Lõppes Põlvamaa Partnerluskogu LEADER projektitoetuste taotlusvoor

7.-20. oktoobrini toimunud taotlusvooru esitati kokku 49 projektitaotlust. Toetust taotleti kolmest meetmest – ettevõtlusele hoo andmine; kogukondade ja kogukonnateenuste arendamine; heakorrastatud ja turvaline elukeskkond. Sel korral oli taotlusvoorude eelarve kolme meetme peale kokku pisut üle 880 000 euro.

Enim taotlusi laekus ettevõtlusmeetmesse, kuhu esitati 34 projektitaotlust. Ettevõtlusmeetme kõigi projektide investeeringute suurus on üle miljoni euro, millest toetust taotletakse enam kui poole miljoni euro väärtuses. Partnerluskogu toetuse eelarve meede 1 jaoks on üle 440 000 euro.

Hindamiskomisjon 2020. a. Kanepi aiandis 

Kogukondade meetmesse laekus tänavu 7- ja heakorra meetmesse 8 projektitaotlust. „Taotlusaktiivsus oli oodatust passiivsem just kogukondade meetmes,“ sõnas Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle.

Rüütle lisas, et hindamise ja taotluste paremusjärjestuse kinnitamise tähtaeg on 13. jaanuar 2022, mille järel saadab PRIA taotlejale projektitoetuse taotluse kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse.

Uus taotlusvoor on avatud

Taotlusvoorus on 3 meedet. Meede 1 “Ettevõtlusele hoo andmine”, meede 2 “Kogukondade ja kogukonnateenuste arendamine” ja meede 3 “Heakorrastatud ja turvaline elukeskkond”.

Toetuste kogueelarve taotlusvooru kohta on pisut üle 880 000 euro. Ettevõtlusmeetmes on maksimaalne toetusesumma ühe projekti kohta 30 000 eurot ja teistes meetmetes 20 000 eurot. 

3. jaanuarist avaneb ka täiesti uus meede – meede 4 “COVID-19 kriisist tingitud majandusraskuste leevendamine”. Seal on maksimaalne toetusesumma projekti kohta 20 000 eurot ja toetuse kogueelarve taotlusvoorus veidi alla 180 000 euro.

Taotlusi saavad esitada Põlva, Kanepi ja endise Veriora valla territooriumil tegutsevad ettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused ja kohalikud omavalitsused.

Taotlusi saab esitada e-PRIA keskkonnas 7.-20. oktoobrini.

Kiidjärve park ja järv sai uue valgustuse

Kiidjärvel asuvad järv ja park on külarahvale olnud südameasjaks aastaid. On teostatud erinevaid projekte kohaliku elu edendamiseks ja nüüd valmis LEADER toetuse abil Kiidjärve pargi elektrirajatise ehituse projekt.

Projekti raames ehitati välja kaabelliinid ja teeradade valgustus. „Oli vääriline kingitus külale 500 aasta juubeli puhul,“ sõnas Kiidjärve külavanem Lennart Liba. Ka Kiidjärve Küla Seltsi juhatuse liige Katrin Peil rõõmustas projekti lõpptulemuse üle väga: „Nüüd on meil pargiäärne promenaad õhtusel ajal valgustatud, see on väga ilus ja emotsionaalne,“ sõnas Peil.   

Lisaks kohaliku elukeskkonna paremaks ja turvalisemaks muutmisele on pargis võimalik pidada ka õhtuseid üritusi. Üks esimesi õhtusi üritusi uue valgustuse säras oli etendus „Vana klaver“. „Valgustusprojekt valmis meil vahetult enne „Vana klaver“ etendust ja see külastajate poolne tagasiside sellest kui ilus meil siin on, oli hästi positiivne,“ ütles Peil.

Kiidjärve pargi arenduse järgmised etapid ootavad veel ees, „See on üks osa suuremast projektist,“ ütles Liba. Meede 3 „Heakorrastatud ja turvaline elukeskkond“ just niisuguste – kogukondade elu edendavate projektide jaoks ongi. Meil on hea meel, et Põlvamaal leidub aktiivseid külasid aktiivsete eestvedajatega, kes oma ideed elukeskkonna paremaks muutmiseks ka ellu viivad.

Partnerluskogu avab projektitoetuste taotlusvoorud

Strateegiamuudatus sai heakskiidu

Meil on rõõm teatada, et Põlvamaa Partnerluskogu üldkoosolekul kinnitatud strateegiamuudatus sai Maaeluministeeriumi poolt heakskiidu.

Soeses kahe üleminekuaasta lisandumisega strateegiasse, pikendati strateegia kehtivust ja lisati uus, taasterahastu meede. Üleminekuperioodi projektitoetuste eelarve suurus on üle 850 tuhande euro. Uue meetme, meede 4: „COVID-19 kriisist tingitud majandusraskuste leevendamine“ taastekava rahastu eelarve on ligi 177 tuhat eurot.

Nüüd on oodata uusi taotlusvoorusid. „Meil on hea meel, et saame Covid-meetme peagi avada. Uus meede on suunatud viiruspuhangust tingitud negatiivse majandusliku mõju leevendamisele ning tegevuspiikonna ettevõtluse konkurentsivõime taastamisele,“ sõnas Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle.

Arukate külade inimesed uudistasid Kagu-Eestit

12. augustil olid siseriiklikus LEADER koostööprojektis kaasategevad Järva-, Harju- ja Virumaa külade esindajaid külas meie tegevuspiirkonnal, et tutvuda meie ettevõtmistega ning saada inspiratsiooni, kontakte ja sisendit oma piirkonna arukate külade strateegiate loomiseks.

Esimeseks võõrustajaks oli Põlvamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnast arukate külade arenguprogrammis osalev Taevaskoja küla.

  

Taevaskoja küla ettevõtmisi tutvustas külavanem Ahti Bleive, kelle sõnul on nende küla arengueelduseks ettevõtlikud elanikud ning head eeldused turismi ja tervisespordi arendamiseks. Lõunat söödi kohalikus kohvikus Lättekoda, mille käivitamisele on hoogu andnud LEADER toetused.

Lisaks Taevaskojale käidi ka Lutsu külas, kus suvel elatakse teatrirütmis. Oma tegemisi ja pikaajalisi traditsioone tutvustasid nii külarahvas kui külavanem Janno Rüütle.

Oma tegemisi tutvustas ka omapärane koolituspaik Loovusait, kus võttis külalisi vastu peremees Indrek Maripuu. Loovusaidas rääkis võrgustikust Kupland kaugtöökeskuste projektijuht Lisanna Elm.

Loovusaidast suunduti Võrumaa Partnerluskogu piirkonda tutvuma Navi seltsimaja, Rõuge Kunstikuuri, Rõuge noorteklubi ja Mooska taluga. 13. augustil külastati ühiselt Valgamaa Partnerluskogu piirkonda, mil külastati Kotust, Vidrike küla ja Puka kogukonda.

Arukate külade arenguprogramm on siseriiklik LEADER koostööprojekt, mille eesmärk on pakkuda tuge ja koolitustegevusi programmis osalevatele küladele oma piirkonna aruka küla strateegia loomiseks ja innovaatiliste piloottegevuste rakendamiseks. Lisaks Põlvamaa Partnerluskogule osaleb koostööprojektis veel 12 tegevusgruppi.

Valmis näitus “Roheline LEADER”

Augusti keskel Läänemaal toimunud LEADER suveseminaril esitles Põllumajandusuuringute Keskus Eesti maaelu arengukava 2014-2020 LEADER-meetme projektide rändnäitust „Roheline LEADER“.

Põlvmaa Partnerluskogu esitas näitusele OÜ Kagureis projekti “Päikeseenergial Wellness-keskus”. Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuhi Tiiu Rüütle sõnutsi on Kagureis OÜ-le kuuluv Pesa hotell rahvusvahelise keskkonnamärgise Green Key omanik ja oma tegevusega igati maakonna tunnuslause “Põlvamaa – Rohelisem elu” vääriline. 

Näituse eesmärk on esile tõsta LEADER-meetme toetuse abil ellu viidud tegevusi, kus on eelkõige fookuses „roheline“ mõttelaad, säästev suhtumine keskkonda ja jätkusuutlikku majandusse. Värvikate piltidega kaunistatud väljapanek koosneb 14 näitusstendist, millelt leiab lisaks 26 projekti kirjeldustele ka lühiülevaate LEADER tegevusgruppidest ja Eesti LEADERist. 

LEADER-meetme abil on toetatud väga erinevaid keskkonna teemalisi projekte: kohalik toit, alternatiivenergia, matkarajad, keskkonnateemalised loengud ja töötoad, loodustoodete arendamine ja palju muud. Näitus annab vaid väikse läbilõike neist projektidest Eesti maapiirkondades.

Virtuaalselt saab näitust vaadata maaeluvõrgustiku veebilehel www.maainfo.ee/naitused.

Avatud talude päeva nädalavahetus

Möödunud nädalavahetusel, 24-25. juulil toimus avatud talude päev. Põlvamaal avasid oma uksed 13 talu. Kokku osales avatud talude päeval üle-eestiliselt 299 talu, kuhu tehti kokku üle 234 000 külastuse. 

Kuigi avatud talude päevadel sündis uus külastatavuse rekord, oli Põlvamaa talude külastatavus tänavu tavapärasest madalam. Talupidajad märkisid, et kui varasemalt on olnud suurem liikumine pühapäevasel päeval, siis sel korral jagunes külastatavus kahe päeva vahel üsna võrdselt – säärane hajutatus tegi talupidajatele vaid rõõmu.

Nagu eelnevadki aastad, soosis ka tänavune ilm nii talupidajaid kui külastajaid. Partnerluskogu teabejuht Anett Hallap käis viies Põlvamaa talus, et näha kuidas talupidajatel toimekas päev läheb. Päev algas Valgjärvel, Siidrikojas, kus oli avatud Kodas restoran ja selle pop-up toidutelk, pakuti kaasaostuvõimalust ning igal täistunnil oli võimalik osa võtta ekskursioonist tootmishoonesse. Oli rõõm näha särasilmseid positiivselt meelestatud noori, nautimas seda, mida nad teevad. Toidu- ja joogivalik oli rikkalik ning maitseelamus garanteeritud.

Maitseelamusi pakkus ka Kõlleste Garlic, küüslaugukasvatus. Kohapeal oli võimalik küüslaugust tehtud tooteid degusteerida ja kaasa osta. Muuhulgas pakuti näiteks küüslaugujäätist ja põnevaid maitseid oli kohapeal veelgi. Ka Kõlleste Garlicus toimusid ringkäigud küüslaugukasvatamise tutvustamiseks ning inimeste aktiivne osavõtlikkus näitas, et huvi teema vastu on suur.

Kõlleste Garlicust mõne kilomeetri kaugusel asub Tuuliku talu, kus sai tutvuda perenaise Krista keraamikaga ja savikojaga. Näha sai kogu protsessi samme savikamakate valimisest savinõuks. Keraamikaväljapanekul olnud tooteid oli võimalik ka osta või tellida midagi sootuks uut oma soovide järgi. 

Oma tegemistega tutvumiseks pakkus võimalust ka Wiera küünlakoda, kus toimus samuti igal täistunnil infotund. Brändi teekond on olnud põnev ning tootevalik laienenud, mil lisaks lõhnaküünaldele pakutakse nüüd ka kodulõhnastajaid. Külastajatele pakkus Wiera perenaine Merilin Alve vahvat võimalust valmistada omale ise meelepärane kodulõhnastaja. 

Avatud talude nädalavahetuse lõpetasime Kõrre talus. See oli koht, kus jagus rõõmu palju nii lastele kui täiskasvanutele ning koha tõmbenumbriks olid loomulikult nende vahvad ja sõbralikud taluloomad. Loomade ja lindudega tutvumiseks olid aedadel infolehed, mis pakkusid omakorda avastamisrõõmu. Kes soovis lisaks paitamisele ka loomi veidi nuumata, sai kohapealt osta snäkitopsi, mille võimalust külastajad ka usinasti kasutasid. Taluhoovil olid esindatud nii karvased kui sulelised, eriti paimaiad olid lambad, kitsed ja veised. Kohapealt oli võimalik osta talu saadusi, aga ka muud käsitööd ja istikuid. Uudistamist jagus, nii suurtele kui väikestele – talupidajatel silm säras ja külastajatel veelgi enam. 

Aitäh kõigile avatud talude päevadel osalenud Põlvamaa taludele! 

Toimus Partnerluskogu üldkoosolek

Esmaspäeval, 28. juunil toimus Ihamaru Külamajas Põlvamaa Partnerluskogu üldkoosolek. Arutluse all oli kuus päevakorrapunkti, sealhulgas muudeti partnerluskogu strateegiat, kinnitati majandusaasta aruanne, audiitori arvamus ja revisjonikomisjoni hinnang, valiti uus juhatus ja revisjonikomisjon ning muudeti juhtorganite tasude määrasid. Koosolekut juhtis Partnerluskogu juhatuse esimees Andrus Seeme.

Esimene päevakorrapunkt oli Põlvamaa Partnerluskogu strateegia COVID-19 kriisi leevendamise meetme ja strateegia muudatuste kinnitamine. Uus programmperiood algab aastal 2023, mistõttu on 2021-2022 üleminekuaastad ning praegune programmperiood pikeneb kahe aasta võrra. Partnerluskogule eraldati projektitoetusteks veidi alla 1,03 miljoni euro, millest 177 tuhat eurot on saadud taasterahastu vahenditest. 

Seoses taasterahastu vahendite eraldamisega Euroopa Liidult, lisati strateegiasse ka uus meede – meede 4 – „COVID-19 kriisist tingitud majandusraskuste leevendamine“. Meetme eesmärk on parandada ettevõtete ja vabaühenduste majandustulemusi ja toetada tegevuspiirkonna ettevõtluse võimalusi konkurentsivõime taastamiseks.

Uue juhatuse valimisel tehti Partnerluskogu liikmeskonna poolt ettepanek endise koosseisu jätkamiseks. Siiski teatas juhatuse liige Indrek Käo, et taandab end juhatuse liikme kohalt, millele järgnes ettepanek esitada kaheksandaks liikmeks Georg Pelisaar kui avaliku sektori ja Põlva vallavalitsuse esindaja. Ettepaneku poolt olid kõik üldkoosolekul viibinud liikmed ning uueks juhatuse liikmeks sai Georg Pelisaar. 

Seega on praegune juhatuse koosseis järgnevaks kaheks aastaks järgmine: Andrus Seeme, Lennart Liba, Tiit Rammul, Ülo Needo, Alar Alapert, Georg Pelisaar, Tiina Länkur ja Katrin Peil. 

Liikmevahetus toimus ka revisjonikomisjonis, kui Sirje Tobrelutsu asemel tehti ettepanek esitada revisjonikomisjoni liikmeks Ere Rekker-Mägi. Ükshäälselt kinnitati uus revisjonikomisjoni liikmesus ja oma tööd revisjonis ka jätkavad Urmas Kivirand ja Tõnu Lõbu.

Esimees Andrus Seeme ja tegevjuht Tiiu Rüütle tõdesid, et eelmisel aastal arutletud soov midagi ühiselt liikmetega teha on endiselt aktuaalne, kuid tulenevalt COVID-19 viiruse levikust ei ole olnud senini võimalik. Küll aga ollakse tulevikule vaadates optimistlikud ning loodetakse juba tuleval sügisel ühine väljasõit ette võtta.

Eesti külad võtavad oma piirkonna arendamise enda kätesse

Eile, 17. juunil toimus Jänedal Põllumajandusuuringute keskuse hoones üle-eestilise arukate külade arenguprogrammi esimene koolituspäev. Kohtumisel osalesid programmis kaasa tegeva 24 küla ja piirkonna esindajad, et alustada oma aruka küla strateegia koostamist.

“Aruka küla eesmärk on kohaliku elu edendamine ja uute võimaluste leidmine kohalikule elanikule. Arukas küla teab oma tugevusi ja vajadusi ning kogukonna liikmete koostöös lükkab käima just need tegevused ja teenused, millest enim puudust tuntakse. Olgu selleks kaugtöökeskuse käivitamine, teenused noortele peredele, ettevõtjate võrgustumine ja kohaturundus, rohemajandus või muu,” lisas Kristiina Tammets Tartumaa Arendusseltsi tegevjuht ja projekti koordinaator.

Arukate külade arenguprogramm on siseriiklik LEADER koostööprojekt, mille eesmärk on pakkuda tuge ja koolitustegevusi programmis osalevatele küladele oma piirkonna aruka küla strateegia loomiseks ja innovaatiliste piloottegevuste rakendamiseks. Koostööprojekti lisandväärtusena luuakse Eesti arukate külade võrgustik, et suurendada kohalikke kogukondade võimekust ja teadlikkust piirkonna arengu võimalusest. Lisaks luuakse seosed Euroopa arukate külade võrgustikuga Smart Rural 21. Arukate külade programmi viivad ellu 13 Eesti LEADER tegevusgruppi. 

Arukate külade kontseptsioon on Euroopa Liidus üha olulisemaks muutuv mõiste, toetades erinevate toetusvahendite kasutamist maapiirkondade arenguks, julgustades kohalikke elanikke koostöös tegutsema, et parandada kogukondade ja külade elukvaliteeti ning võimalusi. Arukate külade arenguprogrammi eeskujuks on Euroopa Komisjoni rahastatud projekt “Smart Rural 21”, mille üldeesmärk on suunata ja toetada külasid kogu Euroopas kasutama uuenduslikke meetodeid ja strateegiaid oma külade arendamisel. Eestist valiti projektis osalema Virtsu kogukond, kes on tänaseks projekti toel valmis saanud Virtsu aruka küla strateegia.

Koostööprojekti partnerid: Ida-Harju Koostöökoda, Jõgevamaa Koostöökoda, Järva Arengu Partnerid, Lääne-Harju Koostöökogu, PAIK, Põhja-Harju Koostöökogu, Põlvamaa Partnerluskogu, Pärnu Lahe Partnerluskogu, Rohelise Jõemaa Koostöökogu, Tartumaa Arendusselts, Valgamaa Partnerluskogu, Virumaa Koostöökogu, Võrumaa Partnerluskogu.

Koostööpartnerid Eestis: Eesti LEADER Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Külaliikumine Kodukant, Maaeluministeerium, maaeluvõrgustik, Sotsiaalministeerium.

Osalevad külad/piirkonnad: Eassalu-Neitsi külade piirkond, Kamari Haridusselts, Kilingi-Nõmme piirkond, Kiltsi-Ebavere-Väike-Maarja, Koeru piirkond, Kose-Uuemõisa küla, Kriilevälja küla, Kuremaa alevik, Kääpa küla, Lubja küla, Luunja vald, Lääne-Harju kogukond, Navi küla, Neeme küla, Otepää valla külad, Purtse küla, Ravila külaarendamise selts, Rohelise Jõemaa külade piirkond, Taevaskoja küla, Taheva piirkond, Ulila alevik, Uuesalu küla, Vajangu piirkond, Venevere-Paasvere-Laekvere piirkond.

Rohkem infot üritusest: https://leaderliit.eu/arukate-kulade-arenguprogrammi-avaseminar/.

Lõbusõidurong Peetrike kolib Taevaskotta

Täna avati esimest ja viimast korda Haapsalu-Taevaskoja rongiliin „Linnast maale puhkama“. Üheks ainsaks sõiduks loodi rongiühendus Haapsalu ja Taevaskoja vahel selleks, et Haapsalus truult teeninud lõbusõidurong Peetrike saaks oma tööd jätkata Taevaskojas.

Oma teekonda marsruudil Haapsalu-Kiidjärve-Taevaskoja alustas rong täna, 16. juunil kell 8:45. Haapsalus andis rongi üle linnapea Urmas Sukles. Sihtkohta Taevaskotta jõuab Peetrike 18. juunil kell 18:07, kus võtab piduliku tervitamisega rongi vastu Taevaskoja külavanem Ahti Bleive. 

Foto: Taevaskoja Peetrike

Kõigil asjahuvilistel võimalik Peetrikese teekonnaga liituda. Rongisõidu marsruut 16. juunil on Haapsalu-Pärnu-Kilingi-Nõmme. 17. juunil läbitakse Kilingi-Nõmme, Viljandi ning puhatakse öö Valma puhkekeskuses. 18. juunil ehk viimasel päeval stardib rong liinil Valma puhkekeskus-Tartu-Kiidjärve-Taevaskoja.  Lähtuvalt marsruudist saavad sõitjad ise valida oma sõidu algus- ja lõpp-sihtkoha. 

Pool Haapsalu-Taevaskoja marsruudi piletitulust annetatakse Maarja külale ning iga sõitja saab soetada pileti oma sisetundest lähtuvalt, kas 5, 10 või 50 euro eest. Pileti soetamine ei ole kohustuslik ja sõita saavad teekonnal kaasa, lühemaid või pikemaid vahemaid, kõik soovijad.

Taevaskoja Peetrike on endine Haapsalu linna lõbusõidurong, mis osteti Taevaskoja piirkonda eesmärgiga vähendada autode osakaalu. Võimaldame ka liikumisraskustega inimestel kergema vaevaga pikemate vahemaid läbida ja näha kohti, kuhu nad muidu alati ei pääseks.

Tulevikus hakkab rong sõitma Taevaskoja piirkonnas. Eelkõige on eesmärk pakkuda inimestele lõbusõitu ning aidata matkalistel liigelda matka algus- ja lõpp-sihtkoha vahel, ilma autosid kasutamata. 

Taevaskoja küla esindab Põlvamaad siseriiklikus koostööprojektis “Arukate külade arenguprogramm”, mille kontseptsioon viitab just nimelt jätkusuutlikele maapiirkondadele ja kogukondadele, mis tegelevad nii olemasolevate tugevuste ja väärtustega kui arendavad välja uusi võimalusi. Peetrikese kaasamine Taevaskoja turismi tegevusse on üks vahva uus võimalus kohalikele ja turistidele lisandväärtuse pakkumiseks. Jõudu tööle Taevaskojas, Peetrike! 

Peetrikese teekonda reaalajas saab jälgida järgneval lingil: https://sportrec.eu/ui/#1gcgm12. Allikas: Taevaskoja Peetrike

 

Avatud talude päeva piirkondlik infopäev

Eile, 9. juunil toimus avatud talude piirkondlik infopäev, mida viis läbi Maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lambur. Kohale olid tulnud nii varem osalenud kui esmakordselt osalevad talud. Vastused said korralduslikud küsimused, jagati varasemaid kogemusi ja anti häid näpunäiteid, kuidas avatud talude päevaks võimalikult hästi valmistuda.

Avatud talude päev toimub tänavu 24-25 juuli. Põlvamaalt on osalevaid talusid kokku registreerunud 14. Neist 11 on avatud mõlemal päeval ning 3 vaid pühapäeval. Rohkem infot osalevate talude ja nende lahtioleku kohta leiate veebilehelt https://www.avatudtalud.ee/et/kulastajale.   

Aitäh võõrustajale, Kaire Mets – Kopli taluköök.

 

 

Foto- ja videokonkurss “Aken Lõuna-Eestisse” on avatud

Nüüd on aeg üles jäädvustada Põlvamaa ilusaimad paigad ja vaated, sest täna, 1. juunil, algas foto- ja videokonkurss “Aken Lõuna-Eestisse”. Oodatakse pilte kohalikust loodusest, kultuuripäranditest, põnevatest hetkedest ja sündmustest. Konkursi parimad selguvad ooktoobris ning Lõuna-Eesti ettevõtjate auhindade kõrval on peaauhinnaks fotode avaldamine ajakirjas National Geographic Eesti. 

Foto: 2015. aasta fotokonkursi töö „Karjaajamine“, autor Eve Kõrts

Konkursi korraldajate esindaja, Tartumaa Arendusseltsi tegevjuht Kristiina Tammets: “Konkursi keskmes on Lõuna-Eesti identiteet, meie lugu ja väärtused – puhas loodus, mitmekülgne kultuuripärand, kohalik toit ja käsitöö, tervislik elustiil, jätkusuutlikud ja innovaatilised lahendused, võrgustikud ja kogukonnad. Ootame, et konkursile esitatud fotod ja videod just neid väärtusi rõhutaksid.”

Konkurss on avatud veebilehel www.visitsouthestonia.com/konkurss.  Konkursile on oodatud oma Lõuna-Eesti parimaid jäädvustusi saatma nii kohalikud elanikud kui kõik külalised. Üks osaleja saab septembrikuu lõpuni konkursile esitada kuni viis fotot ja kuni kaks videot. Lisaks žürii lemmikute selgumisele konkursi lõppedes, saab oma parimad kuude lõikes valida ka rahvas.

Auhinnad, mis pakuvad põnevaid elamusi ja Lõuna-Eesti maitseid on välja pannud piirkonna ettevõtjad ja kollaste akende projekti partnerid. Parimatest parimad pildid ilmuvad aasta lõpus National Geographic Eesti ajakirjas.

Konkurssi korraldavad Lõuna-Eesti LEADER tegevusgrupid (Tartumaa Arendusselts, Jõgevamaa Koostöökoda, Valgamaa Partnerluskogu, Võrumaa Partnerluskogu, Piiriveere liider), Tartu linn, Valga linn, Võru linn ning ajakiri National Geographic Eesti. Konkurss toimub rahvusvahelise Leader koostööprojekti raames.

Partnerluskogu sai LEADER projektideks lisaraha

Tulenevalt asjaolust, et Euroopa Liidu uus programmperiood algab planeeritust kaks aastat hiljem, eraldas maaeluminister üleminekuperioodiks LEADER meetme täiendava eelarve.

Partnerluskogule eraldati projektitoetusteks veidi alla 1,03 miljoni euro, millest 177 tuhat eurot tuleb taasterahastu vahenditest. Taasterahastu vahendid on ette nähtud koroonaviiruse puhangust tingitud kriisi leevendamiseks. 

„Lisaeelarve kasutuselevõtuks tuleb meil kõigepealt teha muudatused Partnerluskogu strateegias. Suuremaks muudatuseks selles on uue meetme lisamine, mille abil saame kriisis kannatanud ettevõtjaid taastekava vahendite abil rahastada,“ kommenteeris lisaeelarvega seonduvat tegevjuht Tiiu Rüütle. Ta lisas, et Partnerluskogu juhatus on võtnud sihiks viia uuendatud strateegia kinnitamiseks üldkoosolekule juba juunikuu lõpuks, et saaksime uue taotlusvooru avada sügisel. 

PARTNERLUSKOGU TÄHISTAB SÜNNIPÄEVA

Põlvamaa Partnerluskogu tähistab 3. mail oma 15. sünnipäeva. Ühing loodi 2006. aastal eesmärgiga arendada kohalikku initsiatiivi ja -elu. 

Juhatuse esimees Andrus Seeme meenutab ühingu loomist hea sõnaga, “Mul on hea meel, et järjest rohkem on neid, kes usuvad kohaliku algatuse võimesse mõjutada piirkonna arengut,” ütles Seeme. Ühing, mis 2006. aastal kaheksa omavalitsuse 22 organisatsiooni algatusel loodi, on liikmesuselt kasvanud 46 organisatsioonini. Hallatavaid omavalitsusi jäi peale 2017. aasta haldusreformi jõustumist kolm, Põlva, Kanepi ja Räpina valla Veriora piirkond.

Põlvamaa Partnerluskogu juhatuse koosseis

Seeme sõnul on aastatepikkune töö olnud viljakandev. “Oleme kogenud palju optimismi, kohanud palju tegusaid inimesi ja näinud suurel hulgal nutikaid lähenemisi,” ütles Seeme tegutsemisaastatele tagasi vaadates. Seeme tõdes, et tihti arvatakse, et Partnerluskogu on organisatsioon, mille ülesanne on vaid LEADER toetuse jagamine, kuid Partnerluskogu – kui kolme sektori koostöös tegutsev tegevusgrupp – on ka arendusorganisatsioon. “Oma piirkonna kogukondade kaasamine ja arendamine ning siseriiklik ja piiriülene koostöö on meie igapäevane tegevus,” lisas ta.

Just selle igapäevase toimimise eest on juba 14 aastat hoolitsenud Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle. “Algul ületamatuna tundnud väljakutsest, on saanud töö, mida armastan kogu hingest. Kui tegevjuhina tööd alustasin, oli mu poeg saanud just viieaastaseks. Praegu sooritab ta gümnaasiumi küpsuseksameid,” ütles Rüütle.

Lisaks tegevjuhile töötab büroos teabejuht Anett Hallap ja raamatupidaja Anneli Visnapuu. Ühingut juhib 8-liikmeline juhatus, kuhu kuuluvad valdade, ettevõtjate ning kogukonna ühenduste esindajad. Projektitaotlusi hindab 8-liikmeline hindamiskomisjon.

Hindamiskomisjon 2020. aastal Kanepi Aiandis

Senise tegutsemis perioodi jooksul on rahastuse saanud 604 projekti ning taotlusteks on eraldatud üle 5,7 miljoni euro. “See on suur summa, mis kõik on suunatud Põlvamaa kohaliku elu arengusse,” ütles Rüütle. Toetust on võimalik taotleda kolmest meetmest: ettevõtlus, kogukondade ja kogukonnateenuste arendamine ning heakorrastatud ja turvaline elukeskkond. 

Kui Põlvamaal ringi sõita, on märgata siin-seal LEADER logodega infotahvleid. “Uskuge, neid infotahvleid on ikka päris palju,” sõnas Rüütle. “Usun, et Partnerluskogu on andnud positiivse tõuke mitme kogukonna aktiviseerimiseks,” lisas ta. Rõõmu Partnerluskogu kaasabil renoveeritud küla- või kogukonna majadest võivad tunda näiteks Taevaskoja, Kooraste, Ihamaru, Vastse-Kuuste ja ka teiste külade aktiivsed kogukonnad. Viluste noored said päris oma tehnikamaja ja rularambid, Põlgastes käib vilgas kihutamine mudelautodega, piirkonda on lisandunud uusi mänguväljakuid.

“Ettevõtjate toetamiseks oleme jaotanud poole Partnerluskogu LEADER toetuste eelarvest,” ütles Rüütle. LEADER abil on külastajaid ligimeelitades piirkonna atraktiivsust tõstnud Taevaskoja Turismi- ja Puhkekeskus, Taevaskoja Meejaam ja selle kontaktivaba müügipunkt, Lättekoja kohvik, tuliuus Siidrikoja restoran Kodas ja Maitsemaa metsarestoran. Häid näiteid tublidest ettevõtjatest on küllaga. 

Lättekoja kohvik Taevaskojas

Lisaks on Partnerluskogul väga hea koostöö Kagu-Eesti LEADER tegevusgruppidega. “Oleme koos Valgamaa Partnerluskogu, Võrumaa Partnerluskogu ja Piiriveere Liidriga kuuel korral korraldanud konvrente sarjast “Kogukonna vedurid”,” ütles Rüütle. Samuti on üheskoos korraldatud külade suvekoole ning rahvusvahelisi seminare. 

Põlvamaa Partnerluskogul on olnud hea meel olla kohaliku kogukonna ja ettevõtluse toetajaks. “Öeldakse, et sisukalt veedetud aeg möödub kiiresti – Partnerluskogus töötades rutiini ei teki ja seepärast on aastad möödunud märkamatult,” ütles tegevjuht Rüütle. On palju põnevaid projekte, mis ootavad veel teostamist ning palju ka neid lennukaid ideid, mis uue taotlusvooru ootuses.  

Leader-lähenemise laiendamine toob kohalikele kogukondadele kaasa uued toetusvõimalused

Kohalikku elu edendava Euroopa Liidu algatusprogrammi Leader lähenemise laienemisega teistesse Euroopa struktuurifondidesse on hakatud kasutama väljendit kogukonna juhitud kohalik areng (CLLD), mis loob senisest suuremad võimalused nii kohalike kogukondade kui ka piirkondade arendamiseks.

Maaeluministeerium esitas Vabariigi Valitsusele otsustamiseks analüüsi ja ettepanekud kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi rakendamiseks. Kogukonna juhitud kohalik areng on meetod, mis toob otsustustasandi kohalikule elanikule lähemale läbi era- ja avaliku sektori partnerluses koostatud, piirkondlikel eripäradel põhinevate kohalike arengustrateegiate. Lähenemise alustalaks on kohalikud tegevusgrupid, kes on moodustunud kohaliku tasandi era-, avaliku ja mittetulundussektori koostöös konkreetsetes tegevuspiirkondades.

„Euroopa Liidu maaelupoliitika üht edulugudest, enam kui 20-aastase ajalooga Leader-lähenemise häid tulemusi on märgatud ka teistes valdkondades ning juba sel ELi rahastusperioodil laiendati võimalusi rakendamiseks muudesse fondidesse. Paljud liikmesriigid on seda võimalust ka kasutanud,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. Valitsuskabineti teisipäeval tehtud otsusega laieneb CLLD-lähenemine lisaks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile (EAFRD) ka Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+) ja võimalusel Euroopa Regionaalfondi (ERF) meetmetesse, selgitas maaeluminister.

„Leader-lähenemine on võimaldanud kohalikku tasandit puudutavad otsused tuua kohalikule inimesele ja kogukonnale lähemale,“ ütles Urmas Kruuse. „Suurem valdkondade esindatus kohalikul tasandil võimaldab ulatuslikumat koostööd eri sektorite vahel, mitmekesistab teemade valikut piirkonna arendamisel ning tugevdab kohaliku tasandi võimekust aidata kaasa piirkonna arengule.“

Kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi lõplik rakendusskeem töötatakse välja seotud osaliste koostöös.

Leader on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm, mida on rakendatud üle 20 aasta ning mis on saanud oma nime prantsuskeelsest lausest “Liaison entre actions de développement de l’economie rurale”, mis tõlkes tähendab “Seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel”. Eestis tegutseb käesoleval programmiperioodil 26 kohalikku tegevusgruppi ja 8 kalanduse algatusrühma. 2020. aasta lõpuks oli Leader-meetme raames (EAFRD) esitatud 6787 projektitoetuse taotlust, millest rahuldati 3897, ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist esitatud 1382 projektitoetuse taotlust, millest rahuldati 875.

Allikas: Maaeluministeeriumi kodulehekülg

Registreerimine avatud talude päevale on alanud!

Seitsmes üle-eestiline avatud talude päev toimub sel aastal 25. juulil – taludele on registreerimine avatud 1. aprillist kuni 30. aprillini.
 
Külastajaid ootavad nii suuremad farmid kui ka väiksemad talud, põnevad loomad ja taimed, vinge põllumajandustehnika, päris talutoit, ekskursioonid, töötoad ja veel palju põnevat. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma talu eripärasid. Avatud talude päev annab hea võimaluse näha, kuidas kasvab kodumaine toit, mida kujutab endast üks tänapäevane talupidamine või põllumajandusettevõte ning kui mitmekesine on maaelu. 
 
Rohkem informatsiooni on leitav https://avatudtalud.ee kodulehel.

Juhatus läks rappa!

Selle aasta viimase koosoleku pidas juhatus välitingimustes. Tehti kokkuvõtteid lõppeva aasta tegevustest ja mõeldi järgmise aasta plaanidele.

Põlvamaa Partnerluskogu soov teile kõigile – püsige terved ja olge aktiivsed ka järgmisel aastal!

Rahulikku jõuluaega!

See talv, see kange talv
ei ole joht nii halv,
kui mõni rahvas mõtleva,
kes külmä hõngu pelgävä.
See talv, see kange talv
ei ole joht nii halv.

Rahulikku jõuluaega ja
toimekat uut aastat!

Luuletuse autor Gustav Adolph Oldekop
oli aastatel 1781-1819 Põlva koguduse õpetaja

Foto: Anett Hallap

Midagi magusat!

Mida kinkida maiasmokkadele? No ikka Trühvlik! See on suure magusasõbra unistus, sest on maitsev ja ka tervislik.
Kas teadsid, et Trühvlikud valmivad Rosmal, Põlva lähistel? Maiustused valmivad pereettevõttes Päkamäe Maius OÜ. Tooteid valmistab käsitööna pereema, e-poe ja veebilehega toimetamine on vanima poja ülesanne. Tähtis töö on ka noorimatel lastel, kes on maiustuste testijad ja nautijad.
Põlvamaa Partnerluskogu toetas ettevõtmise laiendamist, et kõigi maiasmokkade soovid saaks õigeaegselt täidetud.

Põlva ootab kevadet

Aasta kõige pimedamal ajal on mõnus mõelda kevadele! Õige pea valmib LEADER toetuse kaasabil Kanepi aiandi Põlva aianduskeskus. Ootame kevadet ja lilleilu!

Kanepi Ainad OÜ laiendab Põlvas asuvat kasvuhoonet 140 ruutmeetri suuruse näidiste ja müügi saaliga. Ehituse lõppedes moodustavad olemasolev kasvuhoone ja uus ehitis tervikliku ühtse aianduskeskuse, kus klient tunneb ennast hubaselt taimi ja teisi tarvikuid valides ja saab konsultatsiooni spetsialistidelt. Ettevõte soovib uuest hoonest kujundada nö. Kagu-Eesti oma väikese “Gardesti” (nt aianduskeskus Tartus). Müüginäidiste saali rajamise üks eesmärk ongi, et kohalik klient ei peaks sõitma Tartusse, vaid sarnane või isegi parem võimalus on tal olemas kohapeal. 

Põlvamaa Partnerluskogu toetab ettevõtmist pea 30 tuhande euroga. Toetus moodustab ligi kolmandiku uue rajatise maksumusest.

 

On tunnustamise ja tänamise aeg!

Põlvamaa Partnerluskogu tunnustus „Märka LEADERit“ parim ettevõte 2020 kuulub osaühingule Restaureerimismeister.
OÜ Restaureerimismeister restaureerib uksi ja aknaid ning valmistab koopiaid muinsuskaitse all olevatele objektidele ning valmistab täispuidust eritellimusmööblit ja treppe. Meister hoiab restaureerides alles vanade hoonete väärtuslikud detailid.
Muinsuskaitse tegevusluba omaval ettevõtte juhil Meelis Maidlal on enam kui 30-aastat puidutöökogemust.
Restaureerimismeister OÜ kuulub Lõuna-Eesti puidu- ja mööbliettevõtjaid ühendavasse Kagu-Eesti Puiduklastrisse.
fotod: Stuudio Pildikoda ja Põlvamaa Partnerluskogu

 

Kooraste küla on Põlvamaa Aasta Küla 2020 nominent

Panuse eest kogukondade arengusse Põlvamaal, käisime tänu avaldamas Kooraste külale. Kanepi vallas asuv Kooraste küla on Põlvamaa Aasta Küla nominent 2020.
Külavanem Urmas Kivirannale tänukirja üle andes lausus partnerluskogu juhatuse esimees Andrus Seeme, et külaelu on täpselt nii ligitõmbav, kui huvitavaks me selle ise teeme. Tegevjuht Tiiu Rüütlel oli rõõm partnerluskogu poolt üle anda Kanepi Aiandi kinkekaardid. Põhjust tubli küla üle uhkust tunda oli loomulikult ka Kanepi vallavanem Piret Rammulil.

 

Vanaküla – Holvandi Külaselts avas uue võrkpalliväljaku

Vanaküla, Kiisa ja Holvandi külade elanikud saavad nüüd rõõmustada sportimisvõimaluste paranemise üle. Äsja valmis uus võrkpalliväljak ja selle juurde rajati ka nägus varjualune. LEADER toetas küla ettevõtmist veidi enam kui 8,5 tuhande euroga. “Ikka on mõnus tunne, kui oma rahva jaoks jälle midagi toredat valmis saab tehtud”, rõõmustas külavanem Leander Konks.

 

Fotod: L.Konks

 

Juhatus käis läänes

Novembri esimesel nädalal külastas Põlvamaa Partnerluskogu juhatus Lääne-Harju Koostöökogu tegevuspiirkonda.
Õppekäigu eesmärgiks oli tutvumine edukate LEADER projektidega Harjumaa lääneosas.
Meid võõrustasid Lääne-Harju Koostöökogu büroojuht Piia Kärssin ja juhatuse esimees Rafael Milerman. Kuna Rafael Milerman on ühtlasi ka Eesti Leader Liidu juhatuse esimees, saime ühiselt rääkida ka laiemalt tegevusgruppide muredest ja rõõmudest ning tulevikuootustest. Loomulikult oli jutuks kogu oktoobri vältel koostöökogu tegevuspiirkonnas kestnud „Porikuu festival“.
Esimene kohtumine toimus Paldiskis, kus Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat rääkis oma valla keskkonnaprojektidest. Nimelt kannab sealne omavalitsus Rohelise valla ideed, mis kasvas välja kogukonnakomisjoni liikmete murest, kuidas säilitada loodus- ja kultuuripärandit ja hoida piirkonna väärtusi ja identiteeti. Rohelise valla eesmärgiks on kutsuda üles senisest enam mõtlema loodus- ja kultuuriväärtuste peale igal tasandil – kogukondades, omavalitsuses ja ettevõtjate seas. Suuremaks eesmärgiks on luua inimsõbraliku, säästliku ja nutika elukorraldusega omavalitsuse mudel.
Loomulikult pakkus teema meile suurt huvi, oleme ju maakonnast, mille hüüdlauseks on „Põlvamaa – rohelisem elu“.

Vallavanem rääkis, kuidas nende vallavalitsus rakendab nn rohelise kontori põhimõtet. „Saime häid ideid ja nippe ka oma büroo keskkonnasõbralikumaks muutmiseks“, rõõmustas tegevjuht Tiiu Rüütle.
Saime põneva ülevaate Peetri Tollis asuva muuseumi eksponaatidest, mis mõistagi rõhutavad piirkonna väärikat ajalugu. Paldiskis uudistasime vastrajatud linnaväljakut.
Paldiski ja Klooga vahel tegime väikse peatuse, et jalutada lauluisa ja helilooja Konstantin Türnpuu pargis. Kenasti hooldatud park andis selge sõnumi, et suurmeestest osatakse Harjumaal lugu pidada.
Kunagisest Rummu karjäärist on nüüdseks saanud selge helesinise veega järv. Ümber järve käib vilgas arendustegevus. Siin toimetavad turismiettevõtjad ja mittetulundusühingud. Külastasime endise karjääri kaldal toimetavat Paekalda Puhkekeskust. Puhkekeskuse perenaine rääkis meile ettevõtte investeeringutest ja ideedest. Puhkekeskus pakub võimalust kanuusõitudeks, parvesõitudeks, kalastamiseks, ujumiseks, piknikeks ja majutuseks. Järvekaldale paigutatud ümarad majakesed tundusid meile kohe tuttavad. Nimelt toodetakse neid meie tegevuspiirkonnas, Kanepi vallas. Seda, et teenused toimivad, saime ka ise proovida, tehes väikse sõidu elektritõukeratastega.
Esimese päeva lõpetasime Ristna sadamas. Sadama endisesse kalatšehhi on nüüdseks rajatud kena ja kaasaegne külalistemaja. Omaniku sõnul on külalistemaja rajatud eelkõige seminaride ja koolituste teenindamiseks. Seega olimegi õiges kohas, sest Ristnas viisime läbi ka juhatuse väljasõidukoosoleku.
Järgmisel hommikul tegi büroojuht Piia meile põneva ekskursiooni vastrenoveeritud Padise kloostrisse. Toredaid ajaloolisi pärleid leidub meie Eestimaal!

 

Guido Mööbel

Guido Mööbel on 1994. aastast tegutsenud ettevõte, mille peamiseks tegevusalaks on täispuidust mööbli valmistamine. Hariduselt on ettevõtte omanik Guido Kellamäe puidutehnoloog. 1994. aastal kasvas erialasest kirest välja oma ettevõte, mis 2000. aastal vormistati osaühinguks Guido Mööbel OÜ. Mööblitoodang varieerub kappidest treppideni, valmistoodangu mööblist projekti mööblini. 

26 aasta jooksul on ettevõttes toimunud järjepidev tegevus ning tänaseks päevaks on peamine tegevusvaldkond on projektimööbli valmistamine – sisekujundajad loovad projekti ja Guido Mööbli meistrid viivad visiooni ellu. Hetkel töötab ettevõtte all 6 töötajat, kuid peagi kasvab kollektiiv veelgi, “Parasjagu otsime töötajaid juurde,” ütles Guido.

Põlvamaa Partnerluskogu LEADER projektide toetused on olnud ettevõttele kaasabiks nii tehnika soetamisel kui laohoone laiendamisel. “Ehitasime valmistoodangu ja materjali lao, et logistikat parendada ja muretsesime ka tõstuki, et füüsilist tööd vähendada, materjali mahud käsitsi laadimiseks on suured,” tõdes Guido. 

Laoruumi laiendamine oli oluline nii valmistatud mööbli hoiustamiseks kui ka materjali ja sortimendi kohapeal hoidmiseks. “Kuna logistiliselt ei asu me asustatud punktis, siis hoiame prognoositavat varu kohapeal,” selgitas Guido. Ta lisab, et kuigi hetkel on tööpind piisav, siis töömahud on suured ja tulevikus võiks laieneda veelgi – “Mingi hetk peab mingisuguseid abipindu kindlasti vaatama.”

Kõige enam tellimusi laekub ettevõttele Lõuna-Eestist, eelkõige Tartu piirkonnast. Küll aga on Gudio Mööbli tellimused jõudnud ka saartele ja mujale üle Eesti. Kujunenud on omad järjepidevad koostööpartnerid, kellega vastav usaldussuhe juba saavutatud. Turundusega tegeletakse vähe, “Kõik peab tasakaalus olema,” ütles Guido, “nii töövõimekus kui -valmidus.”

Guido oli Partnerluskogu taotlusvoorust taotlemise suhtes väga julgustav –  “Kui Leader-programm lahti läks, siis mõtlesime, et võiks üritada,” rääkis ta. “Partnerluskogu vastutulek ja koostöö on olnud väga hea,” ütles ta. “Ka Tiiu [PPK tegevjuht] on olnud alati väga mõistev ja probleemide lahendamisel palju abiks.” Guido peab Leader-programmi ettevõtluse seisukohast motiveerivaks ja leiab, et proovida tasub alati.

Guido Mööbli kohta leiate rohkem infot nende Facebooki lehelt https://www.facebook.com/GuidoMoobel/ või kodulehelt http://www.guidomoobel.ee/

Leevi loomakliinik

Kui Leevi loomakliinikut avades oli kliiniku omaniku ja arsti – Aire Ilves-Luht – eesmärk luua koht, kus käia paar korda nädalas kohapeal tööd tegemas, siis tegelikkuses osutus nõudlus tunduvalt suuremaks. “Mõtlesin, et ega ma ei kavatse surnuks töötada ennast,” ütles Aire, kuid tunnistas, et tegelikult pole puhkamiseks kuigi palju aega olnud – “enne seda, kui ma nüüd puhkusele läksin, polnud ma praktiliselt puhanud sellest ajast peale, kui see asi meil pihta hakkas,” tõdes ta. 

Kliiniku loomise idee sündis sellest, et varasemalt – kuna jutt kohalikust veterinaarist oli juba levinud – tuldi abivajavate loomadega Airele koju, “seda ma ei tahtnud,” ütles ta. “Siis tuli poe müügipakkumine, käisime vaatamas ja otsustasime, et saame poe laoruumi poolele kliiniku osa teha,” ütles Aire. Mõeldud-tehtud, 2017. aasta detsembris saigi avatud oma kliinik – Leevi Loomakliinik.

Nagu eelnevalt mainitud, sündis esialgu seatud eesmärgist midagi palju suuremat. Lisaks sellele, et tegu on rahva seas armastatud ja tunnustatud paigaga, on Aire ettevõtlikkust ka laiemalt märgatud. 2019. aastal sai Aire Ilves-Luht Eesti Loomaarstide Ühingu ja Eesti Väikeloomaarstide Seltsi poolt tunnustuseks “Aasta loomaarst 2019”, tänu loomaarsti ameti populariseerimise ja edendamise eest maapiirkondades. “Tegu on väga suure tunnustusega,” ütles Aire. 

Visiitidel käivad valdavalt Lõuna-Eesti piirkonna kliendid, eelkõige Räpina, Põlvamaa ja Võrumaa. “Kuigi nad võiksid ka minna nendesse suurematesse kliinikutesse, tulevad nad mingil põhjusel ikkagi siia, mille üle on mul väga hea meel,” rõõmustas Aire. Kliinikul on ka Facebooki leht, kuid peamiselt levib reklaam siiski suusõnaliselt, “tihti tullakse, öeldes, et olen väga head kuulnud ja tahaksin Teie juurde tulla,” ütles Aire.

Kuna nõudlus on suur, käib paaril korral nädalas Airel ka abiline, kuid ka sellest jääb väheks, et kõikideni jõuda. “Kui suuremates kliinikutes on nii, et astud sisse, siis kõigepealt on administraator – kes võtab kõnesid vastu, teeb arveid, tellimusi – siis on arst, abilised, koristaja ja nii edasi, siis mina olen siin üksi,” tõdes Aire ja lisas, et nende puhul on tihtipeale hoopis looma omanik töösse kaasa haaratud – “Kui suuremates kliinikutes võetakse loom kaasa ja personal tegeleb, siis mind aitab omanik.”

Põlvamaa Partnerluskogu LEADER projektitoetust on Leevi Loomakliinik saanud kahel korral. Seni on toetuste eest ostetud kliinikusse röntgeniaparaat, vereanalüsaator ja auto mobiilse veterinaarteenuse osutamiseks. Kõik need vahendid on täisväärtusliku teenuse pakkumiseks väga tähtsal kohal. 

Foto: Leevi loomakliiniku Facebooki lehelt

Eriti tänuväärne on maapiirkondades just mobiilse teenuse osutamine. “Maapiirkonnas on palju selliseid loomi, kes pole kunagi autoga sõitnudki või kelle puhul teatakse, et ei ole võimalik koera auto peale saada,” ütles Aire. Samuti on inimesi, kellel puudub transpordivõimalus – sellisel juhul on vastavalt vajaminevale teenusele võimalik kas loom kliinikusse transportida või ise kohapeale teenust osutama sõita.

Kuigi on mõlgutatud mõtteid ka laienemise suunas, leiab Aire, et oma eesmärki täidab kliinik ka praegusel kujul hästi, “siin on hea, hubane ja kodune,” ütles ta. Just sellisena on sel oma võlu ja teatav unikaalsus. Kliiniku ja Aire tegemiste kohta leiate lisainformatsiooni Leevi loomakliiniku Facebooki lehelt. 

Rosma Haridusselts

Põlva külje all Rosma külas asub kohalikku haridusmaastikku rikastav Johannese Kool ja Lasteaed. Waldorfpedagoogikale tuginev haridusselts, mille vastu on huvi ja nõudlus liikunud aasta aastalt kasvavas joones. “Sellel aastal on meil rekordarv lapsi, 106 kooliõpilast ja 52 lasteaialast,” ütles kooli tegevjuht Liisa Maasik.

Kooli populaarsust ilmestab ka see, et iga aasta on neid peresid, kes kolivad linnast maale just Rosma kooli tõttu – “asukohavalikul kolida Põlvamaale on esmaseks põhjuseks tihti kool ja alternatiiv hariduses,” ütles Liisa. Samuti on lasteaia- ja koolilaste seas mitmeid vilistlaste lapsi, “Puud tuntakse viljadest,” ütles kooli sotsiaalpedagoog Ave Tamm “kui täiskasvanud inimene ütleb, et see on hea valik ja valib selle uuesti oma lapse jaoks on see südantsoojendav,” lisas ta. Näiteks on tänavu aastal on uues lasteaiarühmas koguni nelja vilistlase lapsed.

Rosma kooli näol on tegemist erakooliga, mille täisväärtuslik toimimine on aegade algusest peale olnud sümbioos koolijuhtide ja lastevanemate koostööst. Õppekvaliteedi ja -tingimuste parendamisel omanud rolli koostöös lapsevanematega kirjutatud projektid, saadud toetused ja kogukonna omainitsiatiiv. “Hetkel on põhieesmärk need projektid, mis puudutavad maja,” ütles tegevjuht Liisa. 

Ka Põlvamaa Partnerluskogu poolt saadud toetustega on keskendutud õpikeskkonna parendamisele. Vahetatud on koolimaja katus, uuendatud köögitehnika ning praegu pooleliolev projekt on küttesüsteemi uuendamine. Kõik need projektid on õpikeskkonna parendamise hüvanguks ja ka pikemas perspektiivis püsivad. 

“Vanasti oli katusest väga suur soojakadu,” nentis Liisa ja tõdes, et ainuüksi katuse vahetus on olnud suureks abiks hoone soojemana hoidmisel. Küll aga on koolimaja puuküttega ja hoone küttesüsteem äärmiselt vana, mistõttu selleks, et koolimaja püsiks ööpäevaringselt soe eeldaks see ka ööpäevaringselt kütmist. “Keskkonna suhtes on see puudega kütmine ja sooja hoidmine väga suur kulu,” tõdes Liisa, mistõttu otsustati küttesüsteem välja vahetada ning uueks küttelahenduseks valiti keskkonnasäästlikum gaasikatel. 

Kooli köögiprojekti põhiliseks algatajaks oli kokk ise – “Oleme väga rahul, et kokk selle projekti algatas – lapsed söövad imehästi,” ütles Liisa. Tänu köögiseadmete kaasajastamisele on ka jõudlus suurenenud ja menüü rikkalikum. “Tänapäeval on see nii elementaarne, et sa saad valida, mida sööd, isegi kui sa oled laps,” lisas Liisa. “Toidu mitmekesisuse osas annavad need masinad väga palju juurde, kokk jõuab teha erinevaid asju ning see on see, mille eest oleme me tänulikud,” tõdes Ave. Samuti tõuseb aasta-aastalt ka toitlustatavate arv – hetkel ligi 170 inimest päevas – mistõttu on jõudlusel siinkohal tähtis roll. 

“Kõik väga vajalikud asjad on saanud nende toetuste abil teoks,” tõdes Liisa. Õpikvaliteet on märgatavalt paranenud ja selle tagamise nimel tööd ka jätkatakse. Kasvav nõudlus on see, mis kinnitab, et ollakse õigel teel. Kooli fenomenina toovad õpilased ja vilistlased välja koolikeskkonda, suhtumist ja seal omandatavaid sotsiaalseid oskuseid. 

Koolipere ongi kui suur ühine pere. Lapsevanemad, õpetajad, juhtkond ja lapsed – “kogukond on siin üsna läbipõimunud ja kõik on omavahel sõbrad,” ütles Liisa. Sõbralik suhtumine ja õdus atmosfäär on tõesti need, mis seda paika iseloomustavad. Haridusseltsi kohta leiate rohkem infot nende kodulehelt https://rosmakool.ee/

Veriora Jahtkond

Veriora Jahtkonda külastades ootas ees 6-liikmeline meeskond, esindus jahiseltsi juhatusest ja aktiivist. Praeguses jahimajas on selts tegutsenud alates 2013. aastast, mil esimese ruumina kohandati loomade esmakäitlusruum. “Looma jahtimine ei olnud probleem, probleem tekkis pärast seda – kuhu minna,” ütles juhatuse liige Urmas Kukk. 

Aasta hiljem vahetati oma vahendite eest katus ning aastatel 2016 ja 2017 saadi enam kui 30 000 euro eest toetust Põlvamaa Partnerluskogust, et korrastada jahimaja fassaad ning renoveerida loomade esmakäitlusruum, köök ja jahutusruum. Tänaseks päevaks on need investeeringud teostatud ning aktiivses kasutuses.

Kuigi palju on saavutatud, on eesmärke mille poole püüeldakse veelgi. “Praegu on meil siin elu natuke tagasihoidlik,” sõnas üks juhatuse liikmetest, “saali pole veel ära tehtud, mis hetkel põhieesmärk on,” lisas ta ning tõdes, et kogukonnale oleks saali olemasolu suureks boonuseks. Hetkel puudub Verioral ruum ürituse korraldamiseks, mistõttu oleks vastava saali valmimine kasuks nii jahimeestele endale kui ka kogukonnale. 

Küll aga on jahinduse perspektiivist vaadates esmatähtis olemas – “kõige tähtsam ruum  [esmakäitlusruum] on valmis ja see on põhiline,” ütles Kukk, “see on tänu nendele toetustele kõik,” tõdes ta. Lagunemisohus maja sai päästetud ja tulevikus on see ka koht kohalikule kogukonnale aja veetmiseks.

Saaliga koos on meestel mõtteis luua ka õppeklass lastele ja noortele. Varasemaltki on tehtud koostööd lasteaiaga – käidud nii lasteaias kohapeal kui ka looduses jahindusest rääkimas. “Oleme käinud nendega metsas piknikul, järve ääres parte vaatamas ja lasteaias jahimeeste varustust näitamas,” meenutasid mehed. 

Veriora Jahtkond koosneb 24-liikmest, kellest enamik on kohalikud. On olemas teatav tuumikgrupp ja aktiiv, kuid kõigil jahtkonna liikmetel on võrdsed võimalused ja ligipääsud. Lisaks liikmetele osalevad seltsi tegevuses ka mitte liikmed, sh jahimeeste naised ja lapsed, keda kaasatakse näiteks loomade ajamisel, toidu valmistamisel jne. 

Mehed kinnitavad, et peavad oma projekti jahimaja ülesehitamise näol pikaajaliseks, “Loodame, et ka meie lapsed ja lapselapsed saavad siin aega veeta,” ütles üks meestest. Järelkasvul initsiatiivi näib olevat ja uued liikmed, eriti kohalikud, on igati teretulnud. 

Taevaskoja Turismi- ja Puhkekeskus

Müstiliste Taevaskoja metsade vahel asuv Taevaskoja Turismi- ja Puhkekeskus on maagiline paik nii (aktiivse) puhkuse veetmiseks kui ürituste pidamiseks. Paiga kuueks heaks omaduseks peetakse kaunist loodust, rohkelt ruumi, kvaliteetset toitu, toredaid seiklustegevusi, sõbralikku teenindust ja kliendisoovitusi. “Taevaskoja Puhkekeskusesse jõudes tunned, et oled oodatud külaline,” kirjutatakse Taevaskoja Puhkekeskuse koduleheküljel.

Turismi- ja puhkekeskus on laia tegevusampluaa ja rohkete kasutusvõimalustega. Seal peetakse sünnipäevasid, pulmi, seminare, rahvusvahelisi noorteprojekte, noortelaagreid jpm. “Kliendisegment on meil hästi erinev,” tõdes puhkekeskuse juhatuse liige Triinu Vähi. Küll aga ühendab keskust üks äärmiselt tähenduslik sümbol – Taevaskoda. “Asukoht ja nimi antud koha puhul tõesti müüb,” tõdes Triinu, “see leitakse kergesti ülesse ja see tuleb igalt poolt otsingumootoritest välja,” lisas ta.

Põlvamaa Partnerluskogu LEADER toetuse kaasabiga on ümber kujundatud laagrimaja kaminasaal, vahetatud kõik Laagrimaja aknad, uksed ja köögitehnika ja soetatud evakuatsioonitrepid. Veel teostamisel on projekt tõkkepuude paigaldamiseks. Plaane, mida teostada jagub veelgi, “ambitsioonid ja plaanid on suured, isegi liiga suured” ütles Triinu ja nentis, et aeg on näidanud, et kõike korraga ei saa.

Investeeringuid on Triinu ametis oldud 6 aasta jooksul tehtud juba ligi poole miljoni eest ning koha arenguhüpe on olnud suur. Tunnustust Triinu ja Taevaskoja Turismi- ja Puhkekeskuse tublide ettevõtmiste kohta ilmestab ka 2019. aastal pälvitud tiitel “Põlvamaa Pärl”. Samuti tunnustati puhkekeskuse noortelaagrit tiitliga „Aasta noortelaager 2019“

Looduskaunis koht, vaatamisväärsused ja paiga ajalugu on tutvumist väärt nii kohalikele kui kaugematele külalistele. Boonuseks veel rohkelt seiklustegevusi, kohalikud oivalise toitlustusteenuse pakkujad ja soe vastuvõtt on põhjused, miks Taevaskoja Turismi- ja Puhkekeskust külastada ning sinna ka kauemaks avastama jääda. Tulge, avastage Lõuna-Eesti ilu ja võlu!

Klaasikunstnik Eeva Käsper

Pealinnast Põlvamaale kolinud ning siia oma klaasikunsti stuudiomaja ehitanud Eeva Käsper on kunstnik, kelle looming “Peegeldus” ka tänavu aastal Eesti filmi- ja teleauhindade gaalal laureaate rõõmustas.

Foto: Mati Määrits, Lõuna-Eesti Postimees

Põlvamaa Partnerluskogu on klaasikunsti stuudiomaja toetanud kahe projekti rahastamisega, pisut üle 22,2 tuhande euro. Esimene projekt, 2017. aastal, hõlmas stuudiomaja ehitust ja kahe klaasitöötlemise masina ostu ning teine, 2019. aastal, seadmete ostu. 

Rohkem infot klaasikunstniku tegemiste kohta leiab Mati Määritsa (Lõuna-Eesti Postimees, 2020) artiklist “Kunstnik rõõmustas filmi- ja teletegijaid kuldse peegliga”

MAADLUSKLUBI LAPITI

Põlvamaal arendab ja täiendab spordikultuuri Maadlusklubi Lapiti. Tegemist on ainukese vabamaadlusklubiga Lõuna-Eestis. Klubi loodi juba 1999. aastal ja kuigi maadlustraditsioon oli Põlvamaal kanda kinnitanud juba varem, siis vastava klubi loomisega arenes valdkond veelgi ning ka praegu, 21 aastat hiljem, liigub klubitegevus kasvusuunas.

Kui 2015. aastal võttis treeneriameti üle klubi endine õpilane Elar Hani, leiti, et aeg on uuendusteks. Põlvamaa Partnerluskogu LEADER toetuse abiga taotleti 2016. aastal vahendid uue maadlusmati soetamiseks ja 2019. aastal võistlus- ja treeningvarustuse kaasajastamiseks. Toetuste abiga on parenenud klubi treeningtingimused ja –võimalused.

Ainuüksi maadlusmati soetamine andis klubile suure eelise, Ma arvan, et see, et me selle mati 2016. aastal saime oli klubile nagu tõukejõud, ütles klubi treener Elar Hani. Kui varasemalt ei olnud võimalik suurvõistlusi Põlvas korraldada või eeldas see vastava varustuse rentimist kaugemalt, siis nüüd on võimalused klubil endal.

2019. aastal toimusidki Põlvas Eesti meistrivõistlused maadluses, peale mida on Eesti Maadlusliidu huvi Põlvas võistluste korraldamise vastu suurenenud. Tundub, et maadlusliit arvestab nüüd meie klubiga kui korraldava jõuga,” tõdes Elar peale edukalt korraldatud EM võistlust.

Lisaks sellele, et vastav varustus võimaldab klubil üritusi ja laagreid korraldada, toovad võistlused Põlvas maadlust rohkem kohalikeni – kohalikud nägid maadlust rohkem pildis ja seepärast tuleb ka trenni rohkem poisse, mis on tore,” ütles Elar, ka tüdrukuid võiks hakata rohkem tulema,” lisas ta.

Hetkel on maadlusklubil neli erinevat treeninggruppi: täiskasvanud, edasijõudnud, algajad ja lasteaiaealised. Maadlushuvilisi on Põlvamaal kokku sajaringis, aktiivsemaid trenniskäijaid küll mõnevõrra vähem, kuid treeningutel osaleb ligi 60 noort.

Maadlusklubis on palju ambitsioonikaid ja silmapaistvaid maadlejaid, kes on klubile toonud mitmeid Eesti meistritiitleid ja muid auhindu. Lisaks valiti 2018. aastal Põlvamaa parimaks noorsportlaseks noormeeste arvestuses Hanno Käärik ning Eestimaa Spordiliit Jõud valis 2018. aasta noorte treeneriks Elar Hani.

Maadlusklubi Lapiti ootab uusi maadlushuvilisi treeningutele! Rohkem informatsiooni klubi tegemiste kohta leiate nende Facebooki lehelt Maadlusklubi Lapiti.

KIRSI PONITALU

Hurmi looklevate teede ja küngaste vahel asub üks maagiline paik nimega Kirsi Ponitalu. Koht, kus saavad kokku väikeste laste illusioonid ja reaalse elu tegelikkus. Nagu talu perenaine Janne Eespäev naljatledes ütles, mõjub talu külastamine lastele sageli kui külm dušš – “kõik ei olegi nii nagu multifilmides ja hobused ei olegi roosad.”

MTÜ Kirsi Ponitalu pakub lastele palju avastamisrõõmu ja päriselulist kogemust. Kogu protsess ei piirdu sugugi mitte ainult ratsutamisega, vaid alustatakse baasteadmistest – kõigepealt ohutustehnika ja sealt üha edasi. Põlvamaa Partnerluskogu LEADER toetuse kaasabiga loodigi vastav õppeklass, kus on lastel hea teadmisi omandada ja aega veeta ning vanematel mugav treeninguid vaadata.

Praegu pooleliolev projekt on ponitalule sisehalli loomine, mille katus ning tugipostid juba Partnerluskogu toetuse abiga remonditud said. Sisehall annaks võimaluse veelgi laialdasemaks ja kvaliteetsemaks teenusepakkumiseks ning oleks piirkonnas ainus.

Õppeprotsessi eelistab Janne näha kui koostööd, “et aidata kaasa mõistmisele – ei ole valesti käituvaid lapsi, vaid teadmatus,” ütles ta. Perenaine Janne peab end eelkõige esmakogemuse andjaks: “Mina olen see, kes jääb algajate vormi, annan algteadmised kätte ja kes tahab edasi areneda, siis innustan edasi õppima”.

Kogu ponitalu kontseptsioon sai alguse siis, kui soetati esimene hobune. “Nõudlus tekkis automaatselt, kui hobune õuepeal oli,” ütles talu perenaine. Igapäevane vajadus ja nõudlus hobust tööle rakendada muudkui kasvas. Ponisõitudele üritustel lisandusid ka treeningtunnid, mida Janne ise eelistab nimetada iganädalaseks järjepidevaks tegevuseks. Janne südamesoov on tagada huvilistele võimalikult positiivne ja turvaline esimene kogemus ning põhifookus on algteadmiste jagamisel, kuid ta tõdeb, et valdkond ei ole lihtne.

Sestap on ka talu just ponidele fokusseeritud, “väikestega on hea turvalisust tagada ja väikseid kardetakse vähem, sest nad on väiksemad,” tõdes talu perenaine. Teisalt rõhutas ta, et poni ei tähenda alati pisikest, vaid poni tähendab poniklassi, ehk turjakõrgusega kuni 148cm.

Ratsutamishuvilisi ponitalus jagub. Lisaks huvilistele teistest valdadest tehakse koostööd Kanepi valla  ja kohalike noortekeskustega, võimaldades noortele kuni 19. eluaastani tasuta huvitegevust. See hõlmab nii hobutegevuse pakkumist kui ka muid projekte, näiteks tänavu aastal malevlastele tegevuse korraldamine. “See suvi käisid malevlased meil kolm päeva ja sellest oli tõeliselt suur abi,” ütles Janne “nad olid tõesti tublid, jääb üle ainult tänada.” Ta lisas, et tegelikult on igasugune abi talupidamist toetanud, arendanud ja tugevamaks teinud ning häid koostööpartnereid on ponitalul veelgi, näiteks Postitee ja Maanteemuuseum.

Kirsi Ponitalu eesmärk pikemas perspektiivis on jätkusuutliku tegevuse säilitamine, Janne on avatud nii asjahuvilistest läbisõitjatele kui uutele kogemuste soovijatele. Lisaks on võimalik talus korraldada laste sünnipäevi või rikastada isiklikku üritust ponisõiduga. Ponitalu kohta leiate rohkem infot Facebookist “Kirsi Ponitalu”.

Hiigelkanuu matkad Põlvamaal

Tänavuse aasta taotlusvooru esimesed väljamaksed on tehtud ning nüüdsest on Põlvamaal lisaks uus ja seiklusrikas teenus – hiigelkanuu matkad. Põlvamaa Partnerluskogu LEADER toetuse abiga  soetatakse kaks kanuud ning muu vajaminev täisväärtusliku teenuse osutamiseks.

Projekti idee sündis kui tõusis huvi laste gruppide veematkadele, kuid puudusid vastavad sõiduvahendid. Hiigelkanuu mahutab kuni 14 last pluss matkajuhi. Laste gruppide jaoks on niisugune alternatiiv tavalistele kanuudele tunduvalt turvalisem. Kui varasemalt oli võimalus seltskonna laiali hajumiseks suurem ning matka korraldajal kõigile ohutuse tagamine keerulisem, siis nüüd, olles ühes suures kanuus, on kogu seltskond koos ja matkajuhi valvsa silma all.

Foto: Kanuumatk EU Facebooki lehelt

Lisaks laste matkadele on see tore alternatiiv ka ettevõtetele ja sõpruskondadele, võimaldades omavahel vahetult suhelda, ideedel lennata lasta ja meeskonnana töötada. Kanuumatk.eu on hetkel ainus teenusepakkuja Lõuna-Eestis, kelle teenuste nimistus on hiigelkanuu veematkad. 

“Kogemus, mis ei unune,” nagu kirjutatakse kanuumatkade koduleheküljel. Rohkem infot leiate eeltoodud lingilt. Suve nautima! 

PÕLGASTE JAHTKOND

MTÜ Põlgaste Jahtkond on 2011. aastal asutatud organisatsioon, mis koondab enda alla kohalikud jahindushuvilised. Jahtkonna liikmeskond hõlmab endas igas vanuses asjaarmastajaid ning aastatega on tekkinud tugev ühtne kogukond.

Alates 2016. aastast on jahtkonna tegevus koondunud Põlgaste Metsasõprade majja, mis ühes Põlvamaa Partnerluskogu LEADER toetustele koos teiste toetajate kaasabiga – Kanepi Vallavalitsus ja MTÜ – üles ehitatud sai. “Tegelikult sai idee alguse sellest, et kõik see jahinduse asi käis jahimeeste endi kodudes,” ütles Tiit Rammul ning nentis, et tänapäeva kaasaja jahindusega käib kaasas ka korralik jahimaja.

Primaarne oli korralik loomade esmakäitlusruum ning see oli ka esimene ruum, mis valmis sai. Küll aga on jahimaja olemasolu loonud juurde ka palju muid lisafunktsioone ja võimalusi, “See on tunduvalt tõstnud meie koosviibimiste ja ühisürituste väärtust,” ütles Tiit.

Lisaks jätkusuutlikule jahindusega tegelemisele – mis hõlmab enda all nii jahindust ennast kui ka metsloomade loendamist, söödakohtade rajamist ja korrushoidu jm – on jahimehed oma südameasjaks võtnud ka noorte looduse juurde toomise. “Kõikides projektides on läbi käinud, et me koolitame noori ja seda me ka teeme,” kinnitas Tiit.

Jahtkonda on külastanud mitmed lasteaiad ja koolid ning samas on käidud ka ise koolides jahindusest rääkimas. “Räägime loodusest, loomadest ja trofeedest,” ütles Tiit “tutvustame noortele kes metsas elavad, mida nad söövad, milline on nende elupaik ja räägime üleüldse looduse eripäradest.” Koostööd on tehtud paljude erinevate haridusasutustega, sh Kanepi, Saverna, Põlgaste, Krootuse, Osula, Otepää ja Tilsi koolide ja lasteaedadega.

“On tore, et idee on vilja kandnud,” tõdes Tiit. Jahimeestel on olemas jahipidamiseks vajalikud tingimused ja ruumid – esmakäitlusruum, külmikud ja abiruumid – ning ka saal, kus pidada koosviibimisi, viia läbi õppeklasse jm. Jahtkonna kohta saate rohkem informatsiooni kodulehelt https://polgaste-jahtkond-mtu.business.site/ või jahtkonna esimehelt Tiit Rammulilt.

NOORITSMETSA KÜÜN

Koht pulmapeoks! Nooritsmetsa külas, Põlvamaal, asub Liivamäe talu. Talu, kus on pulmapidusid peetud juba aastakümneid tagasi, kuid mis viimaste aastate jooksul on näinud pulmapidusid rohkem kui iial varem.

Nooritsmetsa küüni näol on tegemist umbes 100-aastase vanuse küüniga, mis on tänaseks päevaks saanud tänu perekond Järve ettevõtmisele uue hingamise ja värske ilme. Teekond sai alguse 2009. aastal, kui amortiseerunud küünihoone läbis noorperemehe Henri Järve õe pulmade jaoks uuenduskuuri. Kuus aastat hiljem, 2015. aastal, pidasid seal oma pulmad ka Henri ja tema naine Tiina, peale mida mõeldigi, et miks mitte niisugust toredat võimalust ka teistele pakkuda.

2016. aastal läbis peo- ja pulmaküün veelkordse täienduskuuri, kui Põlvamaa Partnerluskogu LEADER toetuse kaasabil renoveeriti abihoone katus ning osteti abiruumi toitlustamise tarbeks lauad ja riiulid. “Ei ole ju mõtet midagi teha, kui sul katus ei pea,” ütles Henri ning lisas, et kui ta projekti kirjutas, oli see veel ainult fantaasia, seda eriti hindajate jaoks. “Väga tore, et mind usuti, sellepärast, et seda on väga raske ette kujutada kui sind viiakse lauta ja öeldakse, et siia me teeme nüüd ettevalmistusruumi,” lisas ta.

Liivamäe talu on helge ja looduskaunis kohas asuv paik, mille pererahvas teeb asja täie südamega. Kui on asju, millele pruutpaar planeerimisõhinas mõeldagi ei oska, on perekond Järvel tänu pikaajalisele kogemuspõhjale vastused varrukast võtta. “Me oleme kõigile oma klientidele öelnud, et meil on kõik võimalused ja teadmised hea peo korraldamiseks – kasutage mõlemat julgesti ära ja me aitame teil väga hea peo teha,” lisas Henri ja tõdes, et oma vigades ja vajakajäämistest on ka pidevalt õpitud.

Küün on populaarne pulmade pidamise koht nii kohalikele kui kaugematele tulijatele ning see mahutab sadakond peolist. Lisaks pulmadele on küüni võimalik rentida ka muude ürituste tarbeks. Näiteks on seal toimunud küla jaanipäev, Põlva Linna Harrastusteatri etendus jm – “Me oleme väga avatud kõigele,” ütles peremees Henri.

Nooritsmetsa küün on koht, mida igal juhul külastada, ka siis, kui pulmapidu ei planeeri. Sealne pererahva soe vastuvõtt ja sära silmis teeb tuju heaks kõigil. Nagu nad ise ütlesid, “See on see, mis paneb meil silma särama ja kui silm särab, on rohkem toredaid inimesi Põlvamaal.”  Oli näha, et sellel perel seda sära silmis jätkub! Rohkem infot Nooritsmetsa küüni kohta leiate Facebookis Küünipulm või kodulehelt http://nooritsmetsa.com/et.

AH-JA PUBI

AH-JA Pubi on Põlvamaal, Ahjal tegutsev pereettevõte. Toitlustusvõimalust pakutakse nii AH-JA pubihoones kohapeal kui ka erinevatel üritustel. Samuti on võimalik pubi ürituste tarbeks rentida.

Uuenenud AH-JA Pubi tuule tiibadesse 2016. aastal. Selles oli oma osa ka Põlvamaa Partnerluskogu LEADER toetusel, mille kaasabil sai toidukoht oma uues asukohas – Illimari konsumi hoones – siseviimistluse, soetati inventar ja köögitehnika. Investeeringu toetuseks kinnitati 19 851 eurot. “Endine koht oli väsinud ja vana,” meenutas Maris Laur aastatetagust aega.

Praeguseks on pubi oma uues kuues tegutsenud ligi kolm aastat. Kohalikest on kujunenud kindel klientuur, kuid suur osa klientidest – eriti suvisel hooajal – on ka läbisõidul olevad inimesed. Pubi maanteeäärne asukoht Ahja keskuses on andnud koha tärkamisele suure eelise, “Asukoht keskuses on super,” tõdes Maris.

AH-JA Pubi teeb toitlustusalaselt koostööd erinevate ettevõtjatega – näiteks Põlvamaa talupidamistega – aga ka kohalike organisatsioonidega, sh noortekeskusega, “Maal peab üksteist toetama,” ütles Maris. Nädalavahetuseti pakutakse toitlustust erinevatel üritustel.

Selleks, et pakkuda olemasolevatele ja ka tulevastele klientidele uuendusi ja mitmekesisust, osteti sellel hooajal grillahi. Nüüdseks on ka juba esimene grillfest peetud – Maris tõdes, et üritus oli väga menukas ja menüü-uuendus võeti soojalt vastu, inimestele meeldib midagi teistsugust.

Pubi jätkusuutlikkusel on tähtsal kohal olnud kohaliku kogukonna toetus: “See on kogukonnale äge koht, kus olla ja käia – see on ka meid motiveerinud siin edasi olema,” sõnas Maris. Ka raskematel aegadel on olnud kohalik kogukond just see, kes innustab.

AH-JA Pubi oma omanäolise interjööri, mitmekesise menüü ja hea asukohaga väärib kindlasti külastamist. Rohkem infot pubi tegemiste kohta leiate nende Facebooki lehelt AH-JA Pubi. 

Toimus Partnerluskogu üldkoosolek

Neljapäeval, 12. juunil, toimus Tiku talus Põlvamaa Partnerluskogu üldkoosolek. Kinnitati 2019.a. majandusaasta aruanne, tutvuti revisjonikomisjoni hinnanguga PPK 2019.a. tegevusele, kinnitati liikmemaksu määra muutmise eelnõu ja tehti 2020. aasta taotlusvooru kokkuvõte.

Kui Põlvamaa Partnerluskogu 2006. aastal alustas, oli meie liikmete hulgas 8 omavalitsust, 11 ettevõtet ja 11 MTÜ-d, kokku 30 liiget. Täna, 14 aastat hiljem, on Partnerluskogu kasvanud 16. liikme võrra. Kuigi haldusreformi järel jäi liikmete hulka omavalitsustest alles vaid 3, on ettevõtjate arv kasvanud tänaseks 20le ja MTÜ-de 23le.

Tänavune taotlusvoor oli kõige väiksema rahalise varuga, eelarvega 281 733 eurot. Ületaotlus on suur, seda eriti ettevõtlusmeetmes, kõigist laekunud 66st projektist sai rahastuse 21 projekti. Juhatuse poolt kinnitatud projektitaotluste paremusjärjestusega on võimalik tutvuda Partnerluskogu kodulehel rubriigi “Toetatud projektid” all.

Pool vahenditest läks ettevõtlusmeetmele, 25% heakorrastusele ning 25% kogukondade meetmele. “Taotlemise aktiivsus kogukonnameetmes võiks olla suurem, taotlusi on aasta-aastalt vähem ning kogukonnad on passiivsemad,” nentis Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle.

Laiemapildilist statistikat vaadates laekus sel programmperioodil kokku 467 taotlust, millest rahastuse sai 216 taotletud projektidest, ehk vähem kui pooled. Uue programmperioodi toimumise kohta hetkel veel konkreetne informatsioon puudub.

Juhatuse esimees Andrus Seeme tõstatas päevakorra teemaks ka liikmeskonna kaasamise Partnerluskogu tegemistesse. “LEADER toetust saavad meilt taotleda kõik, aga kuidas olla liikmeskonna jaoks toetav,” tõstatas Seeme küsimuse. Ideedeks pakuti välja koolitusi ja väljasõite nii PPK piirkonnasiseselt kui väljaspool, et vaadata, kuhu on LEADER toetust investeeritud ning kuidas neil organisatsioonidel nüüd läheb.

Partnerluskogu üldkoosolek 12. juunil Tiku talus. Foto: Anett Hallap

Kupland on sündinud! 

Põlva, Valga ja Võru maakonda ühendav kaugtöökeskuste võrgustik kannab edaspidi nime Kupland. Just siia – kuplite, metsade ja järvede vahele tulles leiab eest spetsiaalselt kaugtööks disainitud maa. Kuplandi tulles saad keskenduda olulisele, olla kaugel suure linna kärast ning teha erinevaid virgutuspause töö vahepeal.

Rõõm on tõdeda, et kevad 2020 on kolme maakonna peale toonud üle kolmekümne osapoole, kes kaugtööteenuste pakkumisest huvitatud. Eelmisel nädalal algasid kohtumised huvitatud osapooltega, kohtumisi jagub veel kolme nädalasse. Värskelt on valminud ka Kuplandi brändistrateegia (partneriks Brand Manual), mille osana uurisime põhjalikult sihtgruppi. Nüüd on võimalik kohtumiste käigus tulevastele teenusepakkujatele kaugtöötajate vajadusi selgitada. Seejärel lepime huvitatud osapooltega kokku standardis, et kaugtöötajale pakutav baasteenus oleks ühelt poolt võimalikult ühtlane, kuid teisalt annaks võimaluse arvestada erinevate vajaduste ja maitsetega.

Kagu-Eesti kaugtöökeskuste projektijuht Lisanna Elm: “Usun, et oleme spetsiaalselt kaugtööle disainitud maale valmis tööturiste vastu võtma pärast jaanipäeva. Tavaliselt tähistab see aeg puhkuste algust, kuid kuna käesolev aasta on kulgenud veidi teisiti, võib paljudel olla vajadus siiski ka suvekuudel töötamist jätkata. Kupland pakubki võimaluse teha tööd, kuid seda täiesti teistsuguses keskkonnas ning tänu ümberlülitamisele saab siin töö- ja puhkeaega kombineerida.”

Allikas: https://www.facebook.com/coworkingparadise/

 

Lõppes Põlvamaa Partnerluskogu LEADER projektitoetuste taotlusvoor

Tänavusse 1.–16. märtsini kestnud taotlusvooru esitati 66 projektitaotlust. Toetust sai taotleda kolmest meetmest – ettevõtlusele hoo andmine; kogukondade ja kogukonnateenuste arendamine; heakorrastatud ja turvaline elukeskkond.

Ka tänavu laekus enim taotlusi just ettevõtlusmeetmesse, kuhu esitati 42 projektitaotlust. “Teeb rõõmu, et ettevõtjad on jätkuvalt aktiivsed taotlejad. See tõestab, et LEADER meede on maapiirkonnas väga oluline vahend ettevõtjate investeeringute toetamiseks,” sõnas partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle.

Sel korral oli taotlusvooru eelarve kolme meetme peale kokku 281 773 eurot. Poole sellest eelarvest moodustab meede “Ettevõtlusele hoo andmine”, kus on ka konkurents kõige suurem. Taotlusi esitati ligi 700 000 euro eest, millest tänavuse eelarve alusel on võimalik katta vaid alla poole esitatud taotluste kogusummast. “Ettevõtlusmeetmes on suur üle taotlus,” tõdes Rüütle.

Küll aga oleks oodanud veidi rohkem initsiatiivi kogukondadelt, “Muret teeb kogukondade taotluste aktiivsuse jätkuv vähenemine,” sõnas Rüütle. Kogukondade arendamiseks laekus tänavu 14 projektitaotlust, meetmesse heakorrastatud ja turvaline elukeskkond vaid 10.

Hindamise ja taotluste paremusjärjestuse kinnitamise tähtaeg on 12. juuni 2020, mille järel saadab taotlejale projektiteotuste taotluste kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse PRIA.

Partnerluskogu Leader toetuse kaasabil 2018. aastal paigaldatud võrkatraktsioon Krootuse mõisaparki, foto autor: Kerli Koor

Partnerluskogu õppereis Lätti
 

Möödunud nädala lõpul, 5.-6. märtsil, viibisid Põlvamaa Partnerluskogu juhatus ja tegevmeeskond üheskoos teiste kolme Kagu-Eesti tegevusgruppidega – Võru, Valga ja Piiriveere – õppereisil Lätis. Reisi eesmärk oli tutvuda Aluksne Leader tegevusgrupi tegevustega, luua tihedam side ümberkaudsete Leader organisatsioonidega ja ammutada inspiratsiooni edasisteks tegevusteks. Õppereisi korraldasid Piiriveere Liider ja Leo Kütt.

 
 

Esimene sihtpunkt oli Ape loominguliste ideede keskus, kus tutvustati nii omavalitsuse kui Aluksne Leader tegevusgrupi poolt ellu viidud projekte ja organisatsiooni toimimist. Nagu meil, on ka Aluksne tegevusgrupil suurim rahasutse protsent suunatud ettevõtlusele, järgneb kogukondade ja kogukonnateenuste arendamine ning seejärel avalik ruum.

 
 

Esimese ettevõttena külastasime 2012. aastal asutatud metalliettevõtet OÜ TTR Company. Leader-programmi kaudu tuule tiibadesse saanud organisatsioon tegeleb metalli töötlemise ja metalltoodete valmistamisega. Ettevõtte omanik Teters Nauris oli seisukohal, et see on alles algus ja sihid järgmiseks viieks aastaks on mehel kõrged. Juba praegu teeb TTR Company ka rahvusvahelist koostööd ja tulevikus on plaan tulla välja omatoodanguga. Nauris oli seisukohal, et positiivsusega lööb elus alati läbi ning usub, et tulevikus me veel kuuleme temast.

 
 

Seejärel külastasime Ape kohalikku keskkooli Davija Ozolina, milles on ellu viidud erinevaid Leader projekte eesmärgiga pakkuda koolile põhivahendeid eduka õppetöö läbi viimiseks ning ka uusi vaba aja veetmise võimalusi. Muuhulgas on loodud koolile väliklass, ehitatud kööginurk, ostetud pingpongi lauad ja tikkimismasinad. Viimase jaoks sai kooli direktor Dina Meistere inspiratsiooni külastustest Eesti koolidesse, kus vastavad võimalused juba loodud olid.

 
 

Aluksne näol on tegemist looduskauni paigaga, millega lähemalt tutvumiseks viidi meid Korneti külla, Veclaicene maastikukaitsealale. Sealgi on ellu viidud mitmeid Leader projekte, et muuta piirkond turistidele atraktiivsemaks puhkuse veetmise kohaks. Näiteks ehitati kohaliku rannajoonele 170m jalgtee, rannamaja akende, uste ja grilliga ning turistidele on suureks abiks infopunkt, millest on võimalik saada kasulikku teavet Veclaicene looduse ja selle väärtuste kohta, aga ka piirkonna looduskaunite kohtade kohta laiemalt. Korneti külast jäävad meelde sealsed looklevad teed, järved ja kuppelmaastik, mis avaldus külastajaile kõige paremini kohalikust vaatetornist.

 
 

Esimese päeva lõpetasime Ziemer’i mõisas, mis tänu Leader toetusele uue katuse sai. Uue katusekatte paigaldamine oli eelduseks nii hoone enda kui selles edasi elava kultuuri- ja ajaloopärandi säilitamisele, mida sealne mõisaproua Dita Balčus südamest säilitada soovib. Balčus’i plaanid mõisaga on suured ning juba tuleva suve augustikuul on seal võimalus näha mõisateatrit.

 
 

Õppereisi teine päev algas Aluksne maakonna kogukonnakeskuses, kus kogunevad erinevad vabatahtlike ühendused ja aktiivsed kodanikugrupid. Lisaks kohalikule Leader tegevusgrupile on keskus kogunemispaigaks ka näiteks pimedate ühingule, usuorganisatsioonidele ja paljudele teistele. Tänaseks päevaks on tugikeskuses ellu viidud kolm Leader projekti ning seda selleks, et rahval oleks koht, kus oma kogemusi ja ideid jagada ning ellu viia. Keskuses tutvustati Kagu-Eesti tegevusgruppidele Aluksne tegevusgrupi statistilisi näitajaid ja edulugusid, millest mitmetega saime ka ise kohapeal tutvuda.

 
 

Seejärel tutvustati meile Aluksne saart, millele viib laulev ja õhtupimeduses ka valgusemängu pakkuv sild. Tegu on paigaga, mis pakub kõigile midagi – lastele ja noortele mänguväljak ja staadion; kultuurihuvilistele loss, lossivaremed ja vaatetorn; puhkuse nautijatele rannaala ja restoran jpm. Saarel käies oli näha, et tegu on paigaga, mis on kohaliku kogukonna jaoks tõesti oluline – rahvast liikus palju ja inimesed tundsid pakutavatest võimalustest siiralt rõõmu.

 
 

Lõuna veetsime Benevilla hotelli ja kohvikukompleksis. Tegemist on suurima Leader projektide investeeringuga, mis Aluksne tegevusgrupi poolt ellu viidud on. Üks projektidest hõlmas hoone rekonstrueerimist eesmärgiga luua hubane 6-toaline hotelliala ning teine kohviku loomist, kus pakutakse lisaks muule ka omatoodangut erinevatest puuviljadest ja marjadest tehtud toodete näol.

 
 

Teine märkimisväärne Aluksne tegevusgrupi Leader programmi edulugu on õmblustöökoda OÜ Linden. Firma tegeles aastaid rõivaste müügiga ning otsustas seejärel ka ise tootmisega tegelema hakata. Aastal 2017 viiski firma ellu Leader projekti, luues kohaliku õmblustöökoja ning alustades naiste rõivaste tootmist. Hetkel müüakse toodangut peamiselt Lätis kaubamärgi Lina või Branchess nime all, kuid ettevõtte juht Kalvis Zarins tõdes, et tulevikumastaabis on eesmärk ka rahvusvahelisele turule laieneda.

 
 

Õppereisi viimase objektina külastasime Aluksne Banitise jaama raudteekompaniid, kuhu on rajatud muuseum, milles saab kogeda enam kui sajandi jagu raudteede ajalugu nii videopiltide kui eksponaatide näol. Muuseumi interjöör on inspireeritud rongidest ning pakub lisaks visuaalsele võimalust osa saada turistidele suunatud elamussõidust “Maitsed”, kus degusteeritakse kohalikku toodangut ning mis päädib meeleoluka rongirööviga. See sama 33-kilomeetri pikkune Gulbene-Aluksne liin on eriline ka selle poolest, et sel toimub endiselt igapäevane reisijate vedu.

 
 

Põlvamaa Partnerluskogu projektitoetuste taotlusvoor

1.-16. märts 2020.a

Toetust saab taotleda meetmetest:

Meede 1 „Ettevõtlusele hoo andmine“
Meede 2 „Kogukondade ja kogukonnateenuste arendamine“
Meede 3 „Heakorrastatud ja turvaline elukeskkond“

Taotlused tuleb esitada e-PRIA keskkonda!

Taotlusi saavad esitada Põlva ja Kanepi vallas ning endise Veriora valla territooriumil tegutsevad ettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused ja kohalikud omavalitsused.

Projektitaotluste hindamise tähtaeg Põlvamaa Partnerluskogus on hiljemalt 12. juuni 2020.a.

 

 

Veebruarikuus alustab Põlvamaa Partnerluskogus teabejuhi ametikohal tööd Anett Hallap.

Anett on lõpetanud Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava bakalaureuseastme ning ka Tallinna Polütehnikumis fotograafi eriala. Teabejuhi ametikohal on uue töötaja hallata sise- ja väliskommunikatsiooni juhtimine ning siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö korraldamine.

Seoses elukohamuutusega lõpetas Põlvamaa Partnerluskoguga töölepingu senine projektikoordinaator Rahel Lepp.

LEADER toetusel renoveeritud ruumides oli pidupäev!

Laupäeval, 11. jaanuaril andis Vastse-Kuuste naisteklubi Kolmapäev üle kingituse Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks – Vastse-Kuuste koolitus- ja kogemusõppe ruumid. Vastav plaat kinnitati ka kogukonnahoone, endise vallamaja seinale.

Fotod: Indrek Illus

 

PÕLVAMAA PARTNERLUSKOGU TUTVUSTUS

MTÜ Põlvamaa Partnerluskogu on avalikes huvides tegutsev juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus. Ühingu põhieesmärgiks on kohaliku initsiatiivi ning kohaliku elu arendamine, tegevuspiirkonna integreeritud strateegia koostamine, elluviimine ja arendamine tuginedes kolme sektori partnerlusele.

Aadress: Kesk 20 Põlva 63308
Registrikood: 80237472

Büroo on avatud E-R kell 8.00-16.00, lõuna 12-12.30

Tiiu Rüütle, tegevjuht (kabinet 217)
telefon: 5302 9100
e-mail: partnerluskogu@polvamaa.ee

Anett Hallap, teabejuht (kabinet 221)
telefon: 5303 0738
e-mail: anett.hallap@polvamaa.ee