„LEADER meetod on end tõestanud ja seda saaks palju laiemalt kasutada elu ja ettevõtluse arendamiseks maapiirkondades. See meetod aitab euroraha vähenemise olukorras fonde täpsemalt suunata, otsustamist inimestele lähemale tuua ja vähem tsentraliseerida,“ sõnas seminaril Eesti Leader Liidu tegevjuht Triin Kallas.
Kogukonna juhitud kohalik areng (Community Led Local Develeopment, CLLD) on LEADER lähenemise edasiarendus. Lihtsustatult öeldes on CLLD metoodika, kus piirkondi arendatakse kolme sektori koostöös kohalikul tasandil ja valdkondadeüleselt. Multifondide kasutamine tähendab, et lisaks seni kasutatud EL Põllumajandusfondi ja Kalandusfondi vahenditele antakse teatud protsent ka Sotsiaalfondi ja Regionaalfondi vahenditest kohalikul tasandil kogukonna meetodi alusel otsustamiseks.
Ettekannet peab Olavi Petron. Foto: Põlvamaa Partnerluskogu
Sellel EL rahastusperioodil kasutab 28-st EL riigist multifonde 20. „Eesti on üks kaheksast, kes sel perioodil multifonde veel ei kasuta, millest on kahju, sest seetõttu on piirkondade areng kaldu Põllumajandusfondi eesmärkide suunas, kuigi kohalikul tasandil on vajadus ka ka teiste valdkondade, näiteks kohaliku turvalisuse, noorte tööhõive, eakate hoolduse, kogukonnategevuste, väikeettevõtluse arendamise jne projektide järgi,“ sõnas Eesti Leader Liidu juhatuse esimees Valdek Haugas.
Praegu on käimas uue rahastusperioodi läbirääkimised. „Oleme veendunud, et CLLD ja multifondide lähenemine aitab kaasa piirkondade tasakaalustatud arengule ja kohaliku tasandi tugevnemisele. Erinevatel piirkondadel, näiteks Harjumaal ja Põlvamaal, on ju erinevad probleemid. Praegu polegi oluline, kes täpsemalt toetusesaajate üle otsustama hakkab. Oluline on jõuda selgusele, kas me soovime multifonde rakendada,“ võttis partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle teema kokku.
