Veriora Jahtkond

Veriora Jahtkonda külastades ootas ees 6-liikmeline meeskond, esindus jahiseltsi juhatusest ja aktiivist. Praeguses jahimajas on selts tegutsenud alates 2013. aastast, mil esimese ruumina kohandati loomade esmakäitlusruum. “Looma jahtimine ei olnud probleem, probleem tekkis pärast seda – kuhu minna,” ütles juhatuse liige Urmas Kukk. 

Aasta hiljem vahetati oma vahendite eest katus ning aastatel 2016 ja 2017 saadi enam kui 30 000 euro eest toetust Põlvamaa Partnerluskogust, et korrastada jahimaja fassaad ning renoveerida loomade esmakäitlusruum, köök ja jahutusruum. Tänaseks päevaks on need investeeringud teostatud ning aktiivses kasutuses.

Kuigi palju on saavutatud, on eesmärke mille poole püüeldakse veelgi. “Praegu on meil siin elu natuke tagasihoidlik,” sõnas üks juhatuse liikmetest, “saali pole veel ära tehtud, mis hetkel põhieesmärk on,” lisas ta ning tõdes, et kogukonnale oleks saali olemasolu suureks boonuseks. Hetkel puudub Verioral ruum ürituse korraldamiseks, mistõttu oleks vastava saali valmimine kasuks nii jahimeestele endale kui ka kogukonnale. 

Küll aga on jahinduse perspektiivist vaadates esmatähtis olemas – “kõige tähtsam ruum  [esmakäitlusruum] on valmis ja see on põhiline,” ütles Kukk, “see on tänu nendele toetustele kõik,” tõdes ta. Lagunemisohus maja sai päästetud ja tulevikus on see ka koht kohalikule kogukonnale aja veetmiseks.

Saaliga koos on meestel mõtteis luua ka õppeklass lastele ja noortele. Varasemaltki on tehtud koostööd lasteaiaga – käidud nii lasteaias kohapeal kui ka looduses jahindusest rääkimas. “Oleme käinud nendega metsas piknikul, järve ääres parte vaatamas ja lasteaias jahimeeste varustust näitamas,” meenutasid mehed. 

Veriora Jahtkond koosneb 24-liikmest, kellest enamik on kohalikud. On olemas teatav tuumikgrupp ja aktiiv, kuid kõigil jahtkonna liikmetel on võrdsed võimalused ja ligipääsud. Lisaks liikmetele osalevad seltsi tegevuses ka mitte liikmed, sh jahimeeste naised ja lapsed, keda kaasatakse näiteks loomade ajamisel, toidu valmistamisel jne. 

Mehed kinnitavad, et peavad oma projekti jahimaja ülesehitamise näol pikaajaliseks, “Loodame, et ka meie lapsed ja lapselapsed saavad siin aega veeta,” ütles üks meestest. Järelkasvul initsiatiivi näib olevat ja uued liikmed, eriti kohalikud, on igati teretulnud. 

Taevaskoja Turismi- ja Puhkekeskus

Müstiliste Taevaskoja metsade vahel asuv Taevaskoja Turismi- ja Puhkekeskus on maagiline paik nii (aktiivse) puhkuse veetmiseks kui ürituste pidamiseks. Paiga kuueks heaks omaduseks peetakse kaunist loodust, rohkelt ruumi, kvaliteetset toitu, toredaid seiklustegevusi, sõbralikku teenindust ja kliendisoovitusi. “Taevaskoja Puhkekeskusesse jõudes tunned, et oled oodatud külaline,” kirjutatakse Taevaskoja Puhkekeskuse koduleheküljel.

Turismi- ja puhkekeskus on laia tegevusampluaa ja rohkete kasutusvõimalustega. Seal peetakse sünnipäevasid, pulmi, seminare, rahvusvahelisi noorteprojekte, noortelaagreid jpm. “Kliendisegment on meil hästi erinev,” tõdes puhkekeskuse juhatuse liige Triinu Vähi. Küll aga ühendab keskust üks äärmiselt tähenduslik sümbol – Taevaskoda. “Asukoht ja nimi antud koha puhul tõesti müüb,” tõdes Triinu, “see leitakse kergesti ülesse ja see tuleb igalt poolt otsingumootoritest välja,” lisas ta.

Põlvamaa Partnerluskogu LEADER toetuse kaasabiga on ümber kujundatud laagrimaja kaminasaal, vahetatud kõik Laagrimaja aknad, uksed ja köögitehnika ja soetatud evakuatsioonitrepid. Veel teostamisel on projekt tõkkepuude paigaldamiseks. Plaane, mida teostada jagub veelgi, “ambitsioonid ja plaanid on suured, isegi liiga suured” ütles Triinu ja nentis, et aeg on näidanud, et kõike korraga ei saa.

Investeeringuid on Triinu ametis oldud 6 aasta jooksul tehtud juba ligi poole miljoni eest ning koha arenguhüpe on olnud suur. Tunnustust Triinu ja Taevaskoja Turismi- ja Puhkekeskuse tublide ettevõtmiste kohta ilmestab ka 2019. aastal pälvitud tiitel “Põlvamaa Pärl”. Samuti tunnustati puhkekeskuse noortelaagrit tiitliga „Aasta noortelaager 2019“

Looduskaunis koht, vaatamisväärsused ja paiga ajalugu on tutvumist väärt nii kohalikele kui kaugematele külalistele. Boonuseks veel rohkelt seiklustegevusi, kohalikud oivalise toitlustusteenuse pakkujad ja soe vastuvõtt on põhjused, miks Taevaskoja Turismi- ja Puhkekeskust külastada ning sinna ka kauemaks avastama jääda. Tulge, avastage Lõuna-Eesti ilu ja võlu!

Klaasikunstnik Eeva Käsper

Pealinnast Põlvamaale kolinud ning siia oma klaasikunsti stuudiomaja ehitanud Eeva Käsper on kunstnik, kelle looming “Peegeldus” ka tänavu aastal Eesti filmi- ja teleauhindade gaalal laureaate rõõmustas.

Foto: Mati Määrits, Lõuna-Eesti Postimees

Põlvamaa Partnerluskogu on klaasikunsti stuudiomaja toetanud kahe projekti rahastamisega, pisut üle 22,2 tuhande euro. Esimene projekt, 2017. aastal, hõlmas stuudiomaja ehitust ja kahe klaasitöötlemise masina ostu ning teine, 2019. aastal, seadmete ostu. 

Rohkem infot klaasikunstniku tegemiste kohta leiab Mati Määritsa (Lõuna-Eesti Postimees, 2020) artiklist “Kunstnik rõõmustas filmi- ja teletegijaid kuldse peegliga”

MAADLUSKLUBI LAPITI

Põlvamaal arendab ja täiendab spordikultuuri Maadlusklubi Lapiti. Tegemist on ainukese vabamaadlusklubiga Lõuna-Eestis. Klubi loodi juba 1999. aastal ja kuigi maadlustraditsioon oli Põlvamaal kanda kinnitanud juba varem, siis vastava klubi loomisega arenes valdkond veelgi ning ka praegu, 21 aastat hiljem, liigub klubitegevus kasvusuunas.

Kui 2015. aastal võttis treeneriameti üle klubi endine õpilane Elar Hani, leiti, et aeg on uuendusteks. Põlvamaa Partnerluskogu LEADER toetuse abiga taotleti 2016. aastal vahendid uue maadlusmati soetamiseks ja 2019. aastal võistlus- ja treeningvarustuse kaasajastamiseks. Toetuste abiga on parenenud klubi treeningtingimused ja –võimalused.

Ainuüksi maadlusmati soetamine andis klubile suure eelise, Ma arvan, et see, et me selle mati 2016. aastal saime oli klubile nagu tõukejõud, ütles klubi treener Elar Hani. Kui varasemalt ei olnud võimalik suurvõistlusi Põlvas korraldada või eeldas see vastava varustuse rentimist kaugemalt, siis nüüd on võimalused klubil endal.

2019. aastal toimusidki Põlvas Eesti meistrivõistlused maadluses, peale mida on Eesti Maadlusliidu huvi Põlvas võistluste korraldamise vastu suurenenud. Tundub, et maadlusliit arvestab nüüd meie klubiga kui korraldava jõuga,” tõdes Elar peale edukalt korraldatud EM võistlust.

Lisaks sellele, et vastav varustus võimaldab klubil üritusi ja laagreid korraldada, toovad võistlused Põlvas maadlust rohkem kohalikeni – kohalikud nägid maadlust rohkem pildis ja seepärast tuleb ka trenni rohkem poisse, mis on tore,” ütles Elar, ka tüdrukuid võiks hakata rohkem tulema,” lisas ta.

Hetkel on maadlusklubil neli erinevat treeninggruppi: täiskasvanud, edasijõudnud, algajad ja lasteaiaealised. Maadlushuvilisi on Põlvamaal kokku sajaringis, aktiivsemaid trenniskäijaid küll mõnevõrra vähem, kuid treeningutel osaleb ligi 60 noort.

Maadlusklubis on palju ambitsioonikaid ja silmapaistvaid maadlejaid, kes on klubile toonud mitmeid Eesti meistritiitleid ja muid auhindu. Lisaks valiti 2018. aastal Põlvamaa parimaks noorsportlaseks noormeeste arvestuses Hanno Käärik ning Eestimaa Spordiliit Jõud valis 2018. aasta noorte treeneriks Elar Hani.

Maadlusklubi Lapiti ootab uusi maadlushuvilisi treeningutele! Rohkem informatsiooni klubi tegemiste kohta leiate nende Facebooki lehelt Maadlusklubi Lapiti.

KIRSI PONITALU

Hurmi looklevate teede ja küngaste vahel asub üks maagiline paik nimega Kirsi Ponitalu. Koht, kus saavad kokku väikeste laste illusioonid ja reaalse elu tegelikkus. Nagu talu perenaine Janne Eespäev naljatledes ütles, mõjub talu külastamine lastele sageli kui külm dušš – “kõik ei olegi nii nagu multifilmides ja hobused ei olegi roosad.”

MTÜ Kirsi Ponitalu pakub lastele palju avastamisrõõmu ja päriselulist kogemust. Kogu protsess ei piirdu sugugi mitte ainult ratsutamisega, vaid alustatakse baasteadmistest – kõigepealt ohutustehnika ja sealt üha edasi. Põlvamaa Partnerluskogu LEADER toetuse kaasabiga loodigi vastav õppeklass, kus on lastel hea teadmisi omandada ja aega veeta ning vanematel mugav treeninguid vaadata.

Praegu pooleliolev projekt on ponitalule sisehalli loomine, mille katus ning tugipostid juba Partnerluskogu toetuse abiga remonditud said. Sisehall annaks võimaluse veelgi laialdasemaks ja kvaliteetsemaks teenusepakkumiseks ning oleks piirkonnas ainus.

Õppeprotsessi eelistab Janne näha kui koostööd, “et aidata kaasa mõistmisele – ei ole valesti käituvaid lapsi, vaid teadmatus,” ütles ta. Perenaine Janne peab end eelkõige esmakogemuse andjaks: “Mina olen see, kes jääb algajate vormi, annan algteadmised kätte ja kes tahab edasi areneda, siis innustan edasi õppima”.

Kogu ponitalu kontseptsioon sai alguse siis, kui soetati esimene hobune. “Nõudlus tekkis automaatselt, kui hobune õuepeal oli,” ütles talu perenaine. Igapäevane vajadus ja nõudlus hobust tööle rakendada muudkui kasvas. Ponisõitudele üritustel lisandusid ka treeningtunnid, mida Janne ise eelistab nimetada iganädalaseks järjepidevaks tegevuseks. Janne südamesoov on tagada huvilistele võimalikult positiivne ja turvaline esimene kogemus ning põhifookus on algteadmiste jagamisel, kuid ta tõdeb, et valdkond ei ole lihtne.

Sestap on ka talu just ponidele fokusseeritud, “väikestega on hea turvalisust tagada ja väikseid kardetakse vähem, sest nad on väiksemad,” tõdes talu perenaine. Teisalt rõhutas ta, et poni ei tähenda alati pisikest, vaid poni tähendab poniklassi, ehk turjakõrgusega kuni 148cm.

Ratsutamishuvilisi ponitalus jagub. Lisaks huvilistele teistest valdadest tehakse koostööd Kanepi valla  ja kohalike noortekeskustega, võimaldades noortele kuni 19. eluaastani tasuta huvitegevust. See hõlmab nii hobutegevuse pakkumist kui ka muid projekte, näiteks tänavu aastal malevlastele tegevuse korraldamine. “See suvi käisid malevlased meil kolm päeva ja sellest oli tõeliselt suur abi,” ütles Janne “nad olid tõesti tublid, jääb üle ainult tänada.” Ta lisas, et tegelikult on igasugune abi talupidamist toetanud, arendanud ja tugevamaks teinud ning häid koostööpartnereid on ponitalul veelgi, näiteks Postitee ja Maanteemuuseum.

Kirsi Ponitalu eesmärk pikemas perspektiivis on jätkusuutliku tegevuse säilitamine, Janne on avatud nii asjahuvilistest läbisõitjatele kui uutele kogemuste soovijatele. Lisaks on võimalik talus korraldada laste sünnipäevi või rikastada isiklikku üritust ponisõiduga. Ponitalu kohta leiate rohkem infot Facebookist “Kirsi Ponitalu”.

Hiigelkanuu matkad Põlvamaal

Tänavuse aasta taotlusvooru esimesed väljamaksed on tehtud ning nüüdsest on Põlvamaal lisaks uus ja seiklusrikas teenus – hiigelkanuu matkad. Põlvamaa Partnerluskogu LEADER toetuse abiga  soetatakse kaks kanuud ning muu vajaminev täisväärtusliku teenuse osutamiseks.

Projekti idee sündis kui tõusis huvi laste gruppide veematkadele, kuid puudusid vastavad sõiduvahendid. Hiigelkanuu mahutab kuni 14 last pluss matkajuhi. Laste gruppide jaoks on niisugune alternatiiv tavalistele kanuudele tunduvalt turvalisem. Kui varasemalt oli võimalus seltskonna laiali hajumiseks suurem ning matka korraldajal kõigile ohutuse tagamine keerulisem, siis nüüd, olles ühes suures kanuus, on kogu seltskond koos ja matkajuhi valvsa silma all.

Foto: Kanuumatk EU Facebooki lehelt

Lisaks laste matkadele on see tore alternatiiv ka ettevõtetele ja sõpruskondadele, võimaldades omavahel vahetult suhelda, ideedel lennata lasta ja meeskonnana töötada. Kanuumatk.eu on hetkel ainus teenusepakkuja Lõuna-Eestis, kelle teenuste nimistus on hiigelkanuu veematkad. 

“Kogemus, mis ei unune,” nagu kirjutatakse kanuumatkade koduleheküljel. Rohkem infot leiate eeltoodud lingilt. Suve nautima! 

PÕLGASTE JAHTKOND

MTÜ Põlgaste Jahtkond on 2011. aastal asutatud organisatsioon, mis koondab enda alla kohalikud jahindushuvilised. Jahtkonna liikmeskond hõlmab endas igas vanuses asjaarmastajaid ning aastatega on tekkinud tugev ühtne kogukond.

Alates 2016. aastast on jahtkonna tegevus koondunud Põlgaste Metsasõprade majja, mis ühes Põlvamaa Partnerluskogu LEADER toetustele koos teiste toetajate kaasabiga – Kanepi Vallavalitsus ja MTÜ – üles ehitatud sai. “Tegelikult sai idee alguse sellest, et kõik see jahinduse asi käis jahimeeste endi kodudes,” ütles Tiit Rammul ning nentis, et tänapäeva kaasaja jahindusega käib kaasas ka korralik jahimaja.

Primaarne oli korralik loomade esmakäitlusruum ning see oli ka esimene ruum, mis valmis sai. Küll aga on jahimaja olemasolu loonud juurde ka palju muid lisafunktsioone ja võimalusi, “See on tunduvalt tõstnud meie koosviibimiste ja ühisürituste väärtust,” ütles Tiit.

Lisaks jätkusuutlikule jahindusega tegelemisele – mis hõlmab enda all nii jahindust ennast kui ka metsloomade loendamist, söödakohtade rajamist ja korrushoidu jm – on jahimehed oma südameasjaks võtnud ka noorte looduse juurde toomise. “Kõikides projektides on läbi käinud, et me koolitame noori ja seda me ka teeme,” kinnitas Tiit.

Jahtkonda on külastanud mitmed lasteaiad ja koolid ning samas on käidud ka ise koolides jahindusest rääkimas. “Räägime loodusest, loomadest ja trofeedest,” ütles Tiit “tutvustame noortele kes metsas elavad, mida nad söövad, milline on nende elupaik ja räägime üleüldse looduse eripäradest.” Koostööd on tehtud paljude erinevate haridusasutustega, sh Kanepi, Saverna, Põlgaste, Krootuse, Osula, Otepää ja Tilsi koolide ja lasteaedadega.

“On tore, et idee on vilja kandnud,” tõdes Tiit. Jahimeestel on olemas jahipidamiseks vajalikud tingimused ja ruumid – esmakäitlusruum, külmikud ja abiruumid – ning ka saal, kus pidada koosviibimisi, viia läbi õppeklasse jm. Jahtkonna kohta saate rohkem informatsiooni kodulehelt https://polgaste-jahtkond-mtu.business.site/ või jahtkonna esimehelt Tiit Rammulilt.

NOORITSMETSA KÜÜN

Koht pulmapeoks! Nooritsmetsa külas, Põlvamaal, asub Liivamäe talu. Talu, kus on pulmapidusid peetud juba aastakümneid tagasi, kuid mis viimaste aastate jooksul on näinud pulmapidusid rohkem kui iial varem.

Nooritsmetsa küüni näol on tegemist umbes 100-aastase vanuse küüniga, mis on tänaseks päevaks saanud tänu perekond Järve ettevõtmisele uue hingamise ja värske ilme. Teekond sai alguse 2009. aastal, kui amortiseerunud küünihoone läbis noorperemehe Henri Järve õe pulmade jaoks uuenduskuuri. Kuus aastat hiljem, 2015. aastal, pidasid seal oma pulmad ka Henri ja tema naine Tiina, peale mida mõeldigi, et miks mitte niisugust toredat võimalust ka teistele pakkuda.

2016. aastal läbis peo- ja pulmaküün veelkordse täienduskuuri, kui Põlvamaa Partnerluskogu LEADER toetuse kaasabil renoveeriti abihoone katus ning osteti abiruumi toitlustamise tarbeks lauad ja riiulid. “Ei ole ju mõtet midagi teha, kui sul katus ei pea,” ütles Henri ning lisas, et kui ta projekti kirjutas, oli see veel ainult fantaasia, seda eriti hindajate jaoks. “Väga tore, et mind usuti, sellepärast, et seda on väga raske ette kujutada kui sind viiakse lauta ja öeldakse, et siia me teeme nüüd ettevalmistusruumi,” lisas ta.

Liivamäe talu on helge ja looduskaunis kohas asuv paik, mille pererahvas teeb asja täie südamega. Kui on asju, millele pruutpaar planeerimisõhinas mõeldagi ei oska, on perekond Järvel tänu pikaajalisele kogemuspõhjale vastused varrukast võtta. “Me oleme kõigile oma klientidele öelnud, et meil on kõik võimalused ja teadmised hea peo korraldamiseks – kasutage mõlemat julgesti ära ja me aitame teil väga hea peo teha,” lisas Henri ja tõdes, et oma vigades ja vajakajäämistest on ka pidevalt õpitud.

Küün on populaarne pulmade pidamise koht nii kohalikele kui kaugematele tulijatele ning see mahutab sadakond peolist. Lisaks pulmadele on küüni võimalik rentida ka muude ürituste tarbeks. Näiteks on seal toimunud küla jaanipäev, Põlva Linna Harrastusteatri etendus jm – “Me oleme väga avatud kõigele,” ütles peremees Henri.

Nooritsmetsa küün on koht, mida igal juhul külastada, ka siis, kui pulmapidu ei planeeri. Sealne pererahva soe vastuvõtt ja sära silmis teeb tuju heaks kõigil. Nagu nad ise ütlesid, “See on see, mis paneb meil silma särama ja kui silm särab, on rohkem toredaid inimesi Põlvamaal.”  Oli näha, et sellel perel seda sära silmis jätkub! Rohkem infot Nooritsmetsa küüni kohta leiate Facebookis Küünipulm või kodulehelt http://nooritsmetsa.com/et.

AH-JA PUBI

AH-JA Pubi on Põlvamaal, Ahjal tegutsev pereettevõte. Toitlustusvõimalust pakutakse nii AH-JA pubihoones kohapeal kui ka erinevatel üritustel. Samuti on võimalik pubi ürituste tarbeks rentida.

Uuenenud AH-JA Pubi tuule tiibadesse 2016. aastal. Selles oli oma osa ka Põlvamaa Partnerluskogu LEADER toetusel, mille kaasabil sai toidukoht oma uues asukohas – Illimari konsumi hoones – siseviimistluse, soetati inventar ja köögitehnika. Investeeringu toetuseks kinnitati 19 851 eurot. “Endine koht oli väsinud ja vana,” meenutas Maris Laur aastatetagust aega.

Praeguseks on pubi oma uues kuues tegutsenud ligi kolm aastat. Kohalikest on kujunenud kindel klientuur, kuid suur osa klientidest – eriti suvisel hooajal – on ka läbisõidul olevad inimesed. Pubi maanteeäärne asukoht Ahja keskuses on andnud koha tärkamisele suure eelise, “Asukoht keskuses on super,” tõdes Maris.

AH-JA Pubi teeb toitlustusalaselt koostööd erinevate ettevõtjatega – näiteks Põlvamaa talupidamistega – aga ka kohalike organisatsioonidega, sh noortekeskusega, “Maal peab üksteist toetama,” ütles Maris. Nädalavahetuseti pakutakse toitlustust erinevatel üritustel.

Selleks, et pakkuda olemasolevatele ja ka tulevastele klientidele uuendusi ja mitmekesisust, osteti sellel hooajal grillahi. Nüüdseks on ka juba esimene grillfest peetud – Maris tõdes, et üritus oli väga menukas ja menüü-uuendus võeti soojalt vastu, inimestele meeldib midagi teistsugust.

Pubi jätkusuutlikkusel on tähtsal kohal olnud kohaliku kogukonna toetus: “See on kogukonnale äge koht, kus olla ja käia – see on ka meid motiveerinud siin edasi olema,” sõnas Maris. Ka raskematel aegadel on olnud kohalik kogukond just see, kes innustab.

AH-JA Pubi oma omanäolise interjööri, mitmekesise menüü ja hea asukohaga väärib kindlasti külastamist. Rohkem infot pubi tegemiste kohta leiate nende Facebooki lehelt AH-JA Pubi. 

Toimus Partnerluskogu üldkoosolek

Neljapäeval, 12. juunil, toimus Tiku talus Põlvamaa Partnerluskogu üldkoosolek. Kinnitati 2019.a. majandusaasta aruanne, tutvuti revisjonikomisjoni hinnanguga PPK 2019.a. tegevusele, kinnitati liikmemaksu määra muutmise eelnõu ja tehti 2020. aasta taotlusvooru kokkuvõte.

Kui Põlvamaa Partnerluskogu 2006. aastal alustas, oli meie liikmete hulgas 8 omavalitsust, 11 ettevõtet ja 11 MTÜ-d, kokku 30 liiget. Täna, 14 aastat hiljem, on Partnerluskogu kasvanud 16. liikme võrra. Kuigi haldusreformi järel jäi liikmete hulka omavalitsustest alles vaid 3, on ettevõtjate arv kasvanud tänaseks 20le ja MTÜ-de 23le.

Tänavune taotlusvoor oli kõige väiksema rahalise varuga, eelarvega 281 733 eurot. Ületaotlus on suur, seda eriti ettevõtlusmeetmes, kõigist laekunud 66st projektist sai rahastuse 21 projekti. Juhatuse poolt kinnitatud projektitaotluste paremusjärjestusega on võimalik tutvuda Partnerluskogu kodulehel rubriigi “Toetatud projektid” all.

Pool vahenditest läks ettevõtlusmeetmele, 25% heakorrastusele ning 25% kogukondade meetmele. “Taotlemise aktiivsus kogukonnameetmes võiks olla suurem, taotlusi on aasta-aastalt vähem ning kogukonnad on passiivsemad,” nentis Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle.

Laiemapildilist statistikat vaadates laekus sel programmperioodil kokku 467 taotlust, millest rahastuse sai 216 taotletud projektidest, ehk vähem kui pooled. Uue programmperioodi toimumise kohta hetkel veel konkreetne informatsioon puudub.

Juhatuse esimees Andrus Seeme tõstatas päevakorra teemaks ka liikmeskonna kaasamise Partnerluskogu tegemistesse. “LEADER toetust saavad meilt taotleda kõik, aga kuidas olla liikmeskonna jaoks toetav,” tõstatas Seeme küsimuse. Ideedeks pakuti välja koolitusi ja väljasõite nii PPK piirkonnasiseselt kui väljaspool, et vaadata, kuhu on LEADER toetust investeeritud ning kuidas neil organisatsioonidel nüüd läheb.

Partnerluskogu üldkoosolek 12. juunil Tiku talus. Foto: Anett Hallap

Kupland on sündinud! 

Põlva, Valga ja Võru maakonda ühendav kaugtöökeskuste võrgustik kannab edaspidi nime Kupland. Just siia – kuplite, metsade ja järvede vahele tulles leiab eest spetsiaalselt kaugtööks disainitud maa. Kuplandi tulles saad keskenduda olulisele, olla kaugel suure linna kärast ning teha erinevaid virgutuspause töö vahepeal.

Rõõm on tõdeda, et kevad 2020 on kolme maakonna peale toonud üle kolmekümne osapoole, kes kaugtööteenuste pakkumisest huvitatud. Eelmisel nädalal algasid kohtumised huvitatud osapooltega, kohtumisi jagub veel kolme nädalasse. Värskelt on valminud ka Kuplandi brändistrateegia (partneriks Brand Manual), mille osana uurisime põhjalikult sihtgruppi. Nüüd on võimalik kohtumiste käigus tulevastele teenusepakkujatele kaugtöötajate vajadusi selgitada. Seejärel lepime huvitatud osapooltega kokku standardis, et kaugtöötajale pakutav baasteenus oleks ühelt poolt võimalikult ühtlane, kuid teisalt annaks võimaluse arvestada erinevate vajaduste ja maitsetega.

Kagu-Eesti kaugtöökeskuste projektijuht Lisanna Elm: “Usun, et oleme spetsiaalselt kaugtööle disainitud maale valmis tööturiste vastu võtma pärast jaanipäeva. Tavaliselt tähistab see aeg puhkuste algust, kuid kuna käesolev aasta on kulgenud veidi teisiti, võib paljudel olla vajadus siiski ka suvekuudel töötamist jätkata. Kupland pakubki võimaluse teha tööd, kuid seda täiesti teistsuguses keskkonnas ning tänu ümberlülitamisele saab siin töö- ja puhkeaega kombineerida.”

Allikas: https://www.facebook.com/coworkingparadise/

 

Lõppes Põlvamaa Partnerluskogu LEADER projektitoetuste taotlusvoor

Tänavusse 1.–16. märtsini kestnud taotlusvooru esitati 66 projektitaotlust. Toetust sai taotleda kolmest meetmest – ettevõtlusele hoo andmine; kogukondade ja kogukonnateenuste arendamine; heakorrastatud ja turvaline elukeskkond.

Ka tänavu laekus enim taotlusi just ettevõtlusmeetmesse, kuhu esitati 42 projektitaotlust. “Teeb rõõmu, et ettevõtjad on jätkuvalt aktiivsed taotlejad. See tõestab, et LEADER meede on maapiirkonnas väga oluline vahend ettevõtjate investeeringute toetamiseks,” sõnas partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle.

Sel korral oli taotlusvooru eelarve kolme meetme peale kokku 281 773 eurot. Poole sellest eelarvest moodustab meede “Ettevõtlusele hoo andmine”, kus on ka konkurents kõige suurem. Taotlusi esitati ligi 700 000 euro eest, millest tänavuse eelarve alusel on võimalik katta vaid alla poole esitatud taotluste kogusummast. “Ettevõtlusmeetmes on suur üle taotlus,” tõdes Rüütle.

Küll aga oleks oodanud veidi rohkem initsiatiivi kogukondadelt, “Muret teeb kogukondade taotluste aktiivsuse jätkuv vähenemine,” sõnas Rüütle. Kogukondade arendamiseks laekus tänavu 14 projektitaotlust, meetmesse heakorrastatud ja turvaline elukeskkond vaid 10.

Hindamise ja taotluste paremusjärjestuse kinnitamise tähtaeg on 12. juuni 2020, mille järel saadab taotlejale projektiteotuste taotluste kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse PRIA.

Partnerluskogu Leader toetuse kaasabil 2018. aastal paigaldatud võrkatraktsioon Krootuse mõisaparki, foto autor: Kerli Koor

Partnerluskogu õppereis Lätti
 

Möödunud nädala lõpul, 5.-6. märtsil, viibisid Põlvamaa Partnerluskogu juhatus ja tegevmeeskond üheskoos teiste kolme Kagu-Eesti tegevusgruppidega – Võru, Valga ja Piiriveere – õppereisil Lätis. Reisi eesmärk oli tutvuda Aluksne Leader tegevusgrupi tegevustega, luua tihedam side ümberkaudsete Leader organisatsioonidega ja ammutada inspiratsiooni edasisteks tegevusteks. Õppereisi korraldasid Piiriveere Liider ja Leo Kütt.

 
 

Esimene sihtpunkt oli Ape loominguliste ideede keskus, kus tutvustati nii omavalitsuse kui Aluksne Leader tegevusgrupi poolt ellu viidud projekte ja organisatsiooni toimimist. Nagu meil, on ka Aluksne tegevusgrupil suurim rahasutse protsent suunatud ettevõtlusele, järgneb kogukondade ja kogukonnateenuste arendamine ning seejärel avalik ruum.

 
 

Esimese ettevõttena külastasime 2012. aastal asutatud metalliettevõtet OÜ TTR Company. Leader-programmi kaudu tuule tiibadesse saanud organisatsioon tegeleb metalli töötlemise ja metalltoodete valmistamisega. Ettevõtte omanik Teters Nauris oli seisukohal, et see on alles algus ja sihid järgmiseks viieks aastaks on mehel kõrged. Juba praegu teeb TTR Company ka rahvusvahelist koostööd ja tulevikus on plaan tulla välja omatoodanguga. Nauris oli seisukohal, et positiivsusega lööb elus alati läbi ning usub, et tulevikus me veel kuuleme temast.

 
 

Seejärel külastasime Ape kohalikku keskkooli Davija Ozolina, milles on ellu viidud erinevaid Leader projekte eesmärgiga pakkuda koolile põhivahendeid eduka õppetöö läbi viimiseks ning ka uusi vaba aja veetmise võimalusi. Muuhulgas on loodud koolile väliklass, ehitatud kööginurk, ostetud pingpongi lauad ja tikkimismasinad. Viimase jaoks sai kooli direktor Dina Meistere inspiratsiooni külastustest Eesti koolidesse, kus vastavad võimalused juba loodud olid.

 
 

Aluksne näol on tegemist looduskauni paigaga, millega lähemalt tutvumiseks viidi meid Korneti külla, Veclaicene maastikukaitsealale. Sealgi on ellu viidud mitmeid Leader projekte, et muuta piirkond turistidele atraktiivsemaks puhkuse veetmise kohaks. Näiteks ehitati kohaliku rannajoonele 170m jalgtee, rannamaja akende, uste ja grilliga ning turistidele on suureks abiks infopunkt, millest on võimalik saada kasulikku teavet Veclaicene looduse ja selle väärtuste kohta, aga ka piirkonna looduskaunite kohtade kohta laiemalt. Korneti külast jäävad meelde sealsed looklevad teed, järved ja kuppelmaastik, mis avaldus külastajaile kõige paremini kohalikust vaatetornist.

 
 

Esimese päeva lõpetasime Ziemer’i mõisas, mis tänu Leader toetusele uue katuse sai. Uue katusekatte paigaldamine oli eelduseks nii hoone enda kui selles edasi elava kultuuri- ja ajaloopärandi säilitamisele, mida sealne mõisaproua Dita Balčus südamest säilitada soovib. Balčus’i plaanid mõisaga on suured ning juba tuleva suve augustikuul on seal võimalus näha mõisateatrit.

 
 

Õppereisi teine päev algas Aluksne maakonna kogukonnakeskuses, kus kogunevad erinevad vabatahtlike ühendused ja aktiivsed kodanikugrupid. Lisaks kohalikule Leader tegevusgrupile on keskus kogunemispaigaks ka näiteks pimedate ühingule, usuorganisatsioonidele ja paljudele teistele. Tänaseks päevaks on tugikeskuses ellu viidud kolm Leader projekti ning seda selleks, et rahval oleks koht, kus oma kogemusi ja ideid jagada ning ellu viia. Keskuses tutvustati Kagu-Eesti tegevusgruppidele Aluksne tegevusgrupi statistilisi näitajaid ja edulugusid, millest mitmetega saime ka ise kohapeal tutvuda.

 
 

Seejärel tutvustati meile Aluksne saart, millele viib laulev ja õhtupimeduses ka valgusemängu pakkuv sild. Tegu on paigaga, mis pakub kõigile midagi – lastele ja noortele mänguväljak ja staadion; kultuurihuvilistele loss, lossivaremed ja vaatetorn; puhkuse nautijatele rannaala ja restoran jpm. Saarel käies oli näha, et tegu on paigaga, mis on kohaliku kogukonna jaoks tõesti oluline – rahvast liikus palju ja inimesed tundsid pakutavatest võimalustest siiralt rõõmu.

 
 

Lõuna veetsime Benevilla hotelli ja kohvikukompleksis. Tegemist on suurima Leader projektide investeeringuga, mis Aluksne tegevusgrupi poolt ellu viidud on. Üks projektidest hõlmas hoone rekonstrueerimist eesmärgiga luua hubane 6-toaline hotelliala ning teine kohviku loomist, kus pakutakse lisaks muule ka omatoodangut erinevatest puuviljadest ja marjadest tehtud toodete näol.

 
 

Teine märkimisväärne Aluksne tegevusgrupi Leader programmi edulugu on õmblustöökoda OÜ Linden. Firma tegeles aastaid rõivaste müügiga ning otsustas seejärel ka ise tootmisega tegelema hakata. Aastal 2017 viiski firma ellu Leader projekti, luues kohaliku õmblustöökoja ning alustades naiste rõivaste tootmist. Hetkel müüakse toodangut peamiselt Lätis kaubamärgi Lina või Branchess nime all, kuid ettevõtte juht Kalvis Zarins tõdes, et tulevikumastaabis on eesmärk ka rahvusvahelisele turule laieneda.

 
 

Õppereisi viimase objektina külastasime Aluksne Banitise jaama raudteekompaniid, kuhu on rajatud muuseum, milles saab kogeda enam kui sajandi jagu raudteede ajalugu nii videopiltide kui eksponaatide näol. Muuseumi interjöör on inspireeritud rongidest ning pakub lisaks visuaalsele võimalust osa saada turistidele suunatud elamussõidust “Maitsed”, kus degusteeritakse kohalikku toodangut ning mis päädib meeleoluka rongirööviga. See sama 33-kilomeetri pikkune Gulbene-Aluksne liin on eriline ka selle poolest, et sel toimub endiselt igapäevane reisijate vedu.

 
 

Põlvamaa Partnerluskogu projektitoetuste taotlusvoor

1.-16. märts 2020.a

Toetust saab taotleda meetmetest:

Meede 1 „Ettevõtlusele hoo andmine“
Meede 2 „Kogukondade ja kogukonnateenuste arendamine“
Meede 3 „Heakorrastatud ja turvaline elukeskkond“

Taotlused tuleb esitada e-PRIA keskkonda!

Taotlusi saavad esitada Põlva ja Kanepi vallas ning endise Veriora valla territooriumil tegutsevad ettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused ja kohalikud omavalitsused.

Projektitaotluste hindamise tähtaeg Põlvamaa Partnerluskogus on hiljemalt 12. juuni 2020.a.

 

 

Veebruarikuus alustab Põlvamaa Partnerluskogus teabejuhi ametikohal tööd Anett Hallap.

Anett on lõpetanud Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava bakalaureuseastme ning ka Tallinna Polütehnikumis fotograafi eriala. Teabejuhi ametikohal on uue töötaja hallata sise- ja väliskommunikatsiooni juhtimine ning siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö korraldamine.

Seoses elukohamuutusega lõpetas Põlvamaa Partnerluskoguga töölepingu senine projektikoordinaator Rahel Lepp.

LEADER toetusel renoveeritud ruumides oli pidupäev!

Laupäeval, 11. jaanuaril andis Vastse-Kuuste naisteklubi Kolmapäev üle kingituse Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks – Vastse-Kuuste koolitus- ja kogemusõppe ruumid. Vastav plaat kinnitati ka kogukonnahoone, endise vallamaja seinale.

Fotod: Indrek Illus

 

PÕLVAMAA PARTNERLUSKOGU TUTVUSTUS

MTÜ Põlvamaa Partnerluskogu on avalikes huvides tegutsev juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus. Ühingu põhieesmärgiks on kohaliku initsiatiivi ning kohaliku elu arendamine, tegevuspiirkonna integreeritud strateegia koostamine, elluviimine ja arendamine tuginedes kolme sektori partnerlusele.

Aadress: Kesk 20 Põlva 63308
Registrikood: 80237472

Büroo on avatud E-R kell 8.00-16.00, lõuna 12-12.30

Tiiu Rüütle, tegevjuht (kabinet 217)
telefon: 5302 9100
e-mail: partnerluskogu@polvamaa.ee

Anett Hallap, teabejuht (kabinet 221)
telefon: 5303 0738
e-mail: anett.hallap@polvamaa.ee