Toimus Partnerluskogu üldkoosolek

Neljapäeval, 12. juunil, toimus Tiku talus Põlvamaa Partnerluskogu üldkoosolek. Kinnitati 2019.a. majandusaasta aruanne, tutvuti revisjonikomisjoni hinnanguga PPK 2019.a. tegevusele, kinnitati liikmemaksu määra muutmise eelnõu ja tehti 2020. aasta taotlusvooru kokkuvõte.

Kui Põlvamaa Partnerluskogu 2006. aastal alustas, oli meie liikmete hulgas 8 omavalitsust, 11 ettevõtet ja 11 MTÜ-d, kokku 30 liiget. Täna, 14 aastat hiljem, on Partnerluskogu kasvanud 16. liikme võrra. Kuigi haldusreformi järel jäi liikmete hulka omavalitsustest alles vaid 3, on ettevõtjate arv kasvanud tänaseks 20le ja MTÜ-de 23le.

Tänavune taotlusvoor oli kõige väiksema rahalise varuga, eelarvega 281 733 eurot. Ületaotlus on suur, seda eriti ettevõtlusmeetmes, kõigist laekunud 66st projektist sai rahastuse 21 projekti. Juhatuse poolt kinnitatud projektitaotluste paremusjärjestusega on võimalik tutvuda Partnerluskogu kodulehel rubriigi “Toetatud projektid” all.

Pool vahenditest läks ettevõtlusmeetmele, 25% heakorrastusele ning 25% kogukondade meetmele. “Taotlemise aktiivsus kogukonnameetmes võiks olla suurem, taotlusi on aasta-aastalt vähem ning kogukonnad on passiivsemad,” nentis Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle.

Laiemapildilist statistikat vaadates laekus sel programmperioodil kokku 467 taotlust, millest rahastuse sai 216 taotletud projektidest, ehk vähem kui pooled. Uue programmperioodi toimumise kohta hetkel veel konkreetne informatsioon puudub.

Juhatuse esimees Andrus Seeme tõstatas päevakorra teemaks ka liikmeskonna kaasamise Partnerluskogu tegemistesse. “LEADER toetust saavad meilt taotleda kõik, aga kuidas olla liikmeskonna jaoks toetav,” tõstatas Seeme küsimuse. Ideedeks pakuti välja koolitusi ja väljasõite nii PPK piirkonnasiseselt kui väljaspool, et vaadata, kuhu on LEADER toetust investeeritud ning kuidas neil organisatsioonidel nüüd läheb.

Partnerluskogu üldkoosolek 12. juunil Tiku talus. Foto: Anett Hallap

Kupland on sündinud! 

Põlva, Valga ja Võru maakonda ühendav kaugtöökeskuste võrgustik kannab edaspidi nime Kupland. Just siia – kuplite, metsade ja järvede vahele tulles leiab eest spetsiaalselt kaugtööks disainitud maa. Kuplandi tulles saad keskenduda olulisele, olla kaugel suure linna kärast ning teha erinevaid virgutuspause töö vahepeal.

Rõõm on tõdeda, et kevad 2020 on kolme maakonna peale toonud üle kolmekümne osapoole, kes kaugtööteenuste pakkumisest huvitatud. Eelmisel nädalal algasid kohtumised huvitatud osapooltega, kohtumisi jagub veel kolme nädalasse. Värskelt on valminud ka Kuplandi brändistrateegia (partneriks Brand Manual), mille osana uurisime põhjalikult sihtgruppi. Nüüd on võimalik kohtumiste käigus tulevastele teenusepakkujatele kaugtöötajate vajadusi selgitada. Seejärel lepime huvitatud osapooltega kokku standardis, et kaugtöötajale pakutav baasteenus oleks ühelt poolt võimalikult ühtlane, kuid teisalt annaks võimaluse arvestada erinevate vajaduste ja maitsetega.

Kagu-Eesti kaugtöökeskuste projektijuht Lisanna Elm: “Usun, et oleme spetsiaalselt kaugtööle disainitud maale valmis tööturiste vastu võtma pärast jaanipäeva. Tavaliselt tähistab see aeg puhkuste algust, kuid kuna käesolev aasta on kulgenud veidi teisiti, võib paljudel olla vajadus siiski ka suvekuudel töötamist jätkata. Kupland pakubki võimaluse teha tööd, kuid seda täiesti teistsuguses keskkonnas ning tänu ümberlülitamisele saab siin töö- ja puhkeaega kombineerida.”

Allikas: https://www.facebook.com/coworkingparadise/

 

Lõppes Põlvamaa Partnerluskogu LEADER projektitoetuste taotlusvoor

Tänavusse 1.–16. märtsini kestnud taotlusvooru esitati 66 projektitaotlust. Toetust sai taotleda kolmest meetmest – ettevõtlusele hoo andmine; kogukondade ja kogukonnateenuste arendamine; heakorrastatud ja turvaline elukeskkond.

Ka tänavu laekus enim taotlusi just ettevõtlusmeetmesse, kuhu esitati 42 projektitaotlust. “Teeb rõõmu, et ettevõtjad on jätkuvalt aktiivsed taotlejad. See tõestab, et LEADER meede on maapiirkonnas väga oluline vahend ettevõtjate investeeringute toetamiseks,” sõnas partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle.

Sel korral oli taotlusvooru eelarve kolme meetme peale kokku 281 773 eurot. Poole sellest eelarvest moodustab meede “Ettevõtlusele hoo andmine”, kus on ka konkurents kõige suurem. Taotlusi esitati ligi 700 000 euro eest, millest tänavuse eelarve alusel on võimalik katta vaid alla poole esitatud taotluste kogusummast. “Ettevõtlusmeetmes on suur üle taotlus,” tõdes Rüütle.

Küll aga oleks oodanud veidi rohkem initsiatiivi kogukondadelt, “Muret teeb kogukondade taotluste aktiivsuse jätkuv vähenemine,” sõnas Rüütle. Kogukondade arendamiseks laekus tänavu 14 projektitaotlust, meetmesse heakorrastatud ja turvaline elukeskkond vaid 10.

Hindamise ja taotluste paremusjärjestuse kinnitamise tähtaeg on 12. juuni 2020, mille järel saadab taotlejale projektiteotuste taotluste kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse PRIA.

Partnerluskogu Leader toetuse kaasabil 2018. aastal paigaldatud võrkatraktsioon Krootuse mõisaparki, foto autor: Kerli Koor

Partnerluskogu õppereis Lätti
 

Möödunud nädala lõpul, 5.-6. märtsil, viibisid Põlvamaa Partnerluskogu juhatus ja tegevmeeskond üheskoos teiste kolme Kagu-Eesti tegevusgruppidega – Võru, Valga ja Piiriveere – õppereisil Lätis. Reisi eesmärk oli tutvuda Aluksne Leader tegevusgrupi tegevustega, luua tihedam side ümberkaudsete Leader organisatsioonidega ja ammutada inspiratsiooni edasisteks tegevusteks. Õppereisi korraldasid Piiriveere Liider ja Leo Kütt.

 
 

Esimene sihtpunkt oli Ape loominguliste ideede keskus, kus tutvustati nii omavalitsuse kui Aluksne Leader tegevusgrupi poolt ellu viidud projekte ja organisatsiooni toimimist. Nagu meil, on ka Aluksne tegevusgrupil suurim rahasutse protsent suunatud ettevõtlusele, järgneb kogukondade ja kogukonnateenuste arendamine ning seejärel avalik ruum.

 
 

Esimese ettevõttena külastasime 2012. aastal asutatud metalliettevõtet OÜ TTR Company. Leader-programmi kaudu tuule tiibadesse saanud organisatsioon tegeleb metalli töötlemise ja metalltoodete valmistamisega. Ettevõtte omanik Teters Nauris oli seisukohal, et see on alles algus ja sihid järgmiseks viieks aastaks on mehel kõrged. Juba praegu teeb TTR Company ka rahvusvahelist koostööd ja tulevikus on plaan tulla välja omatoodanguga. Nauris oli seisukohal, et positiivsusega lööb elus alati läbi ning usub, et tulevikus me veel kuuleme temast.

 
 

Seejärel külastasime Ape kohalikku keskkooli Davija Ozolina, milles on ellu viidud erinevaid Leader projekte eesmärgiga pakkuda koolile põhivahendeid eduka õppetöö läbi viimiseks ning ka uusi vaba aja veetmise võimalusi. Muuhulgas on loodud koolile väliklass, ehitatud kööginurk, ostetud pingpongi lauad ja tikkimismasinad. Viimase jaoks sai kooli direktor Dina Meistere inspiratsiooni külastustest Eesti koolidesse, kus vastavad võimalused juba loodud olid.

 
 

Aluksne näol on tegemist looduskauni paigaga, millega lähemalt tutvumiseks viidi meid Korneti külla, Veclaicene maastikukaitsealale. Sealgi on ellu viidud mitmeid Leader projekte, et muuta piirkond turistidele atraktiivsemaks puhkuse veetmise kohaks. Näiteks ehitati kohaliku rannajoonele 170m jalgtee, rannamaja akende, uste ja grilliga ning turistidele on suureks abiks infopunkt, millest on võimalik saada kasulikku teavet Veclaicene looduse ja selle väärtuste kohta, aga ka piirkonna looduskaunite kohtade kohta laiemalt. Korneti külast jäävad meelde sealsed looklevad teed, järved ja kuppelmaastik, mis avaldus külastajaile kõige paremini kohalikust vaatetornist.

 
 

Esimese päeva lõpetasime Ziemer’i mõisas, mis tänu Leader toetusele uue katuse sai. Uue katusekatte paigaldamine oli eelduseks nii hoone enda kui selles edasi elava kultuuri- ja ajaloopärandi säilitamisele, mida sealne mõisaproua Dita Balčus südamest säilitada soovib. Balčus’i plaanid mõisaga on suured ning juba tuleva suve augustikuul on seal võimalus näha mõisateatrit.

 
 

Õppereisi teine päev algas Aluksne maakonna kogukonnakeskuses, kus kogunevad erinevad vabatahtlike ühendused ja aktiivsed kodanikugrupid. Lisaks kohalikule Leader tegevusgrupile on keskus kogunemispaigaks ka näiteks pimedate ühingule, usuorganisatsioonidele ja paljudele teistele. Tänaseks päevaks on tugikeskuses ellu viidud kolm Leader projekti ning seda selleks, et rahval oleks koht, kus oma kogemusi ja ideid jagada ning ellu viia. Keskuses tutvustati Kagu-Eesti tegevusgruppidele Aluksne tegevusgrupi statistilisi näitajaid ja edulugusid, millest mitmetega saime ka ise kohapeal tutvuda.

 
 

Seejärel tutvustati meile Aluksne saart, millele viib laulev ja õhtupimeduses ka valgusemängu pakkuv sild. Tegu on paigaga, mis pakub kõigile midagi – lastele ja noortele mänguväljak ja staadion; kultuurihuvilistele loss, lossivaremed ja vaatetorn; puhkuse nautijatele rannaala ja restoran jpm. Saarel käies oli näha, et tegu on paigaga, mis on kohaliku kogukonna jaoks tõesti oluline – rahvast liikus palju ja inimesed tundsid pakutavatest võimalustest siiralt rõõmu.

 
 

Lõuna veetsime Benevilla hotelli ja kohvikukompleksis. Tegemist on suurima Leader projektide investeeringuga, mis Aluksne tegevusgrupi poolt ellu viidud on. Üks projektidest hõlmas hoone rekonstrueerimist eesmärgiga luua hubane 6-toaline hotelliala ning teine kohviku loomist, kus pakutakse lisaks muule ka omatoodangut erinevatest puuviljadest ja marjadest tehtud toodete näol.

 
 

Teine märkimisväärne Aluksne tegevusgrupi Leader programmi edulugu on õmblustöökoda OÜ Linden. Firma tegeles aastaid rõivaste müügiga ning otsustas seejärel ka ise tootmisega tegelema hakata. Aastal 2017 viiski firma ellu Leader projekti, luues kohaliku õmblustöökoja ning alustades naiste rõivaste tootmist. Hetkel müüakse toodangut peamiselt Lätis kaubamärgi Lina või Branchess nime all, kuid ettevõtte juht Kalvis Zarins tõdes, et tulevikumastaabis on eesmärk ka rahvusvahelisele turule laieneda.

 
 

Õppereisi viimase objektina külastasime Aluksne Banitise jaama raudteekompaniid, kuhu on rajatud muuseum, milles saab kogeda enam kui sajandi jagu raudteede ajalugu nii videopiltide kui eksponaatide näol. Muuseumi interjöör on inspireeritud rongidest ning pakub lisaks visuaalsele võimalust osa saada turistidele suunatud elamussõidust “Maitsed”, kus degusteeritakse kohalikku toodangut ning mis päädib meeleoluka rongirööviga. See sama 33-kilomeetri pikkune Gulbene-Aluksne liin on eriline ka selle poolest, et sel toimub endiselt igapäevane reisijate vedu.

 
 

Põlvamaa Partnerluskogu projektitoetuste taotlusvoor

1.-16. märts 2020.a

Toetust saab taotleda meetmetest:

Meede 1 „Ettevõtlusele hoo andmine“
Meede 2 „Kogukondade ja kogukonnateenuste arendamine“
Meede 3 „Heakorrastatud ja turvaline elukeskkond“

Taotlused tuleb esitada e-PRIA keskkonda!

Taotlusi saavad esitada Põlva ja Kanepi vallas ning endise Veriora valla territooriumil tegutsevad ettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused ja kohalikud omavalitsused.

Projektitaotluste hindamise tähtaeg Põlvamaa Partnerluskogus on hiljemalt 12. juuni 2020.a.

 

 

Veebruarikuus alustab Põlvamaa Partnerluskogus teabejuhi ametikohal tööd Anett Hallap.

Anett on lõpetanud Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava bakalaureuseastme ning ka Tallinna Polütehnikumis fotograafi eriala. Teabejuhi ametikohal on uue töötaja hallata sise- ja väliskommunikatsiooni juhtimine ning siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö korraldamine.

Seoses elukohamuutusega lõpetas Põlvamaa Partnerluskoguga töölepingu senine projektikoordinaator Rahel Lepp.

LEADER toetusel renoveeritud ruumides oli pidupäev!

Laupäeval, 11. jaanuaril andis Vastse-Kuuste naisteklubi Kolmapäev üle kingituse Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks – Vastse-Kuuste koolitus- ja kogemusõppe ruumid. Vastav plaat kinnitati ka kogukonnahoone, endise vallamaja seinale.

Fotod: Indrek Illus

 

TILLU PAGARITOOTED ON LÕUNA-EESTI PARIMAD

Lõuna-Eesti aasta toode 2019 konkursi võitjaks valiti 13 nominendi seast Tillu pagaritooted, mille valmistajaks on Põlva valla ettevõte Talutoit OÜ eesotsas Eve Veskiga.

Tillu kohviku küpsisevalik. Foto: FB

Tillu kohviku küpsisevalik. Foto: FB

Parima toote konkursi kuulutas välja Lõuna-Eesti Postimees. Konkursile oodati ettepanekuid Põlva- , Valga- ja Võrumaal 2018.–2019. aastal välja töötatud parimate uudistoodete ja –teenuste kohta. Žüriisse kuulunud Lõuna-Eesti Postimehe ajakirjanikud, peatoimetaja ja Kagu-Eesti ettevõtluskonsultant Kuldar Leis valisid esitatud toodete seast välja 13 nominenti, mis seati novembris Lõuna-Eesti Postimehe veebilehel rahvahääletusele, millest võttis osa 3485 inimest.

Teiste hulgas jõudsid nominentide hulka koguni neli OÜ Kõlleste Garlic toodet.

 

PÕLVAMAA PARTNERLUSKOGU TUTVUSTUS

MTÜ Põlvamaa Partnerluskogu on avalikes huvides tegutsev juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus. Ühingu põhieesmärgiks on kohaliku initsiatiivi ning kohaliku elu arendamine, tegevuspiirkonna integreeritud strateegia koostamine, elluviimine ja arendamine tuginedes kolme sektori partnerlusele.

Aadress: Kesk 20 Põlva 63308
Registrikood: 80237472

Büroo on avatud E-R kell 8.00-16.00, lõuna 12-12.30

Tiiu Rüütle, tegevjuht (kabinet 217)
telefon: 5302 9100
e-mail: partnerluskogu@polvamaa.ee

Anett Hallap, teabejuht (kabinet 221)
telefon: 5303 0738
e-mail: anett.hallap@polvamaa.ee