Facebookist https://www.facebook.com/taimematid.ee.
Unistustele hoogu juurde
Dovente OÜ ehk Sirli Õmblustööd on 2007. aastal loodud õmblusteenust pakkuv ettevõte. Lisaks õmblusteenustele nagu tekstiiltoodete tootmine, parandustööd ja rätsepatöö, viib ettevõtte juht Sirli Puri läbi ka täiskasvanute õpitubasid ja lastele mõeldud huviringe.
LEADER kaasabil soetati uusi seadmeid – tööstuslik õmblusmasin, topeltkattemasin ja triikimissüsteem, mis võimaldavad pakkuda kvaliteetsemat õmblusteenust, laiendada valmistavate toodete sortimenti ja suurendada seeläbi klientide arvu. „Uued seadmed annavad võimaluse tagada kvaliteetse tulemuse tugevamate materjalide – spordirõivaste ja trikotaaž rõivaste – õmblemiseks ja parandamiseks,“ lisab Puri toetustaotluses.
„Unistustele hoogu juurde,“ kirjutas Puri oma postituses ja nagu ütleb ka toetusmeetme nimi, „Ettevõtlusele hoo andmine“, on Partnerluskogul au olla osa unistuste täitmisest, mis antud eesmärki täidavad. Puri õmblustöödega on võimalik tutvuda Facebookis – Sirli Õmblustööd.
Kohalikud kogukonnad ja ettevõtjad saavad peagi tuge läbi uute LEADER-strateegiate
30. mail allkirjastas regionaalminister Madis Kallas LEADER-toetuse tingimused aastateks 2023-2027, millest juhindudes saavad kohalikud tegevusrühmad hakata taotlema toetust piirkondlike LEADER-strateegiate elluviimiseks.
Uute strateegiate eesmärk on arendada maapiirkondades atraktiivset elu- ja ettevõtluskeskkonda ning aktiivseid ja ühtehoidvaid kohalikke kogukondi. LEADER-programmi on Eestis rakendatud alates 2006. aastast. Võrreldes varasemate perioodidega ootab ees mitu muudatust. “Uue perioodi eelarve jaotamisel on võetud arvesse erinevaid näitajaid, näiteks omavalitsuse pindala, asustustihedust, elanike arvu jne. See annab võimaluse aidata senisest enam neid piirkondi, kus mahajäämus on suurem. Aktiivsed, ühtehoidvad ja tugevad kohalikud kogukonnad loovad eeldused inimeste, sealhulgas noorte maale tulemiseks ja sinna jäämiseks,” kommenteeris uuendusi regionaalminister Madis Kallas.
Muutumas on ka strateegiate rahastamine. Esimest korda rahastatakse Eestis uusi LEADER-strateegiaid mitmest Euroopa struktuurifondist. “Lisaks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarvele on võimalik kaasata piirkonna arendamiseks ka Euroopa Sotsiaalfond+ raha. Selleks peab strateegias sisalduma eraldi meede, mille fookuses on pikaajalise hooldusteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine, inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine,” ütles Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel.
“Eraldi eesmärgiks strateegiate elluviimise toetamisel on võetud lihtsustamine. See tähendab, et toetuse saajatel väheneb oluliselt halduskoormus ning maksetaotluste esitamisel ei kontrollita enam kuludokumente, vaid kui eesmärgid on saavutatud, siis makstakse toetus välja kokku lepitud summas,” lisas Pärtel.
Põlvamaa Partnerluskogu strateegiad ja trükised
LEADER-strateegia elluviimise toetust saavad taotleda kohalikud tegevusrühmad, kelle liikmeteks on omavalitsusüksused, kodanikuühendused ja ettevõtjad. Üle Eesti tegutseb 26 piirkondlikku tegevusrühma, kes koostavad strateegiaid lähtuvalt altpoolt tulevast algatusest, arvestades piirkondlikke eripärasid ja vajadusi.
Tegevusrühmade strateegia elluviimise toetuse taotlusi plaanitakse hakata vastu võtma juunis ning taotlusi saab esitada läbi e-PRIA. Iga strateegia elluviimise toetuse taotluse vaatavad läbi Maaeluministeerium ja PRIA ning pärast strateegia ja taotluse heakskiitmist eraldatakse tegevusrühmale toetussumma piirkondlike eesmärkide saavutamiseks. Projektitoetuste jagamist koordineerivad tegevusrühmad koostöös PRIAga.
Perioodil 2023-2027 rahastatakse LEADER-programmi 66 629 986 euro ulatuses. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatakse programmi 47 589 703 euroga, millele lisandub Eesti riigi kaasrahastus 11 897 426 eurot. Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) rahastab programmi 7 142 857 euroga, millest Eesti riigi kaasrahastus on 30%.
LEADER on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm. Eesti panustab ligi 12% Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) koguosalusest LEADER- programmi, mis on üks suuremaid panuseid kogu liidus.
Perioodil 2014-2022 oli 26 kohalikule tegevusrühmale ette nähtud 121 mln eurot LEADER-programmi kohaliku arengu strateegiate rakendamiseks üle Eesti. Toetatud on palju erinevaid kogukonnale vajalikke projekte, nagu näiteks mänguväljakute rajamist, päästeteenistuse võimestamist ning kohaliku toidu edendamist ja kultuuri väärtustamist.
Partnerluskogu taotleb kohaliku tegevusrühma toetust
Teavitame, et taotleme PRIA-lt kohaliku tegevusrühma toetust Partnerluskogu ühisstrateegia 2023-2027 elluviimiseks.
Toetust eraldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajandspoliitika Eesti strateegiakava 2023-2027 (ÜPP strateegiakava) sekkumise 8.4 “LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng” raames.
Põlva tõukeratturid käivad kambakesi tõukamas
Aasta 2023 on liikumisaasta ja juba teist kolmapäeva kogunesid Põlva tõukerattahuvilised ühisele treeningtunnile. Eesti Tõukerattaliidu eestvedamisel alustatud treeningkolmapäevadele oodatakse lahkesti kõiki huvilisi. Varustuse pärast muretsema ei pea – ka seda on võimalik treeningu läbimiseks liidu käest laenata.
Hetkel osalevad nii algajad kui kogenenumad tõukeratturid ühes treeninggrupis, kuid edaspidine plaan on moodustada erinevaid tempogruppe. Treeninguid viivad läbi Eesti Tõukerattaliidu president Aigar Nuuma ja Kristi Johanson, kellest viimane tuli Põlvas toimunud MM Naiste Master kriteeriumsõidus maailmameistriks!
Foto: Eesti Tõukerattaliit
Tõukerattaliit on olnud toonud tõukespordi rahvani. Korraldatud on hulgaliselt nii kodumaiseid kui rahvusvahelisi võistlusi, käinud koolides tõukesporti tutvustamas ja korraldanud nii ühiseid treeninguid kui matku. Just liit tõi 2022. aastal tõukerattaspordi Maailmameistrivõistlused Põlvasse! „Nii kohalike sportlaste kui ka väliskülaliste väga positiivne tagasiside võistluskorraldusele annab kinnitust meie pühendumusest ja pädevusest antud valdkonnas,“ sõnasid korraldajad.
Foto: Aldis Toome
LEADER projektidega on Eesti Tõukerattaliit laiendanud treeningvõimalusi ja loonud võimaluse aastaringseks tõukespordiks. Viimatise projektiga soetati fat-tõukerattad ja tõukekelgud, mis võimaldavad tõukesporti harrastada ka talvel. Lisaks annab aastaringse treenimisvõimaluse loomine ka meie kohalikele tegijatele eeldused püsimaks endiselt maailma mõistes konkurentsis.
Kõik huvilised on oodatud ühistreeningutele, mille kohta leiab rohkem infot Facebooki grupist „Eesti tõukeratturid“.
Partnerluskogu osales rahvusvahelisel LINC konverentsil
Partnerluskogu esindus võttis osa 08.-12.05.2023 toimunud LINC konverentsist Lõuna-Itaalias. LINC, ehk LEADER Inspired Network Community, tõi kokku ligi 400 maaelu arendajat 15 riigist. Konverentsi eesmärk on kaasata, võrgustuda, luua rahvusvahelisi kontakte koostöödeks ning saada inspiratsiooni nii potentsiaalseteks projektideks kui organisatsiooni arendamiseks.
Kavas oli mitmeid põnevaid õppekäike erinevatesse Basilicata piirkonna organisatsioonidesse. Tutvuti tootmisettevõtetega, näiteks Rotondellas asuvat istandusega, milles kasvatati mh oliive, sidruneid, apelsine, nektariine ja toodeti nii moose, veine, nektareid, oliiviõlisid jmt. Kohapeal oli võimalik degusteerida ka käsitsi valmistatid Pastizzit, mis on tunnustatud kui traditsiooniline piirkondlik põllumajandustoiduaine.
Külastati ka mitmeid erinevaid linnasid ja külasid, mis ilmestasid regiooni ja itaaliapärast arhidektuuri. Basilicata piirkonda iseloomustasid kitsad tänavad ja kõrged mäed, millelt avanesid maalilised vaated. Õppekäigul oli võimalik külastada ka Tursi piirkonda Matera provintsis, kus paiknev Rabatana – vanim linnaosa – on oma olulise kultuurilise väärtuse tõttu kantud ka UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Lisaks tootmisettevõtetle ja arhidektuurilisele eripärale tutvustati ka piirkonda iseloomustavat müstikat. Basilicatat seostatakse sageli maagiaga, nii oligi võimalik külastada nii Colobraro maagia ja fantaasia muuseumit, kus oli võimalik õppida esoteeriliste rituaalide ja tavade kohta. Samuti tutvustati kohalikke mahetaimi ning nende meditsiinilisi kasutusvõimalusi.
Võrgustumise võimaldamiseks, lisaks õppekäikudele, korraldati koostöökohtumisteks mõeldud koosolek, programmis oli LINC2023 nii avamis- kui lõpuõhtu ning isegi traditsiooniline sprodipäev, milles said kõik osalejad mõõduvõtta korraldajate poolt loodud meeskondades. Spordipäeval sai medali kaela ka meie oma juhatuse liige – Alar Alapert – ja tema meeskond.
Järgmine LINC toimub 2024. aastal Rumeenias. Rohkem infot konverentsi ja toimunud õppekäikude kohta leiab kodulehelt https://linc2023.eu/index.php/en/.
Toimus tänuõhtu “LEADER loodud väärtused”
Eile, 28. aprillil, toimus Mooste Folgikojas Partnerluskogu tänuõhtu „LEADER loodud väärtused“. Võeti pidulikult kokku lõppev strateegiaperiood ning tänuõhtule eelnenud üldkoosolekul kinnitati uus strateegia, et minna peagi vastu juba uue perioodi väljakutsetele.
Nagu ütles juhatuse esimees Andrus Seeme oma kõnes – „Partnerluskogu tegevuspiirkonnas on peagi ellu viidud juba kolmas kohaliku algatuse strateegia ja oleme õhinal valmis alustama oma neljandat strateegia perioodi.“ Nii see ka on! Partnerluskogu üldkoosolekul võeti vastu „Põlvamaa Partnerluskogu Ühisstrateegia 2023-2027“, et seda peagi ka rakendama hakata.
LEADER abiga teostati piirkonnas möödunud perioodil 278 projekti ning investeeringuid teostati enam kui 6 miljoni euro eest, toetusi jagati enam kui 3,5 miljon eurot. „See kõik on teie panus Põlvamaale, head taotlejad,“ sõnas Seeme. See on tänuväärne panus Põlvamaa arengusse ja Partnerluskogul on siiras rõõm, et oleme selle aja jooksul saanud kogeda palju optimismi ning kohanud särasilmseid ja tegusaid inimesi.
Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle tõestas oma kõnes, et LEADER on kõikjal. Seda leiab nii kohalikes viljapuuaedades, puhke-, SPA- ja sportimisvõimalustes, turismivaldkonnas, tootmisliinides ja isegi Tallinna lennujaamas! „Kas teadsite, et LEADERi poolt toetatud 3D projekteerimistarkvara abil on Resand projekteerinud Tallinna lennujaama reisiterminali laienduse,“ sõnas Rüütle. LEADER on panus kogukondade arengusse, haridusse, kultuuri ning loomulikult noortesse! „LEADER on kõikjal me ümber,“ ütles Rüütle.
Eriliselt suur tänu meie liikmeskonnale ja hindamiskomisjonile panuse eest käesoleval perioodil. Strateegiaperioodil saavutatust annab hea ülevaate trükis „LEADER loodud väärtused II“, mis on leitav siit: https://partnerluskogu.ee/wp-content/uploads/2023/04/LEADERloodudvaartusedII.pdf.
Partnerluskogu tegevmeeskond ja juhatus tänavad kõiki, kes on käesolevasse strateegiaperioodi panustanud – aidanud kaasa meie strateegia toimimisse ja elluviimisesse – ning muidugi kõiki, kes tulid, et üheskoos lõppev strateegiaperiood kokku võtta.
Ürituse galerii leiad siit: https://drive.google.com/drive/folders/1AcRgrDtIG9m40_hmWyN06PX_yjUZWpaP?usp=share_link, fotode autor on Taavi Nagel.
Fotod: Taavi Nagel
Turismiteenuste arendamise sprint kutsub kandideerima
Õige pea, 10. maist-20. juunini, on käivitumas 6-nädalane turismiteenuste sprint! Tegemist on mentorlusprogrammiga, kuhu valitakse osalema 16 ambitsioonikat toidu-, aktiivse puhkuse või sporditurismi valdkonna ettevõtet, kes sooviksid kogenud mentorite abil tuua turule uue või oluliselt uuendatud teenuse.
Mentorprogramm koosneb viiest ühisest kokkusaamisest, kus on kohal kõik osalejad ning mentorid. Kohtumisel arendatakse oma teenust metoodiliselt ning õpitakse teineteise kogemistest. Programmi tulemusel on loodud parimad eeldused osaleja läbimõeldud teenuse tuurule toomiseks.
Esita avaldus hiljemalt 28.04 järgneval lingil: https://forms.gle/K2pfiwxvdM56nSf39.
Lisaküsimuste korral võta ühendust Liina Maripuuga – liina.maripuu@gmail.com või +372 5669 7969. Rohkem infot leiad ka Facebookist: Turismiteenuste arendamise sprint 10. mai – 20. juuni 2023 | Facebook.
Pane mentorid enda äri arendama ja loo nende abil konkreetne tegevuskava!
Põlvamaa Partnerluskogu ühisstrateegia 2023-2027 on avalik
Meil on rõõm teatada, et ligi aasta aega kestnud põhjalik koostöö Loovusaida strateegiaekspertide, Partnerluskogu juhatuse ja tegevmeeskonnaga on vilja kandnud ning strateegia eelnõu on avalik.
Dokumendist on võimalik lugeda tuleva perioodi eesmärkide ja planeeritavate meetmete kohta. Võrreldes eelmise strateegiaga toob uue võimaluse „Kasvumeede“, mille eesmärk on toetada kasvupotentsiaaliga ettevõtete ja piirkonna konkurentsivõimet, põhisuunitlusega ekspordile ning kus toetuse maksimaalne summa on 100 000 eurot.
Strateegias täiesti uue suuna toob Euroopa Sotsiaalfond+ rahastuse kaasamine strateegiasse, mistõttu kannab strateegia nime ühisstrateegia. ESF+ toomisega strateegiasse lisandus meetmete hulka ka „Sotsiaalmeede“, milles keskendutakse pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisse ning hoolduskoormuse leevendamisse, samuti inimväärikuse tagamisse ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisse.
Strateegiadokumendiga tutvuda on võimalik järgneval lingil: https://partnerluskogu.ee/wp-content/uploads/2023/04/PPK-Uhisstrateegia-2023_2027.pdf või kodulehel rubriigi “Strateegia ettevalmistamine” – “Dokmendid” all.
Partnerluskogu tänab omaltpoolt kõigi ideekorjetel osalenuid, tänu kellele saadi sisend uue programmperioodi uuendusteks tulevasse strateegiasse. Uued väljakutsed ootavad!
Laskespordihuvilised said 50. juubelit tähistada uute sportpüstolitega
Meil on rõõm, et laskespordihuvilised said märkimisväärset 50. juubelit tähistada uute, LEADER abiga soetatud sportpüstolitega.
Spordihoone 50 aasta täitumisega täitus ka tänuväärne tööjuubel selle eestvedajal, Anne Vasarikul, kes on olnud hoone perenaine juba 1973. aastast. Hetkel harrastatakse spordihoones laskesporti.
FOTO: Arved Breidaks, LEP
Põlva Lasketiirust on välja kasvanud mitmeid võimekaid (noor)sportlasi, neist märkimisväärseima tulemuse tegi 2013. aastal juunioride Euroopa meistriks tulnud Peeter Olesk. Ka tema tegi laskmisega tutvust just selles lasketiirus, 2004. aastal.
Õnnitlused ja kindlat kätt edaspidisekski!
Foto allikas: LEP, Arved Breidaks
Põlvamaa vapimärgi pälvis Ülo Needo
Põlvamaa Omavalitsuse Liit jagas 23.veebruaril pidulikul vastuvõtul maakondlike tunnustusi, kus maakonna kõrgeima autasu – vapimärgi, pälvis elutöö eest Põlvamaa Partnerluskogu juhatuse liige Ülo Needo.
Põlvamaa vapimärk on maakonna kõrgeim autasu, millega tunnustatakse isikuid, kes on silmapaistva töö ja tegevusega oluliselt kaasa aidanud maakonna arengule.
Ülo Needo on silmapaistva töö ja tegevusega oluliselt kaasa aidanud maakonna arengule. Ta on mees, kes ei oska “ei” öelda ja on mõõtmatult panustanud Põlvamaa arengu heaks, paljuski vabatahtlikult ja vabast tahtest.
Ülo on suutnud taastada osaliselt varemetes olnud Mooste mõisakompleksi üle Eesti tuntud kultuurisündmuste kohaks. Tema eestvedamisel on Mooste ja Põlvamaa saanud palju tuntust. Ülo on olnud festivali Mooste Elohelü eestvedaja ja korraldaja, Mooste (Veskiteatri) külateater Virvendus asutaja, eestvedaja ja arendaja.
Põlvamaa teenetemärk on maakonna kõrge autasu, millega tunnustatakse isikuid, kes on oma töö ja tegevusega aidanud kaasa maakonna arengule ja on paistnud silma maakonna jaoks olulise saavutusega.
Allikas: Põlvamaa Omavalitsuste Liit
Lokko Talu lükkas hoo sisse talvistele matkadele
Möödunud aasta lõpul toimunud taotlusvoorus sai positiivse otsuse Lokko Talu projekt “Lükkame hoo sisse talvistele matkadele”, mida kohe usinasti realiseerima asuti. Nüüd, mõned kuud hiljem, on Lokko Talu matkade valik täienenud!
“Meil on teile suurepärane uudis,” kirjutab peremees Priit Trahv Lokko Talu Facebooki postituses, “matkavalikusse on lisandunud nüüd ka suusamatkad väga vingete matkasuuskadega ja lahedad tõukekelgumatkad,” lisab ta.
Nüüd on võimalik Lokko Talu kaudu saada toredaid matkakogemusi meie kaunis Põlvamaa looduses aastaringselt. Rohkem infot pakutavate teenuste kohta leiate https://www.lokkotalu.ee/.
Toimus Eesti Leader Liidu üldkoosolek
14.-15. veebruaril viibis Partnerluskogu tegevmeeskond Pärnus, ELL üldkoosolekul. Kokkusaamise eesmärk oli arutleda tegevusrühmades toimuva üle, võtta kokku eelmise aasta tegemised ja heita pilk uue perioodi tegevuskavale.
Esimesel päeval toimus seminar, milles olid eelkõige arutlusel uue perioodi ettevalmistused – strateegiate valmimine, koostööprojektid, ELL tulevik jmt. Õhtu lõpus jagas inspiratisooni Rahakratt, kes rääkis oma eduloost investeerimisvallas ja inspireeris teisigi.
15. veebruaril toimus üldkoosolek, mille päevakorras olid eelmise aasta kokkuvõtete tegemine, tegevuskava ja eelarve aastaks 2023 ja Eesti Leader Liidu tunnustuste statuut. Samuti kohapeal algatatud teemad. Täname Eesti Leader Liitu inspireeriva ürituse korraldamise eest!
RÜÜP OÜ kasvuhoones kasvab 150 viinamarjaistikut
Kui 25. septembril 2022 toimus Ihamarus, Ala-Juusa talus RÜÜP OÜ perenaise Kersti Seeme uue LEADER kaasabiga soetatud kasvuhoone avamispidu, siis täna kasvab kasvuhoones 150 viinamarjaistikut ning esimest veini- ja vahuveinilaari oma aias kasvatatud viinamarjadest loodetakse käima panna järgmisel sügisel.
Lõuna-Eesti Postimehe reporter Mati Määrits tegi juttu Rüüp OÜ perenaise Kersti Seemega. Intervjuust leiad nii mõndagi huvitavat protsessist taimekasvatusest veini valmistamiseni.
Foto: Arvo Meeks
Väljavõte artiklist: „Teen eri sortidest kolme erisugust veini. Kuna värvi ja maitset annavad just viinamarjakestad, katsetame praegu nendega. Ühest ja samast sordist tegime valge nind kestasid kasutades punase veini. Uurime nende biokeemilist koostist ka.“
Loe lähemalt Lõuna-Eesti Postimehest: https://lounapostimees.postimees.ee/7700620/ruubikoogi-perenaine-loodab-oma-kasvatatud-viinamarjadest-esimese-veinipartii-saada-jargmisel-aastal
Loo autor: Mati Määrits, 2023
Edulugude rubriik
Nüüdsest on uudiste arhiivi alt leitav rubriik “Projektide edulood”, kuhu on koondatud intervjuude põhjal tehtud lood teostatud projektide eestvedajatega. Loe juba tehtud lugusid siit: https://partnerluskogu.ee/category/projektide-edulood/.
Kaunist pühadeaega!
Partnerluskogu tunnustab
Reedel, 25. novembril toimunud tunnustusüritusel anti taas välja eriauhind „Märka LEADERit“. Sel korral pälvisid tunnustuse kaks LEADER toetuse abil hoogu juurde saanud organisatsiooni.
Walt Disney on öelnud “Päris lõbus on teha võimatut!”. Ettevõtja on öelnud, “Kui ma oma ettevõtte ukse esmakordselt avasin, oli mu eesmärk luua koht, kus käia paar korda nädalas kohapeal tööd tegemas.” Tegelikkuses osutus nõudlus tunduvalt suuremaks. Tunnustuse panuse eest ettevõtluse arengusse Põlvamaal pälvis osaühing Vetifor!
Partnerluskogu LEADER projektitoetust on ettevõte saanud kahel korral. Seni on toetuste eest ostetud kliinikusse röntgeniaparaat, vereanalüsaator ja auto mobiilse veterinaarteenuse osutamiseks. Kõik need vahendid on täisväärtusliku teenuse pakkumiseks väga tähtsal kohal. Partnerluskogu on otsustanud toetada ka ettevõtte päikesepargi rajamist.
Kes teeb – see jõuab, külaelu on täpselt nii ligitõmbav, kui huvitavaks me suudame selle ise teha. Meil Põlvamaal on küla, kus kogu aeg midagi toimub! Kui just parajasti ei ole Kõivualuste laadapäev, Kostitee laat, või Postitee Pillerkaar, toimub kindlasti ikka midagi. Kas vaadatakse külamaja seina, kus jooksevad uusimad Eesti filmid, või rahustab rahvas end gongihelidega. Põlvamaa Partnerluskogu tunnustus “märka LEADERit” panuse eest kogukonna arengusse kuulub MTÜ-le Ihamarulased.
Täname kõiki meie taotlejaid panuse eest Põlvamaa arengusse!
FOTOD: Sander Silm
Partnerluskogu õppekäik Soome
Novembrikuu esimesel nädalal toimus Partnerluskogu õppekäik Soome, LEADER tegevusrühmade YHYRES ja Kuudestaan tegevuspiirkonda. Õppekäik keskendus valdavalt loodustoodete ja metsasaaduste kasutamisvõimalustele ning ühiselt külastati mitmeid inspireerivaid ettevõtteid.
Õppekäigu esimesel päeval osalesid Partnerluskogu juhatuse liikmed ja tegevmeeskond seminaril „Aktuaalsed küsimused loodustoodete ja metsasaaduste kohta“, mis korraldati rahvusvahelise koostööprojekti SUVI raames. Projekti korraldajateks olid eelmainitud tegevusrühmad YHYRES ja Kuudestaan ning lisaks Seinäjoki Rakenduskõrgkool ja Metsäkeskus.
Seminaril tutvustasid oma tegemisi mitmed ettevõtted ja teadlased, sh ternespiimatoodetega tegelev Eesti ettevõte Teadus ja Tegu OÜ. Valdkonniti oli esindatud looduskosmeetika, joogitootmine, metsatööstus ja -saadused, maitsetaimede kasutamine, ja isegi fotograafia arendus. Viimase puhul tutvustas lektor Pekka Lietepohja fotode ilmutamise võimalikkust erinevate loodusest saadavate toodete kasutamisega, millest kõige efektiivsemaks kujunes kaselehe kasutamine.
Samuti oli juhatusel ja tegevmeeskonnal võimalus tutvuda Seinäjoki Rakenduskõrgkooliga ja osa saada rakenduskõrgkooli õpperestorani Prikka kolmekäigulisest lõunast. Prikka on toidutehnoloogia ja hotellinduseriala õpilaste koolitusrestoran, mida on võimalik kõigil soovijatel külastada.
Täname väga kõiki asjaosalisi huvitava ja inspireeriva õppereisi korraldamise eest ning loodame ka edaspidi teha koostööd YHYRES ja Kuudestan LEADER tegevusgruppidega.
Taotlusvooru kokkuvõte
5. oktoobril lõppenud taotlusvooru esitati kokku 54 projektitaotlust. Esitatud taotluste investeeringute kogusumma on ligi 1,2 miljonit, millest LEADER toetust taotletakse kokku ligi 730 tuhande euro väärtuses.
Taotluste arv vastavalt meetmetele jagunes järgnevalt:
Meede 1 „Ettevõtlusele hoo andmine“: 25 toetustaotlust
Meede 2 „Kogukondade ja kogukonnateenuste arendamine“: 16 toetustaotlust
Meede 3 „Heakord ja turvaline elukeskkond“: 11 toetustaotlust
Meede 4 „COVID-19 kriisist tingitud majandusraskuste leevendamine“: 2 toetustaotlust
Toetustaotlusi esitati kõigist Partnerluskogu tegevuspiirkondadest – nii Põlva ja Kanepi vallast kui Veriora piirkonnast.
Tegevjuht Tiiu Rüütle sõnas: „Mul on hea meel, et vaatamata hinnatõusule on vajadus LEADER toetuse järele suur“. Nüüd järgneb projektide menetlemine, algab hindamiskomisjoni töö ning paremusjärjestuse kinnitamine juhatuse poolt.
Täname taotlejaid aktiivse osavõtu eest!
TAOTLUSVOOR ON AVATUD
20. septembril avati Partnerluskogu kõigi nelja meetme taotlusvoor. Ootame teie taotluseid kuni 5. oktoobrini e-PRIA keskkonda. Ideed teoks LEADER abiga!
Kuidas taotleda?
Juhend toetustaotluse esitamiseks on leitav siit. Rohkem infot taotlemise ja selle tingimuste kohta leiad Partnerluskogu kodulehelt rubriigi “taotlejale” alt. Lisaks e-PRIA vormile on Partnerluskogu poolne nõue esitada lisadokumendina ka meetme taotlusvorm. Taotlusvormid vastavalt meetmele on leitavad siit.
Avatavad meetmed:
- Meede 1: “Ettevõtlusele hoo andmine”
- Toetuse määr on kuni 60% abikõlblikest kuludest.
- Maksimaalne toetuse summa 30 000 eurot, minimaalne 2000 eurot.
- Taotlemise tingimused.
- Taotlusvorm.
- Meede 2: “Kogukonna ja kogukonnateenuste arendamine”
- Toetuse määr MTÜ, SA ja KOV kuni 85% abikõlblikest kuludest, ettevõtjale kuni 60% abikõlblikest kuludest.
- Maksimaalne toetuse summa ühe projekti kohta on 20 000 eurot, minimaalne 1000 eurot.
- Taotlemise tingimused.
- Taotlusvorm.
- Meede 3: “Heakord ja turvaline elukeskkond”
- Toetuse määr MTÜ, SA ja KOV kuni 85% abikõlblikest kuludest, ettevõtjale kuni 60% abikõlblikest kuludest.
- Maksimaalne toetuse summa ühe projekti kohta on 20 000 eurot, minimaalne 1000 eurot.
- Taotlemise tingimiused.
- Taotlusvorm.
- Meede 4:“Covid-19 kriisist tingitud majandusraskuste leevendamine”
- Toetuse määr on kuni 60% abikõlblikest kuludest.
- Maksimaalne toetuse summa 20 000 eurot, minimaalne 2000 eurot.
- Taotlemise tingimused.
- Taotlusvorm.
NB! Mootorsõiduki, maastikusõiduki ja veesõiduki ostmisel või liisimisel on toetuse määraks kuni 30% abikõlblikest kuludest. Meede 2 ja meede 3 taristuinvesteeringute puhul on toetuse määraks kuni 60% abikõlblikest kuludest. Tutvu erisustega iga meetme taotlemise tingimuste all.
Lennukaid ideid ja taotlemiseni!
Rüüp OÜ avas kolmanda sünnipäeva puhul uue kasvuhoone
Pühapäeval, 25. septembril toimus Ihamarus, Ala-Juusa talus pidulik avamispidu. RÜÜP OÜ perenaine Kersti Seeme lõikas läbi lindi, et avada uhiuus kasvuhoone. Pidulik päev oli ühtlasi ka ettevõtte kolmas sünnipäev. Kasvuhoone loob ettevõttele võimaluse lisaks puuvilja ja marjaveinidele hakata tootma ka enda kasvatatud toorainest viinamarjaveini.
Projekt teostamisele aitas kaasa Põlvamaa Partnerluskogu meetmest 1 „Ettevõtlusele hoo andmine“ saadud toetus.
Kasvuhoone detailid on valmistatud Rumeenia ettevõttes Sere Transilvania ning selle tarnijaks oli ettevõte EcoPood OÜ. Tegemist on 400m2 suuruse hoonega, tänu millele on edaspidi võimalik kasvatada veini tootmiseks vajalik tooraine Ihamarus kohapeal.
“Maailm on nutikate inimeste päralt! RÜÜP perenaine oskas kliimasoojenemise probleemis näha võimalust. Veel mõned aastad tagasi, poleks keegi uskunud, et Põlvamaal on võimalik nii suures mahus viinamarju kasvatada ja need ise veiniks väärindada”, lausus Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle.
Soovime joogiköögi perenaisele Kerstile rikkalikku saaki, palju uusi maitseid ja edu uuenenud joogiköögis.
Taevaskoja külaseltsi õppereis Lätti
Taevaskoja külaseltsi esindus käis siseriikliku koostööprojekti „Arukate külade arenguprogramm“ raames õppereisil Lätis, “Partnerība laukiem un jūrai” tegevuspiirkonnas.
Kohtuti kohalike Arukate Külade projektis osalevate kogukonnaesindajatega, et jagada kogemusi programmis osalemise kohta ning tutvuti sealse turismitegevuse, ettevõtluse ja kohaliku tegevusgruppide tegemistega. Nähti palju huvitavaid ettevõtmisi ja koguti uusi ideid.
Huvitavamatest ettevõtetest võib nimetada mahetalu Mazburkas, kus toodeti nii veini kui kasvatati lambaid. Selgus, et üks täiendab teist. Samuti käidi populaarsust koguvas küla pagaritöökojas ning kunsti ja käsitöö keskuses, kohalikus sadamas ja kalaturul.
Taevaskoja külaselts kirjutab oma lehel, kuidas maastikukaitsealal asununa tundis kohapeal huvi ka sealse kaitsealade haldamise korraldamise kohta. Selgus, et Lätis on puhkealade majandamine korraldatud nii, et kaitsealade ja sealse infrastruktuuri haldajateks on kaks asutust. Osad kaitsealad on n-ö Läti RMK poolt hallatavad ja osad n-ö Läti Keskkonnameti hallata, ehk on paralleelsed struktuurid tegemas analoogset tööd erinevatel aladel. Näiteks Kemeri rahvusparki, mida külastati, haldab Läti Keskkonnaamet. Erasektoriga tehakse tihedat koostööd selleks, et loodus oleks hoitud ja kohalikud ettevõtjad saaks võimalikult hästi oma teenuseid pakkuda.
Õppereisil Lätti õnnestus osa saada ka kohaliku piirkonna kodukohvikute päevast, vastuvõtt oli tore ja südamlik. Kohapeal sai proovida lõkke kohal keedetud suppi ja küpsetada vorsti. Kodukohvikute ettevalmistus oli põhjalik ja trükitud oli ka spetsiaalne avatud kodukohvikuid tutvustav brošüür. Nii mõnigi huvitav idee saadika kodukohvikutest kaasa. Õppereisi toetas Põlvamaa Partnerluskogu.
Ideed teoks LEADER abiga
Juba 20. septembril, avatakse Partnerluskogu kõigi nelja meetme taotlusvoor. Ootame teie taotluseid kuni 5. oktoobrini e-PRIA keskkonda. Ideed teoks LEADER abiga!
Kuidas taotleda?
Juhend toetustaotluse esitamiseks on leitav siit. Rohkem infot taotlemise ja selle tingimuste kohta leiad Partnerluskogu kodulehelt rubriigi “taotlejale” alt. Lisaks e-PRIA vormile on Partnerluskogu poolne nõue esitada lisadokumendina ka meetme taotlusvorm. Taotlusvormid vastavalt meetmele on leitavad siit.
Avatavad meetmed:
- Meede 1: “Ettevõtlusele hoo andmine”
- Toetuse määr on kuni 60% abikõlblikest kuludest.
- Maksimaalne toetuse summa 30 000 eurot, minimaalne 2000 eurot.
- Taotlemise tingimused.
- Taotlusvorm.
- Meede 2: “Kogukonna ja kogukonnateenuste arendamine”
- Toetuse määr MTÜ, SA ja KOV kuni 85% abikõlblikest kuludest, ettevõtjale kuni 60% abikõlblikest kuludest.
- Maksimaalne toetuse summa ühe projekti kohta on 20 000 eurot, minimaalne 1000 eurot.
- Taotlemise tingimused.
- Taotlusvorm.
- Meede 3: “Heakord ja turvaline elukeskkond”
- Toetuse määr MTÜ, SA ja KOV kuni 85% abikõlblikest kuludest, ettevõtjale kuni 60% abikõlblikest kuludest.
- Maksimaalne toetuse summa ühe projekti kohta on 20 000 eurot, minimaalne 1000 eurot.
- Taotlemise tingimiused.
- Taotlusvorm.
- Meede 4:“Covid-19 kriisist tingitud majandusraskuste leevendamine”
- Toetuse määr on kuni 60% abikõlblikest kuludest.
- Maksimaalne toetuse summa 20 000 eurot, minimaalne 2000 eurot.
- Taotlemise tingimused.
- Taotlusvorm.
NB! Mootorsõiduki, maastikusõiduki ja veesõiduki ostmisel või liisimisel on toetuse määraks kuni 30% abikõlblikest kuludest. Meede 2 ja meede 3 taristuinvesteeringute puhul on toetuse määraks kuni 60% abikõlblikest kuludest. Tutvu erisustega iga meetme taotlemise tingimuste all.
Lennukaid ideid ja taotlemiseni!
Saagikad ideekorjed on lõppenud
Partnerluskogu 2023-2029 strateegia koostamiseks viis ekspertgrupi esindaja Indrek Maripuu läbi seitse ideekorjet, millest saadud sisendi alusel paneb Loovusait OÜ meeskond kokku tuleva strateegia.
Ideekorjetel olid esindatud järgnevad valdkonnad: mittetulundusühingud, ettevõtjad, omavalitsused, Partnerluskogu hindamiskomisjon ja juhatuse liikmed, noored, sotsiaalvaldkond ja külavanemad ning -kogukonna esindajad. Viimasega pandigi punkt ideekorjetele Ridali Lennuklubis, mille juht Einar Viin ideekorjel osalejatele ka klubi ja selle tegemisi tutvustas.
Edasise sammuna järgneb töökohtumine strateegiaekspertidega, et arutleda saadud tulemuste üle ja hakata tegelema edasiste sammudega. Strateegia esimene mustand valmib oktoobriks ning lõppversiooni liikmeskonnale esitamine toimub 2023. a. veebruaris.
Partnerluskogu meeskond tänab kõiki ideekorjetel osalenuid. Aitäh, et andsite oma panuse tulevase strateegia valmimisse!
Muhumaa külavanemad külastasid Põlvamaad
Möödunud nädala lõpul toimus Muhumaa külavanemate ja kogukonna esindajate õppekäik Põlvamaale. Külastati piirkonna põnevaid paiku ja tutvuti kohalike kogukondade eestvedajatega.
Päeva alustati Siidrikojas KODAS tuuriga, mille käigus perepoeg Ingmar andis ülevaate tehasest, tootmisest ja ettevõtte plaanidest. Tuuri järgselt toimus degusteerimine, mille käigus sai kohalikku toodangut ka ise järele proovida. Mis Muhu külavanemaid KODASes eriti kõnetas, oli ettevõtte põlvkondade vaheline sidusus.
Peale lõunasööki Saverna Buffikus suunduti Ihamarru, kus sealseid tegemisi tutvustasid MTÜ Ihamarulased eestvedaja Aivar Täpsi, Kanepi vallavolikogu esimees Piret Rammul ja Partnerluskogu juhatuse esimees Andrus Seeme. Anti ülevaade külamaja tegemistest ja tutvustati suuremaid projekte, näiteks Kõivualutse laata ja Postitee Pillerkaart. Samuti arutleti külakogukondade toimimise üle.
Ettevõtlusvaldkonda esindas Kõlleste Garlicu perenaine Vaike Soosaar, kes andis ülevaate nii tootmisest, mahtudest, põllutöödest kui ka toodangust.
Klubitegevusega tutvuti Ridali Lennuklubis, mille juhataja Einar Viin näitas Muhu külavanematele purilennukite angaari ja sealseid masinaid, tegi ringkäigu lennuvälja territooriumil ja tutvustas LEADER kaasabil teostatud projekte.
Ridalist suunduti edasi Taevaskotta, kus kohtuti Põlva valla külavanematega. Räägiti oma külade ettevõtmistest ja koostööst omavalitsustega.
Osa saadi ka Mooste mõisakultuurist, kui Agnes Joyeti eestvedamisel toimus mõisa ekskursioon. Külastati ka Linakoda, Viinavabrikut, sealseid toitlustusasutusi jpm.
Külaskäik Põlvamaale lõppes Maanteemuuseumi külastusega ning lõunaga Varbuse teemajas. Aitäh Muhumaa külavanematele ja kogukonna esindajatele külaskäigu eest!
Külavanemate ja kogukondade esindajate ideekorje
Lugupeetud Põlvamaa külavanemad ja kogukondade esindajad. Ootame teid 7. septembril kell 16:00 Ridali Lennuklubis, et arutleda millised on olulisimad kogukonnateemad, mida tuleval perioodil LEADER abil käsitleda.
Kavas on:
16:00 Ridali Lennuklubi tutvustav tuur
17:00 Ideekorje algus
Registreeri end ideekorjele siin: https://forms.gle/57GYN8jwTBRQnN3R8.
Taotlusvoor avatakse 20. septembril
Partnerluskogu avab uue taotlusvooru 20. septembril. Avatakse kõik neli meedet ning toetustaotlusi on võimalik esitada 20. septembrist 5. oktoobrini e-PRIA keskkonnas.
Avatavad meetmed on järgmised:
- Meede 1 “Ettevõtlusele hoo andmine”
- Meede 2 “Kogukonna ja kogukonnateenuste arendamine”
- Meede 3 “Heakord ja turvaline elukeskkond”
- Meede 4 “COVID-19 kriisist tingitud majandusraskuste leevendamine”
Taotleda saavad kõik Põlva ja Kanepi vallas ning endise Veriora valla territooriumil tegutsevad ettevõtjad, MTÜ-d ja KOV-id. Rohkem infot taotlemise kohta leiab rubriigist “taotlejale”. Juhendi LEADER toetustaotluse esitamiseks leiad siit.
Aasta LEADER tegija on Tiiu Rüütle
On suur au teatada, et 2022. a. LEADER tegija on Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle!
Eesti LEADER Liit ja kolleegid tänavad Tiiu Rüütlet tema kannatlikkuse ja abivalmiduse, kohusetunde ja pühendumuse, huumorimeele ja selgesõnalisuse eest. Lisaks igapäevasele panusele LEADER töös, on Tiiu ka üks LEADER Liidu asutajatest, on olnud liidu juhatuse esimees ning on jätkuvalt selle juhatuse liige.
Tiiut üllatati kingituse ja aukirja üleandmisega tema koduõuel. Tiitli andsid üle Eesti LEADER Liidu juhatuse esimees Rafael Milerman ja Valgamaa Partnerluskogu tegevjuht Tiina Ivask.
LEADER Tegija valivad välja LEADER suveseminari vastuvõttev kohalik tegevusgrupp koostöös Eesti LEADER Liidu ja Põllumajandusuuringute Keskuse Maaelu võrgustiku osakonnaga. Auhind antakse inimesele, kes on silma paistnud LEADER põhimõtete idee juurutamisega ning edasi kandmisega. Panustanud koostöö arendamisele, kujundanud LEADER mainet, toonud valdkonnale tuntust ja kes oma töö tegemisel on inspiratsiooniks kolleegidele.
Tule sotsiaalvaldkonna ideekorjele
Strateegia koostamise ideekorjed jätkuvad – ootame sotsiaalvaldkonna esindajaid 18. augustil kell 14:00 Maarja Külas, Kiidjärvel, et arutleda, millised on sotsiaalvaldkonna olulisimad teemad, mida tuleval perioodil LEADER abil käsitleda.
Registreeri end ideekorjele ja anna oma panus Partnerluskogu uue strateegia valmimisse: https://forms.gle/BN9nqpeNy8soqKxt6.
Avatud talude päevad selleks aastaks peetud
Möödunud nädalavahetusel, 23.-24. juulil, toimusid avatud talude päevad. Põlvamaalt osales kokku 20 talupidamist, kus olid esindatud nii looma- kui taimekasvatus, toidu- ja joogitootmine, kunst ja loome jpm. Üle-eestiliselt oli möödunud nädalavahetusel kõigile huvilistele avatud üle 300 talu, kuhu tehti nädalavahetusega kokku rohkem kui 260 000 külastust.
Loomadega sai tutvust Hõbemäe talus, kus pakkusid külastajatele rõõmu nii hobused, ponid, kitsed, veised, lambad, pardid kui kanad. Kohapeal toimusid demonstatsioon hüppe- ja koolisõidutrennid, pakuti ponisõitu, loomade- ja talutehnikaga tutvumise võimalust, kõhutäidet, ning muuhulgas toimus ka näiteks Põlva päästeautode demonstratsioon.
Taimekasvatusega oli võimalik tutvuda näiteks Tamme Traube talus Kiidjärvel ning Süvahavva Loodustalus. Kui Tamme Traube talus on põhitegevuseks veini- ja siidritootmine, siis Süvahavva Loodustalus mahe tee- ja maitsetaimede kasvatusel. Mõlemas talus oli külastajatel võimalik käia ekskursioonidel, tutvuda talupidajate tegemistega ja osta kaasa kohalikku toodangut.
Kunsti- ja loomevaldkond oli esindatud Viia-Jaani Labürinditalus, kus külalised said käia erinevatel väekatel kiviringidest laotud labürintides, kuulata kongimuusikat, saada osa ansambli Helikristallid kontserdist ja soetada kohalikku käsitööd – nii aksessuaaride kui toidu- ja joogipoolise näol.
Joogitootmist tutvustati külastajatele Ala-Juusa talus, mille perenaine Kersti Seeme huvilistele ka Rüüp veiniköögi tootmispoolt tutvustas. Taluhoovis oli lisaks esindatud kohaliku koduköögi Maiasmaa lett, pakuti maitsvaid käsitöö burritosid ja avatud oli veinibaar. Kohalikke maitseid sai proovida ka Kopli taluköögis, kus oli avatud kodurestoran ja pakuti ise valmistatud käsitööjäätist.
Palju rõõmu ja avastamist pakkus ka Erastvere külakeskus, kus julgematele lastele pakuti poni- või hobusesõitu, pisemad põnnid said jõudu katsuda puuhobusel ja lisaks rikkalikele toidulettidele pakuti näomaalingute tegemise võimalust, sai tutvuda talutehnikaga ja palju muud põnevat.
Aitäh Põlvamaa taludele ja külastajatele aktiivse osavõtu eest.
Avatud talude päev tuleb taas
24. juulil toimub taas üle-eestiline avatud talude päev, kus tänavu osaleb koguni 22 Põlvamaa talu. Valdkonniti on esindatud nii looma- kui taimekasvatus, kunst ja loome, joogitootmine jpm.
Avatud talude päeva põhipäev on 24. juuli, kuid nii mõnigi talu avab oma uksed juba laupäeval, 23. juulil. Rohkem infot talude kohta leiab SIIT.
Põlva vallast osalevad:
- Mikko Talu
- Lesta Tall
- Rasina Rosinad
- Tamme Traube
- Signe Lilled
Kanepi vallast osalevad:
- Ala Juusa talu
- Sepa talu
- Hõbemäe talu
- KODAS Siidrikoda
- Kõlleste Garlic OÜ
- Kopli Taluköök
- Tuuliku talu l Kirsta Keraamika
- Viia-Jaani labürinditalu
- Erastvere külakeskus
Räpina vallast osalevad:
- Varese talu
- Kuum Karu OÜ
- Peipsi Pipar OÜ
- Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum ja Sillapää loss
- Süvahavva Loodustalu OÜ
- Tamme galerii
- Toolamaa Aed OÜ
- Vollatoode OÜ l MÄÄ Villagraanul
Rohkem infot avatud talude päeva kohta leiab kodulehelt https://www.avatudtalud.ee/. Kohtumiseni avatud talude päeval!
Ideekorjete esimene etapp on läbitud
Juuni kuuga said alguse Partnerluskogu uue strateegia koostamise ideekorjed. Kokku toimus viis ideekorjet, kus osales kokku poolsada Põlvamaa aktiivset inimest. Jagati mõtteid – mis on Põlvamaa olulisimad teemad ja valdkonnad, mida LEADER meetmest tuleval perioodil toetada võiks.
Ideekorjetel oli esindatud viis erinevat sihtgruppi: mittetulundusühingud, ettevõtjad, KOV-id, noored ning Partnerluskogu juhatuse- ja hindamiskomisjoni liikmed. Lisaks on augusti kuusse planeeritud ideekorje sotsiaalvaldkonnale ning septembris ootame mõtteid vahetama külakogukondade esindajaid.
Toimunud ideekorjetest tuli selgelt välja, et erinevatel huvigruppidel olid piirkondlikud probleemid valdavalt sarnased. Järgmise sammuna koondavad Loovusait eksperdid Indrek ja Liina kogutud info kokku, et sügisel saadud materjali baasilt edasi töötada.
Partnerluskogu tiim tänab omaltpoolt kõiki asjaosalisi! Aitäh kõigile, kes võtsid aja, et tulla ja arutleda ning andsid oma panuse Partnerluskogu tuleva perioodi LEADER valemi leidmisse.
Eesti Leader Liit tähistas 10. sünnipäeva
9 juunil kogunesid ELL liikmed Põlvamaal Saarjärve puhkemajas, kus toimus liidu üldkoosolek ja pidulik õhtusöök, millele järgnes külastus Lutsu teatri lavastusele “Lõõtsajumal”.
Saarjärvele olid tulnud 21st liikmest 16 piirkonna esindajad nii saarelt kui mandrilt. Koosolekuga anti ülevaade 2021. a. majandusaastast, revisjonikomisjoni hinnangust ja kinnitati aruanne. Tehti kokkuvõte LEADER määruse kitsaskohtade küsitlusest, et kujundada ühine arvamus uue perioodi määruse läbirääkimisteks.
Koosolekule järgnes pidulik õhtusöök, et tähistada liidu 10. sünnipäeva. Meenutati liidu loomise algusaegu, muuhulgas on praeguste liikmete seas ka kaks asutajaliiget, Tiiu Rüütle ja Arno Kannike. Üllatuskülalisena liitus õhtusöögiga liidu esimene tegevjuht – Piret Leskova.
Õhtusöögi järgselt oli soovijatel võimalus minna Lutsu teatrisse, kus etendus “Lõõtsajumal”. Oli ühes produktiivne ja meeldiv koosviibimine ja täname ELL esindajat Triin Kallast üritust eest vedamast.
Õppekäik MTÜ Partnerid tegevuspiirkonda
Partnerluskogu juhatus ja tegevmeeskond viibisid 2.-3. juuni õppekäigul MTÜ Partnerid tegevuspiirkonnas. Oli inspireeriv kogemusvahetus, kus anti ülevaade teostatud LEADER projektidest ning Partnerid juhatuse liige Kaido Veski tutvustas Kunda linna ja selle arendusprojekte.
Täname võõrustajaid sooja vastuvõtu eest!
IDEEKORJE NOORTELE
Ootame aktiivseid Põlvamaa noori osalema ja kaasa rääkima, et saada sisendit, kuidas noori ja nende ideid tuleval perioodil LEADER abiga toetada. Rohkem infot: polvamaa.partnerluskogu@gmail.com.
Tule ja jaga oma mõtteid meiega:
Üritus on eelregistreerimisega. Registreeri end üritusele siin: https://forms.gle/NpairxXPTsjMRFgc6.
KUTSE IDEEKORJELE
Head Põlvamaa ettevõtjad, MTÜ-de esindajad – teil ju on ideid, kuidas elu Põlvamaal paremaks teha? Oleme koostamas Partnerluskogu uue programmperioodi strateegiat ning vajame selles teie abi!
Tule ja jaga oma mõtteid meiega:
MTÜ-d: 6. juunil kell 14:00 Valgjärvel, Siidrikojas, registreerimine avatud kuni 03.06. kell 17:00 LINK.
Ettevõtjad: 8. juunil kell 14:00 Valgjärvel, Siidrikojas, registreerimine avatud kuni 06.06. kell 17:00 LINK.
Ootame aktiivseid inimesi kaasa rääkima millised on Põlvamaa olulisimad teemad ja valdkonnad, kuhu tuleval perioodil LEADER meetme rahad suunata. Ideed ei säili, nendega tuleb midagi ette võtta!
Ideekorjet kostitab KODAS ja osa on võimalik võtta Siidrikoja tuurist. Kohtumiseni Siidrikojas!
Foto: Taavi Nagel
Strateegiat aitab koostada Loovusait
Meil on rõõm teatada, et oleme alustamas Põlvamaa Partnerluskogu uue strateegia koostamist ja selle valmimisele annab oma panuse ajurünnakustuudio Loovusait!
Ühise koostöö tulemusena valmib uue programmperioodi dokument, mille ettevalmistuseks taotletud toetus on PRIA otsusega juba heaks kiidetud.
Foto: Loovusait – ajurünnakustuudio
Strateegia koostamiseks vajamineva sisendi saamiseks on peagi tulemas ideekorjeseminarid, mille käigus püüame saada ülevaate põlvamaalaste visioonist, olulisimatest teemadest ja valdkondadest, Põlvamaa arengusuundadest ja sihtrühmadest. Strateegia koostamise aluseks on üldkoosoleku otsusega kinnitatud tegevuskava, mis on leitav siit.
Täpsem info ideekorje seminaride toimumisest peagi leitav kodulehelt!
Meede 4 taotlusvoor on avatud
“Covid-19 kriisist tingitud majandusraskuste leevendamine” meede on avatud! Taotlusi ootame 18. aprillist 2. maini e-PRIA keskkonda. Taotleda saavad Põlva ja Kanepi vallas ning endise Veriora valla territooriumil tegutsevad ettevõtjad ja MTÜ-d, kelle käive langes aastal 2019, 2020 või 2021 tavakäibest vähemalt 30%. Projektitaotluste hindamise tähtaeg on 1. juuli 2022.
Rohkem infot taotlemise kohta leiab SIIT.
Strateegia koostamine sai avalöögi
24. märtsil Peri külakeskuses toimunud teavituskoosolekuga anti avalöök Partnerluskogu uue strateegia väljatöötamise protsessile. Üle poolesaja huvilise – nende seas ettevõtjad, kogukondade- ja kohalike omavalitsuste esindajad, kogunesid, et kiita heaks tegevusrühma kavatsus alustada 2023-2029. a. strateegia koostamist.
Teavituskoosolekule eelnenud üldkoosolekul kinnitati strateegia ettevalmistamise tegevuskava, mille alusel tulevast strateegiat koostama hakatakse. Tegevuskava koosneb 16. punktist ning päädib strateegia kinnitamisega tuleva aasta märtsis.
Tegevjuht Tiiu Rüütle sõnas: „Soovime jõuda avalike ürituste kaudu võimalikult paljude tegevuspiirkonna elanikeni ning julgustan kõiki aktiivselt osalema ja kaasa rääkima,“ viidates, et mida rohkem tegevuspiirkonna elanikke osaleb strateegia ettevalmistamise protsessis, seda mitmekesisem on sidusrühmadelt saadav sisend.
Arengustrateegia ettevalmistamisel ja väljatöötamisel võetakse aluseks kohalike kogukondade ootused, muutunud väliskeskkond ja eelmise strateegia rakendamise kogemused. LEADER peamised eesmärgid 2023-2027 on atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning ühtehoidvate kohalike kogukondade arendamine.
Koostatud tegevuskava alusel on strateegia koostamise peamised lähtepunktid ideekorjed, mida teostatakse kolmes rühmas: sektoripõhisus (ettevõtlus, MTÜ, KOV), arendusorganisatsioonid ja erialaliidud (sidusus valdkondlike ja piirkondlike arengukavadega); noored (noorte nägemus, piirkonna arenguvajadused, innovatiivsus).
Strateegia koostamisel kaasatakse ka oma ala eksperte, kelle ülesandeks on info kogumine ja analüüsimine, et kujundada tegevuspiirkonna arengudokument võimalikult sisukaks ja elluviidavaks.
LEADER on tegutsenud Põlvamaal juba 20 aastat, kui 2002. aasta juunis valmis Põlvamaa Partnerluskogu esimene arengudokument. Tegevusrühma põhikiri kinnitati 3. mail 2006. Hetkel väljatöötatav strateegia on Partnerluskogule viies.
Loodame, et üheskoos suudame luua strateegia, mis teenib Põlvamaa piirkonna huve, kogukonda ja arengut.
Kutse teavituskoosolekule
Ootame Partnerluskogu tegevuspiirkonna ettevõtjaid, kogukondade eestvedajaid ja kohalike omavalitsuste esindajaid 24. märtsil 2022 kell 18:00 Peri külakeskusesse, et arutada tegevuspiirkonna strateegia koostamise tegevuskava ja uue programmperioodi arengusuundasid.
Covid-meetme taotlusvooru kokkuvõte
3.-17. jaanuarini oli avatud meede 4 „Covid-19 kriisist tingitud majandusraskuste leevendamine“ taotlusvoor, kuhu esitati 7 projektitaotlust.
Möödunud nädalatel toimus taotlusvooru esitatud projektide hindamine. Hindamiskomisjoni ettepanekud projektide paremusjärjestuse kohta kinnitas juhatus 2. märtsil toimunud koosolekul.
Partnerluskogu poolt heakskiidu saanud projektid olid järgnevad:
Lutsu Teatri Seltsi projektiga „Etenduste helikvaliteedi parandamine“. Projekti raames soetatakse 10 peamikrofoni koos komplekti kuuluvate helisaatjate- ja vastuvõtjatega. Investeeringu maksumuseks 9 764,95 eurot.
Foto: Riho Semm
OÜ Kagureis projekt „Konkurentsivõime säilitamine Covid kriisist väljumisel läbi majutusruumide kaasajastamise“, toetuse summa 19 964,57 eurot. Projekti raames teostatakse 8 hotellitoa kaasajastamine, sh mööbli taastamine.
Jalgpalliklubi „Lootos“ projekt „Õhupuhastite paigaldamine LP staadionihoonesse“ investeeringuga summas 4 760 eurot. Klubihoonesse paigaldatakse 3in1 lahendusega (õhupuhasti+ionisaator+UV-C süsteem) puhastussüsteemid.
SA Mooste Mõis projektiga „Sepikoja taaselustamine“, millega soovitakse taastada sepikoja katus, et taastada vastavad tööruumid ja Taevaskoja Turismi- ja Puhkekeskus OÜ projekt „Laagrimaja vundamendi/sokliosa soojustamine koos ümbruses pinnase tasandusega, tänavakivi paigaldus“.
Partnerluskogu poolt sai heakskiidu ka MTÜ Lahedalt Lendama projekt „Mutipall“, mille raames luuakse uus vabaõhu seltskonna- ning võistlusmäng, mis on segu kolmest vabaõhuspordimängust – golfist, jalgpallist ja discgolist. Osalise heakskiidu sai Ilmavald OÜ projekt „Hobumatkateenuste põhivahendite soetamine/parendamine“, mille raames soetatakse hobusõiduki vedamise võimalusega hobutreiler.
Meede 4 eelarve suurus oli 176 737,61 eurot, millest möödunud taotlusvooru investeeringud moodustavad üle poole. Uus Covid-meetme taotlusvoor on planeeritud aprilli keskpaigas. Täpne info peagi kodulehel.
Uue programmperioodi strateegia ettevalmistus
Põlvamaa Partnerluskogu alustab uue programmperioodi strateegia ettevalmistamist ja käesolevaga teavitame kavatsusest taotleda strateegia ettevalmistamise toetust. Koostatav strateegia hõlmab tegevusrühma prioriteete perioodil 2023-2029. Tegevuspiirkonna elanikud on oodatud strateegia väljatöötamisele. Rohkem infot peagi leitav kodulehelt.
PÕLVAMAA PARTNERLUSKOGU TUTVUSTUS
MTÜ Põlvamaa Partnerluskogu on avalikes huvides tegutsev juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus. Ühingu põhieesmärgiks on kohaliku initsiatiivi ning kohaliku elu arendamine, tegevuspiirkonna integreeritud strateegia koostamine, elluviimine ja arendamine tuginedes kolme sektori partnerlusele.
Aadress: Kesk 20 Põlva 63308
Registrikood: 80237472
Büroo on avatud E-R kell 8.00-16.00, lõuna 12-12.30
Tiiu Rüütle, tegevjuht (kabinet 217)
telefon: 5302 9100
e-mail: partnerluskogu@polvamaa.ee
Anett Hallap, teabejuht (kabinet 221)
telefon: 5303 0738
e-mail: anett.hallap@polvamaa.ee
