Põlvamaa Partnerluskogu tähistab 3. mail oma 15. sünnipäeva. Ühing loodi 2006. aastal eesmärgiga arendada kohalikku initsiatiivi ja -elu.
Juhatuse esimees Andrus Seeme meenutab ühingu loomist hea sõnaga, “Mul on hea meel, et järjest rohkem on neid, kes usuvad kohaliku algatuse võimesse mõjutada piirkonna arengut,” ütles Seeme. Ühing, mis 2006. aastal kaheksa omavalitsuse 22 organisatsiooni algatusel loodi, on liikmesuselt kasvanud 46 organisatsioonini. Hallatavaid omavalitsusi jäi peale 2017. aasta haldusreformi jõustumist kolm, Põlva, Kanepi ja Räpina valla Veriora piirkond.
Põlvamaa Partnerluskogu juhatuse koosseis
Seeme sõnul on aastatepikkune töö olnud viljakandev. “Oleme kogenud palju optimismi, kohanud palju tegusaid inimesi ja näinud suurel hulgal nutikaid lähenemisi,” ütles Seeme tegutsemisaastatele tagasi vaadates. Seeme tõdes, et tihti arvatakse, et Partnerluskogu on organisatsioon, mille ülesanne on vaid LEADER toetuse jagamine, kuid Partnerluskogu – kui kolme sektori koostöös tegutsev tegevusgrupp – on ka arendusorganisatsioon. “Oma piirkonna kogukondade kaasamine ja arendamine ning siseriiklik ja piiriülene koostöö on meie igapäevane tegevus,” lisas ta.
Just selle igapäevase toimimise eest on juba 14 aastat hoolitsenud Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle. “Algul ületamatuna tundnud väljakutsest, on saanud töö, mida armastan kogu hingest. Kui tegevjuhina tööd alustasin, oli mu poeg saanud just viieaastaseks. Praegu sooritab ta gümnaasiumi küpsuseksameid,” ütles Rüütle.
Lisaks tegevjuhile töötab büroos teabejuht Anett Hallap ja raamatupidaja Anneli Visnapuu. Ühingut juhib 8-liikmeline juhatus, kuhu kuuluvad valdade, ettevõtjate ning kogukonna ühenduste esindajad. Projektitaotlusi hindab 8-liikmeline hindamiskomisjon.
Hindamiskomisjon 2020. aastal Kanepi Aiandis
Senise tegutsemis perioodi jooksul on rahastuse saanud 604 projekti ning taotlusteks on eraldatud üle 5,7 miljoni euro. “See on suur summa, mis kõik on suunatud Põlvamaa kohaliku elu arengusse,” ütles Rüütle. Toetust on võimalik taotleda kolmest meetmest: ettevõtlus, kogukondade ja kogukonnateenuste arendamine ning heakorrastatud ja turvaline elukeskkond.
Kui Põlvamaal ringi sõita, on märgata siin-seal LEADER logodega infotahvleid. “Uskuge, neid infotahvleid on ikka päris palju,” sõnas Rüütle. “Usun, et Partnerluskogu on andnud positiivse tõuke mitme kogukonna aktiviseerimiseks,” lisas ta. Rõõmu Partnerluskogu kaasabil renoveeritud küla- või kogukonna majadest võivad tunda näiteks Taevaskoja, Kooraste, Ihamaru, Vastse-Kuuste ja ka teiste külade aktiivsed kogukonnad. Viluste noored said päris oma tehnikamaja ja rularambid, Põlgastes käib vilgas kihutamine mudelautodega, piirkonda on lisandunud uusi mänguväljakuid.
“Ettevõtjate toetamiseks oleme jaotanud poole Partnerluskogu LEADER toetuste eelarvest,” ütles Rüütle. LEADER abil on külastajaid ligimeelitades piirkonna atraktiivsust tõstnud Taevaskoja Turismi- ja Puhkekeskus, Taevaskoja Meejaam ja selle kontaktivaba müügipunkt, Lättekoja kohvik, tuliuus Siidrikoja restoran Kodas ja Maitsemaa metsarestoran. Häid näiteid tublidest ettevõtjatest on küllaga.
Lättekoja kohvik Taevaskojas
Lisaks on Partnerluskogul väga hea koostöö Kagu-Eesti LEADER tegevusgruppidega. “Oleme koos Valgamaa Partnerluskogu, Võrumaa Partnerluskogu ja Piiriveere Liidriga kuuel korral korraldanud konvrente sarjast “Kogukonna vedurid”,” ütles Rüütle. Samuti on üheskoos korraldatud külade suvekoole ning rahvusvahelisi seminare.
Põlvamaa Partnerluskogul on olnud hea meel olla kohaliku kogukonna ja ettevõtluse toetajaks. “Öeldakse, et sisukalt veedetud aeg möödub kiiresti – Partnerluskogus töötades rutiini ei teki ja seepärast on aastad möödunud märkamatult,” ütles tegevjuht Rüütle. On palju põnevaid projekte, mis ootavad veel teostamist ning palju ka neid lennukaid ideid, mis uue taotlusvooru ootuses.