Avaleht

Hübriidenergia huvilised kogunesid Valgjärvel

Möödunud reedel kogunesid hübriidenergia huvilised Valgjärvele, väisama seminari “Maapiirkondade hübriidenergia”. Lektoriteks olid eriala eksperdid Eestist ja Soomest – päev koosnes seitsmest ettekandest, millele järgnes arutelu auditooriumiga.

Päeva alustas Kliimaministeeriumi esindaja Hans Markus Kalmer, kes andis ülevaate riiklikust raamistikust ja alaeesmärkidest, milleks on energiajulgeoleku-, energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna- ning energeetika keskkonnasäästlikuse tagamine.

Ülo Kask rääkis valdkonna mõistetest ja peamistest hoonete soojusvarustusviisidest – kaugküte, lokaalküte ja kohtküte. Arutelu all oli soojusvarustuse kavandamine, kütteseadmed ja -süsteemid, koostootmise tehnoloogiad jpm. Sellele järgnes Meelis Karro teemaplokk tõhusatest ja kestvatest lahendustest energia säästmiseks rekonstrueerimise näitel.

Karro tõi välja Balti Vara Ehituse 15. aastase kogemuse baasilt mõned statistilised näitajad ja tulevikuprognoosi. Ca 40% energiast tarbivad Eestis kodumajapidamised, seega oleks suurim potentsiaal energia säästmiseks eluhoonete energiatõhusamaks muutmine. Karro tutvustas rekonstrueerimise toetuste eelarvet ja toetuste mahte, 2024. aasta toetus oli 170 miljonit eurot, sellest Põlvamaa toetuste osakaal 6,5 miljonit eurot. 

Alexela esindajad Artur Dianov ja Henri Kriisa tutvustasid auditooriumile ettevõtte energiavaldkonna perspektiivi – strateegiat ja suunda uude energiaajastusse. Tõdeti, et karmistuv kliima- ja transpordipoliitika surve on tulnud, et jääda. Tutvustati elektrijuhtimissüsteemi “Tark Elekter”, mis on virtuaalne elektrijaam, mis arvestab kliendi elektritarbimisega ning aitab targalt juhtida tootmist ja salvestamist, jälgides ka börsihinda ja aidates seeläbi energiakuludelt kokku hoida. 

Soome esindajad Juha Viirimäki (Suomen Metsakeskus) ja Matti Alakoskela (Thermopolis Oy). Alakoskela käsitles maapiirkondade Suupohja ja Kyrönmaa hübriidenergia projekte ning andis ülevaate energia tootmisest antud piirkondades. Viirimäki aga tutvustas põllumajanduslike kõrvalsaaduste energiakasutuse kasumlikkust ning jagas praktilise katse käiku ning tulemusi, milles uuriti aganate kogumist ja kasutamist kütteainena.

Seminari “Maapiirkondade hübriidenergia” näol on tegemist Põlvamaa Partnerluskogu ja SA Põlvamaa Arenduskeskuse ühisprojekti osaga. 

Kutse seminarile “Maapiirkondade hübriidenergia”

Kutsume teid osalema Põlvamaa Partnerluskogu ja Põlvamaa Arenduskeskuse ühisprojekti “Maapiirkondade hübriidenergia” raames korraldatavale seminarile, mis toimub 4. oktoobril Valgjärve külamajas. Osalemiseks täida registreerimisvorm SIIN

Seminar on tasuta ja oodatud on hübriidenergia valdkonnas tegutsevad ja teemast huvitatud tegevuspiirkonna inimesed. 

Uue strateegiaperioodi taotlusvoor ja meetmed

Põlvamaa Partnerluskogu alustab uue strateegiaperioodiga 2025. aasta jaanuaris. Esimene taotlusvoor on plaanis avada 2025. aasta märtsi kuus. Info uue perioodi meetmete kohta on leitav SIIT

Põlvamaa Partnerluskogu ühisstrateegia 2023-2027 on leitav SIIT.

2025. a. alustatava programmperioodi meetmed on järgmised:

Infopäevade jm olulise osas leiate kõige värskema info Partnerluskogu kodulehelt www.partnerluskogu.ee või Facebookist “Põlvamaa Partnerluskogu”

Avatud talude päeva tagasisideseminar

27. augustil toimus avatud talude päeva kokkuvõttev tagasisideseminar piirkondlikele koordinaatoritele Metsakuurorti puhkekeskuses. Juubeliaastal oli taaskord rekordarv külastusi! Kõik korrad, ehk 10. korda on osalenud 21 talu.

Tagasisideseminari ettekanded ja kokkuvõtted on leitavad Maainfo kodulehelt https://www.maainfo.ee/index.php?id=8345&page=3394&.

Eestlased teenisid tõukerattaspordi MMilt kuus medalit

Möödunud nädalavahetusel toimusid Tšehhis tõukerattaspordi maailmameistrivõistused, kus osales ka üheksa eestlast! Põlvamaa naine Margit Avikson krooniti maailmameistriks, võttes naiste Masters võistlusklassi maratonisõidu võidu. Koju naaseti kuue medaliga, Põlva sportlased võitsid kolme päevaga ühe kuldmedali, kolm hõbedat ja kaks pronksi.

Eesti Tõukerattaliidu president Aigar Nuuma tõdes, et võistluste eel poleks osanud oodata, et maailma tõukerattaspordi keskusest sedavõrd uhke medalisaagiga naastakse. „Nüüd võib julgelt väita, et rahvusvahelisel tasemel meid teatakse ja tuntakse ning küllap edaspidi ka kardetakse,“ ütles Nuuma.

Eestit esindasid maailmameistrivõistlustel Eliisa Villako (3 hõbemedalit), Karoli Villako, Margit Avikson (1- kuld ja 1 pronksmedal), Kristi Johanson (1 pronksmedal), Annika Aust, Vivika Peets, Aigar Nuuma, Enn Allik ja Ilo Suurmets.

Allikas: Eesti Tõukerattaliit

LEADER suveseminar 2024

13.-14. august toimus Rohelise Jõemaa piirkonnas LEADER suveseminar. Traditsiooniliselt toimusid suveseminari esimesel päeval õppereisid, peale mida said huvilised osaleda Olustvere lossis korraldatud õpitubades. 

Seekordse seminaripäeva fookuses olid maanoored. Osalisi tervitas Regionaal- ja Põllumajandusminister Piret Hartman, oma mõtteid sai jagada töögruppides ning päev lõppeb informatiivsete ettekannetega Rohelise Jõemaa, Erasmus+ & European Solidarity Corps ja Noorteühing Eesti 4H tegevustest.

Seminari ettekannete ja kokkuvõtetega on võimalik tutvuda METK kodulehel, SIIN.

Lennupäev meelitas huvilised Ridalisse

Ridali lennuklubis korraldati laupäeval koostööprojekti “Lennuspordi lennupäevad Ridalis” esimene suurüritus. Päev oli täis põnevaid õhuseiklusi nii lennukite kui droonidega, toimusid langevarjuhüpped, külastajatel oli võimalik osa saada tutvumislendudest ning kohapeal oli Kaitseliidu Põlva maleva relvanäitus. Üheaegselt toimusid ka Põlva valla VII kodukohvikute päevad, mille raames oli avatud Ridali Lennuklubi Kodukohvik.

Projekti “Lennuspordi lennupäevad Ridalis” toetati Põlvamaa Partnerluskogu meetmest 2 “Kogukondade ja kogukonnateenuste arendamine”. Tegemist on Eesti Lennuspordiföderatsiooni ja Ridali Lennuklubi ühisprojektiga, mille eesmärgiks on lennundusvaldkonna laiem tutvustamine lähipiirkondade elanikele ning uute harrastajate innustamine.

Lennuspordipäevad panid pilgu suunama nii taevasse kui maa peale, vaatemängu jagus terve päeva vältel, kui toimusid lennud nii puri-, mootor- kui mudellennukitega, motoparaplaaniga, erinevate droonidega, teostati langevarjuhüppeid jpm. Eriti suur huvi oli tutvumislendude vastu, pakuti nii ühele inimesele mõeldud purilendu kui mootorlendu kuni kolmele inimesele. 

Lähedalt sai näha purilennuki sooritusi kui piloot lennumasina hästi madalale tõi ning rahva ees mööda tuhises. Publiku tähelepanu köitis purilennuki võime lennata pea hääletult ilma mootorita ning vajadusel koguda uuesti kõrgust pisikese jet-mootoriga, mis nupuvajutusega kere ülaosas välja ilmus.

Ridali lennuklubi on Eesti suurim purilennuklubi, 1200m pikk ja 60m lai. Sertifitseeritud lennurada on valmis vastu võtma erinevaid väikelennukeid aprillist oktoobrini. Lisaks huvilendudele on Ridalis võimalus õppida ise lendama purilennukil, mootorpurilennukil või ühemootorilisel väikelennukil.

Põlvamaa kutsub Ökofestivalile

Pühapäeval, 18. augustil leiab Karilatsi Vabaõhumuuseumis aset Ökofestival, kus sarnaselt eelnevatele aastatele kaubeldakse käsitöö, looduse- ja tervisekaupadega ning puhtas looduses kasvatatud toidu, maa- ja metsaandidega.

Ökofestivali laadal on oma põnevate toodetega esindatud väiketootjad igast Eestimaa nurgast, mistõttu ükski laadaline ei pea laadalt lahkuma tühjade kätega. Laadal pakutakse nii talukaupa, käsitööd kui ka taimi. Nagu heal laadal ikka, pakutakse ka tänavu ehedat eesti toitu.

 
 

Traditsiooniliselt on Ökofestivalil ka kultuuriprogramm ning osaleda on võimalik erinevates töötubades ja muudes tegevustes. Lisaks töötubadele on koolimaja õuealal sellel aastal Noorte Roheala huvitavate keskkonna säästvate ja hoidvate teemadega. Festivali kogu programmiga saab tutvuda kodulehel www.ecofest.ee/programm.

Ökofestivali korraldavad MTÜ Põlvamaa Partnerluskogu ja SA Põlvamaa Arenduskeskus, kaaskorraldaja Karilatsi Vabaõhumuuseum. Ökofestivali korraldamist toetavad Põlvamaa Omavalitsuste Liit ja Põlvamaa Partnerluskogu LEADER programmist.

Soccer Aid 2024 noorte suvelaager on täies hoos

21.-26. juulini toimub Põlvas rahvusvaheline noorte jalgpalli suvelaager Soccer Aid 2024. Kuue laagripäeva jooksul aitavad lastele treeninguid korraldada Newcastle United Foundation treenerid Inglismaalt, keda assisteerivad klubi noortetreenerid.

Laagris osaleb üle 165 lapse sh 38 tüdrukut. Esmakordselt toimub üks laagripäev Räpinas. Lapsed on vanuse järgi jagatud viide rühma. Nooremas vanuseastmes ka tasemerühmadesse. Kõik osalejad saavad treeninguteks laagri T-särgid ja lisaks veel erinevat jalgpallivarustust. COOP Põlva varustab kõik osalejad laagripäevade jooksul puuviljade, energiabatoonide ja jäätisega. Joogivee eest hoolitseb Värska Originaal, magustoidu toob lauale Tere. Projekti aitab kaasrahastada Põlvamaa Partnerluskogu.

Jalgpalliklubi Lootos tegevjuht Indrek Käo avaldas laagri toimumise üle head meelt. ” Tänavune Soccer Aid toimub neljandat korda. Seekord on tegemist jubbelihõngulise sündmusega, kuna oktoobris tähistab klubi 30 tegevusaasta täitumist ja nüüd juulis saab 20 aastat hetkest kui alustasime koostööd Newcastle United Foundationiga. Meie inglise partnerid on Põlvas neljandat korda. Varasemalt 2005, 2013 ja 2023 toimunud külaskäikudega võrreldes oleme täna klubina oluliselt rohkem suunatud jalgpallile ja noortetöö kvaliteedi tõstmisele. Meie treenerid suudavad väga edukalt võtta omaks inglise jalgpallikultuuri ja neid kogemusi, mis meie partnerid pakuvad. Täname Põlvamaa Partnerluskogu, kes väärtustab rahvusvahelisi koostööprojekte ja eriti noortele suunatud kogukondlikku tegevust. Projekti raames saavad lisaks treeneritele meie parimad mängijad võimaluse tutvuda jalgpallitreeningutega inglismaal ja treenida koos sealsete noortega.”

Foto: Indrek Illus

Ootame teid avatud talude päevale

Sel nädalavahetusel, 20.-21. juuli, toimub X. avatud talude päev! Põlva maakonnas on külastajatele avatud 15 talu/ettevõtet, nendest 4 esmakordselt. Esindatud on nii suuremad ettevõtted kui väiksemad talud ning erinevad tegevusvaldkonnad – loomad ja taimed, toidu- ja joogitootjad, kunst ja käsitöö jpm. Selles, millal talud on avatud veendu kodulehel https://www.avatudtalud.ee/et/kulastajale või SIIN

Tänavu osaleb avatud talude päeval esmakordselt hobumatkad.ee, kus on võimalik tutvuda eesti tõugu hobustega ja muu põnevaga, millega Mustamõisas tegeletakse.  Lisaks ratsamatkadele korraldatakse kanuumatku, tegeletakse lambakasvatusega, toodetakse toortatrapatju jpm.

Mesindus- ja marjahuvilisi ootab Raja talu, kuhu 2024. a. maikuus rajati 1. ha suurune vaarikaistandus. Talus on ka avalik peatumis- ja puhkeala, mille teostamiseks saadi toetust Partnerluskogu meetmest 3 “Heakorrastatud ja turvaline elukeskkond”. Puhkeala tutvustab mesindust ja pakub pere pisematele võimalust mänguväljakul lustida. Marjaistanduse leiab ka Maaritsast, kus kasvatatakse saskatoone. Talu Eesti Saskatoon pakub võimalust degusteerida toompihlaka marju ja neist valmistatud saadusi ning nautida neid ümbritsevat võrratut kuppelmaastikut.

Marjakasvatusega joogitootmise ja/või toidutootmise eesmärgil tegeleb veel nii mõnigi Põlvamaal tegutsev talupidamine, näiteks esmakordselt avab oma talu uksed Toosikatsi veinitalu, kus pakutakse degusteerimiseks talus kasvanud viljadest valmistatud veine ja muid jooke, tehakse ringkäike, saab tutvuda põllutööriistadega ja silmailu pakuvad ka uunikumautod. Tamme Traube viinamarja- ja puuviljakasvatus, kus toimub siidri- ja veinitootmine ning igal täistunnil toimub tasuta ringkäik viljaaeda ning palju muud põnevat; KODAS/Siidrikoda, kus lisaks rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud joogitootmisele toodetakse ka naturaalseid ja kiudainerikkaid puuviljapüreesid ning võimalus on osa saada tehasetuurist.

Seda, kuidas kodumaine toit kasvab saate näha Kõlleste Garlicus, peremees Rainer viib läbi ekskursioone ja võimalik on osa saada erineval kujul purki pandud küüslaugu maitsetest. Teravilja ja õlikultuuride kasvatusega tegeleb Vanka talu ja Nõiatare, kus tuuakse välja ka kogu põllumajandustehnika, mida asaosalised saavad vaadata ja katsuda. Avatud on nõuatare ja talukohvik. Erilisi maitseid saab proovida ka Rasina Rosinates, kus on avatud kunsti- ja kodukohvik. Viia-Jaani Labürinditalus saab mekkida isetoodetud kalja, leiba ja muud maitsvat ning osaleda labürintide ja väeringide tutvustusretkedel. Lastele valmistavad rõõmu ka naabertalu Kirsi Ponitalu ponid.

Taimekasvatusega on võimalik tutvust teha Rohu Taimeaias, kus pakutakse aiasõpradele mh ka eksootilisi ja vähelevinud ilupuid ja -põõsaid ning imelises Signe Lillede kollektsioonaias, kus on avatud ka rikkaliku valikuga püsilillede müügiplats ning kohvik.

Kuidas valmib üks kodumaine tandoorahi? Mis üldse on tandoor? Sellele leiad vastuse Kuuma Karu talust, kus leiavad vastuse kõik küsimused seoses tandoorahjude valmistamisega. Käsitööna valminud kõrgkuumuskeraamikat saab imetleda ja kaasa osta Krista Keraamikas. Lisaks perenaise kaunile kätetööle asub talu väga looduskaunis kohas, Tuuliku talus. Erilist loomingut ja kunsti leiate Tamme Galeriist, kus tegutseb kunstnik Monica Del Norte. Lisaks toimuvad talus erinevad kultuuriüritused, mõtiskluskohtumised, pakutakse elamusmajutust jpm.

Valgamaa Partnerluskogu tähistas perioodi lõppu

Eile, 27. juunil,  oli Põlvamaa Partnerluskogu tegevmeeskonnal au saada osa naabertegevusrühma Valgamaa Partnerluskogu tänuõhtust, mis toimus Kaagjärve mõisa roosiaias. Tehti kokkuvõtte möödunud strateegiaperioodist ja tunnustati asjaosalisi tubli panuse eest.

Tegevjuht Tiina Ivask tegi kokkuvõtte lõppenud perioodist, taotlusvoorudest ja meenutas sooja sõnaga perioodi ettevõtmisi. Oma tänu ja tunnustust Partnerluskogule eduka strateegiaperioodi eest avaldas ka juhatuse esimees Monika Rogenbaum. Häid sõnu tehtud töö kohta jagus õhtusse veel palju. 

Imelises roosiaias pakkus muusikalist elamust Germán Gholami Tor­res-Pardo ja meelelahutust improteater Impeerium oma etteastega. Põlvamaa tegevusrühm õnnitleb Valgamaa Partnerluskogu strateegiaperioodi eduka läbimise puhul! 

Toimus Partnerluskogu üldkoosolek

Möödunud nädala lõpul toimus Mammaste Terevisespordikeskuses Partnerluskogu üldkoosolek, mille päevakorras oli mitmeid olulisi punkte. Muuhulgas kinnitati Partnerluskogu poolt taotletavate projektide ettepanekud, 2023. a. majandusaasta aruanne, strateegiamuudatus jm.

Koosoleku üks punktidest oli uue juhatuse valimine. Kokku esitati 12 kandidaati, kelle seast valiti 9-liikmeline juhatus. Juhatusse perioodil 2024-2027 kuuluvad Andrus Seeme, Mikk Järv, Tiit Rammul, Lennart Liba, Ülo Needo, Georg Pelisaar, Tõnu Lõbu, Katrin Peil ja Alar Alapert. Toimus ka uue revisjonikomisjoni valimine.

Tegevjuht Tiiu Rüütle andis liikmeskonnale ülevaate uue strateegiaperioodi meetmetest ning olulisematest muudatustest. Otsustati uue perioodi taotlusvoorude meetmemahud kogueelarvest ning arutleti tulevaste taotlusvoorude üle. Uue perioodiga tutvumiseks tulevad ka infopäevad, mille kohta jagame täpsemat infot aegsasti oma kodulehel. 

Aitäh kõigile liikmetele aktiivse osalemise ja panuse eest Partnerluskogu üldkoosolekul.

Partnerluskogu esindus osales LINC konverentsil Rumeenias

Partnerluskogu esindus osales 4.-7. juuni Rumeenias, Cluj-Napocas toimunud LINC konverentsil, mis tõi kokku üle 300 maaelu arendaja 24. riigist. Oli rõõm kohtuda sõprustegevusrühmadega mujalt Euroopast, koguda inspiratsiooni kohalike tegevusrühmade tegemistest ning luua rahvusvahelisi kontakte edaspidisteks koostöödeks.

Olulisel kohal on õppekäigud, mille raames tutvutakse piirkonna ja selle LEADER projektidega, erinevate kogukondadega ning aktiivsete eestvedajatega. Tänavu oli kokku 10 õppekäiku, Partnerluskogu meeskond osales neist kolmel, tutvuti kohaliku ettevõtlusega, kultuuri ja traditsioonidega, noortekeskuste ja haridusasutustega, vallavanemate ja kogukonnaeestvedajatega ning vahetati kogemusi LEADER-inimestega.

Kavas olid ka traditsioonilised tegevused nagu avatsremoonia linna keskpargis, kus pidas kõne ka Cluj Napoca linnapea, hr Emil Boc. Koostöökohtumine, kus arutleti innovatsiooni, jätkusuutlikkuse, võrgustumise ja edaspidiste ühistegevuste võimaluste üle ning muidugi ka spordipäev, kus osalised põnevate mängudega proovile pandi.

LINC konverentsi kokkuvõte on leitav nende Facebooki lehelt LINCRomania2024. 2025. a. LINC konverents toimub Austrias! Täname omaltpoolt tubli korraldustiimi suurepärase töö eest. Suurem galerii LINC2024-st on leitav SIIT.

Tule maaelu edulugude näituse avamisele

19. juunil avatakse Ülenurmel Eesti Põllumajandusmuuseumis näitus “Märka LEADERit”. Toimub näituse pidulik avamine, räägitakse selle taustaloost ning ettekandele tulevad mõned projektilood näituse väljapanekult. 

Oma projektidest räägivad: Aino Viinapuu, Rohelise Jõemaa Koostöökogu tegevjuht, teemaks koostöö arendamine ja ühtse külastustaristu rajamine Soomaa piirkonnas, Eveli Ilvest, Romantilise Rannatee projektijuht, teemaks Pärnumaa Romantilise Rannatee arendamine, Terje Aus, Saarte Koostöökogu, teemaks sillad jälle kokku – Saaremaa ja Bornholmi vahele ning räägitakse ka Tartu 2024 ja Lõuna-Eesti kogukonna koostööst. 

Näitusel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine. Rohkem infot leiab SIIT

Postiteel läheb taas pillerkaaritamiseks

Lõuna-Eesti Postimehes avaldati 16. mail sisukas ülevaade Postiteel toimuvast Pillerkaarest! Vanal Tartu-Võru maanteel on laupäeval eriliselt rahvarohke, sest taas toimub Postitee Pillerkaar.

Korraldaja Aivar Täpsi teatel avavad Eesti kaunimaks maanteeks tituleeritud tee ääres uksed 16 eripalgelist ettevõtet. Tegemist on omamoodi kogukonnafestivaliga, kus mitmed muuseumid, külaseltsid, talud ja ettevõtted võtavad päev läbi vastu külalisi ning on koondunud ühisesse läbi mitme maakonna ulatuvasse avatud uste ketti.

 

Tartu poolt tulijaid tervitab ajaloolise Postitee väravas asuv Andre juustufarm oma mummudega. Kell 13.00 toimub talus juustu võidusöömine – selgub aasta juustuhiir., kes saab auhinnaks suure juustukera. Võru poolt liikujate teele jääb esimesena Raiste külas  asuv perekond Haljendite kodukohvik. Tegemist on uute asukatega Postiteel, kes kutsuvad oma kõrvuti asuvatesse taludesse uusi naabreid ja vanu tuttavaid, pakkudes söögipoolist ning keelekastet teistelegi huvilistele. Aastaid Pillerkaarel esindatud olnud Ridali lennuklubi tutvustab ka sel korral oma tegevust ning lennuparki.

 

Avatud on ka Postiteel asuvad Karilatsi Vabaõhumuuseum ning Eesti Maanteemuuseum. Nende juurde saab kauemakski jääda, sest sel õhtul toimub ka MuuseumiÖÖ.

Maitsvat toitu ja lusti pakub ka tegus Karilatsi külaselts koos oma küla bändiga.

Ihamaru külas on avatud suisa viis tegevuskohta: Rohu taimeaed, Eeverti-Mangu talu, kus peetakse mesilasi ja kellel on oma koertekennel, Postitee Gurmee pizzarestoran, Viia-Jaani labürinditalu ning ühe katuse all asuvad Ala-Juusa puhketalu ning veiniköök Rüüp. Nendes kõigis Ihamaru ettevõtetes võib päeva jooksul näha esinemas klassikaliste karmoškalugudega ansamblit Kanepi Karmoonikud.

 

Varbuse Muusikamõis avab kohviku ja kuulda on lõõtsamees Ants Järve pillilugusid. Samas kõrval avab Uibu talu oma inglise stiilis rohkearvulise taimekollektsiooniga iluaia. Lähedalasuvas Hurmi külas on avatud ühise katuse all tegutsevad Kirsi Ponitalu ja Hurmi taaskasutuskeskus. Pillerkaaritajatega on ühinenud ka Põlvamaa kõrgeima vaatetorniga Metsjärve Puhkekeskus, kus õhtul kell 17 võib osa saada Alen Veziko kontserdist.

Sel päeval on Postitee läheduses võimalik külastada rahvalikku laata, sest toimub Vastse-Kuuste kevadlaat. Ka teiste postiteeliste õuedes võib leida mitmeid ümberkaudsete tootjate lettisid – seega soovitavad korraldajad kaasa võtta sularaha.

Allikas: 16.05.2024, LEPM
 

Koostöötamiskeskused maapiirkonnas

Eile, 8. mail, osales Partnerluskogu tegevmeeskond Allar Korjase poolt läbiviidud kohtumisel teemal “Koostöötamiskeskused maapiirkonnas” (rural enterprise hub).

Korjas andis kohtumisel ülevaate plaanitavast sekkumisest ja tutvustas mõningaid näiteid maapiirkonnas tegutsevatest „rural enterprise hub“ laadsetest ettevõtmistest teistes riikides. Jälgime põnevusega planeeritava meetme kulgu.

Kodukant Valgjärve MTÜ eestvedajast sai Valgjärve raamatukogu-külakeskuse juht

Meil on suur rõõm, et vaid 4,5 aastat tagasi Valgjärvele kolinud Maris Kikkatalost, kes on olnud kaks aastat ka Kodukant Valgjärve MTÜ eestvedaja, sai tänavu veebruaris Valgjärve raamatukogu-külakeskuse direktor. Kodukant Valgjärve MTÜ on Põlvamaa Partnerluskogu kauaaegne liige. LEP ajakirjanik Mati Määrits , loe rohkem SIIT.

/Väljavõte artiklist/ 25.04.2024, autor Mati Määrits.

Vastne juht kinnitas, et sisseelamine on läinud igati hästi. «Esimese kuu töötasin koos Ilse Aigroga, kes on ääretult abivalmis. Sain temalt kõike kohe küsida. Need kingad on väga suured, millesse sai astutud.»

Endine direktor astub sageli raamatukogust läbi, jagades järeltulijale vahel ka mõne soovituse, missugust raamatut tellida. Esmaspäeviti on külakeskuses naisansambli Sügiskuld proovid, kus Aigro kaasa teeb. Proovile aga järgneb vestlusring, kus valdavalt pensionärid vestlevad raamatutest ja elust-olust. «Nad on majas pea neljani,» on Kikkatalo tähele pannud.

Valgjärvele kolis Kikkatalo koos abikaasaga nelja ja poole aasta eest. «Ise olen Tartust pärit ja abikaasa Otepäält, ostsime kohe asulasse maja. Mittetulundusühingut Koduküla Valgjärve olen juhtinud kaks aastat ning üritusi korraldades kohalikke ka tundma õppinud,» rääkis naine. «Kes mida loeb, selle meeldejätmine vajab ikka päris palju aega, sest mõni soovib ainult romaane, teine kriminulle. Juba Ilsega koos töötades tegin endale märkmeid, kes mille vastu huvi tunneb.»

Mõnigi sisseastunu on olnud üllatunud, et teda ei võtagi enam vastu Ilse Aigro. «Eks siis tutvustan ennast,» sõnas uus koguhoidja.

Loe rohkem LEP veebiväljaandest.

Perioodi 2025-2027 meetmed

Lisasime kodulehele rubriigi perioodi 2025-2027 meetmete kohta. Info on kättesaadav rubriigi “Taotlejale” alarubriigi “Perioodi 2025-2025 meetmed” all.

Põlvamaa Partnerluskogu alustab uue programmperioodiga 2025. aastal. Uue perioodi ühisstrateegia on leitav SIIT.

Valmis kogumik “Arukad külad ja kogukonnad”

METK maaeluvõrgustiku teenistus on koostöös LEADER tegevusrühmadega kokku pannud projektinäidete kogumiku. Väljaandest leiab 31 aruka küla lähenemist toetavat ettevõtmist üle Eesti, mis on saanud toetust Eesti maaelu arengukava 2014–2020 LEADER-meetmest.

Lehekülgedelt 36-37 leiab Põlvamaa piirkonna näitena Loovusaida ajurünnakustuudio. Ettevõtjate võlumaa. Kontoriküla, mis pakub meeskondadele võimalust viia läbi olulisi arutelusid ja ajurünnakuid tavapärasest keskkonnast väljaspool.

Tutvu kogumiku veebiversiooniga SIIN.

Aruka küla lähenemisviis on kogukonnakeskne tegutsemine arvestades piirkonna vajadusi, eripära, tugevusi ja võimalusi. Keskseteks võtmesõnadeks on kogukond, koostöö, ühistegevus, kaasaegsete ja digitaalsete lahenduste kasutamine, kohaliku ressursi ning võimaluste kasutamine jätkusuutlikul viisil. Iga kogukond saab olla arukas just neile jõukohasel moel, võttes fookusesse valdkonnad, mis kogukonnaliikmete ühisel mõttevahetusel kõige rohkem tähelepanu vajavad. 

Arukal külal ja LEADERil on palju ühiseid jooni. Eestis on LEADER-meetmest toetatud mitmeid kogukonna kaasamisele, koostööle ja jätkusuutlikule arengule suunatud tegevusi. Aruka küla strateegiaprotsessi toetamine, kogemuste vahetus ja võrgustike loomine on mitme kohaliku LEADER tegevusrühma  koostööprojektide eesmärk.

Kõik kogumikku kogutud projektid on omanäolised ja inspireerivad, keskendudes erinevatele teemadele: noored, kultuur, kogukonna areng, mobiilsus, kohalik toit, keskkond, kaugtöö arendamine, kriisijuhtimine, turism, põlvkondade ühendamine jms. Need projektid on vaid väike osa nutikatest tegevustest, mis panustavad meie maapiirkondadesse, parandavad elukeskkonda ja suurendavad maakogukondade omavahelist koostööd.

Kuldsete kätega puidutöömeister Meelis Maidla käib puhkamas maratonidel

21.04.24 imus Õhtulehes ajakirjaniku Triin Tammerti poolt kirjutatud lugu Restaureerimismeister OÜ eestvedajast Meelis Maidlast, kelle tegemistele ka Põlvamaa Partnerluskogu LEADER projektitoetuste kaasabil hoogu juurde on andnud. Väljavõte artiklist:

Meelisele kõige südamelähedasemad objektid on need, kus ei tule teha vanade akende-uste koopiaid valmistades masstööd, vaid taastada vana: kus on palju pisidetaile ja nikerdusi. Ühe sellisena meenutab ta Hargla kiriku akende taastamist. „Kirikutornid on kõrged ja seal näed ka muud ajalugu. Sõja ajal olid seal laskepesad, need on siiani miinipildujatest tulnud kilde ja killujälgi täis,“ kirjeldab Meelis, miks töö kirikutornide akende ja aknaluukidega teda eriti paelub. „Alati on seal seintel varasemate meistrite allkirjad. Kui neid näed, tekitab see kohe erilise tunde.“ 

Foto: Kollaaž (Aldo Luud, Erakogu, Triin Tammert)

Teise meeldejääva ja põneva objektina mainib ta Obinitsa kirikut, eelkõige just ajaloo poolest. Loe rohkem SIIT.

Avatud talude päev 2024

20.–21. juuli 2024 toimub kümnes üle-eestiline avatud talude päev, kus külastajatele avavad oma uksed mitmepalgelised talud ja põllumajandusettevõtted. Ka sel korral on võimalik oma talu või põllumajandusettevõte avada lausa kahel päeval – nii laupäeval kui ka pühapäeval.

Infopäev avatud talude päeva kohta toimus 11. aprillil ning seda on võimalik järelkuulata- ja vaadata SIIT. Möödunud aastal osales Põlvamaalt rekordiliselt 19 talupidamist. Innustame kõiki põnevaid Põlvamaa talusid oma uksed avama, rohkem infot leiate kodulehelt https://www.avatudtalud.ee/. Registreerimine on avatud 31. maini. Kohtume avatud talude päeval!

Taskuhäälingust “Maaelu jutud”

METK maaeluvõrgustiku teenistus algatas uue taskuhäälingu sarja “Maaelu jutud”, mille eesmärgiks on tuua esile maal elavaid ja maaeluga seotud inimesi, tutvustada maaelu mitmekülgsust ja avada sellega seotud uusi teemasid. Tänaseks on salvestatud juba 15 episoodi. 

Uue kanali läbi saab maaelu erinevaid valdkondi tutvustades avardada kuulajate maailmapilti, propageerida maaelu ja pakkuda positiivset emotsiooni. Kuula ja vaata taskuhäälingut SIIT.

Toimus konverents “Maaelu leiutajad”

Möödunud nädala lõpul toimus konverents „Maaelu leiutajad“ – tegemist oli konverentside sarja „Kogukonna vedurid“ VII konverentsiga. Maaelu leiutamisega tuli tutvust tegema ligi 120 osalejat, kellele oma kogemust maaelu leiutamisel jagasid kahe päeva jooksul kokku 13 esinejat.

Konverentsi avasid korraldajad Valgamaa Partnerluskogu tegevjuht Tiina Ivask ja Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle. Avasõnades meenutati varasemalt toimunud konverentse. Saalis oli neidki, kes kõigil kuuel eelneval konverentsil osalenud olid. Samuti tõid korraldajad esile mure, et pandeemia on pärssinud inimeste omavahelist suhtlemist. Konverentsis nähti aga võimalust! Võimalust taas omavahel suhelda, päriselt rääkida, päris inimestega!

Esimese ettekande tegi Kairi Kasearu, kes jagas Leevaku küla ajalugu ja kogukonnalavastuse loomise teekonda ideest etenduseni. Lavastus „Leevaku kullakaevur“ esietendus 2023. aasta suvel ning osutus sedavõrd menukaks, et algselt ühe suve projektina planeeritud ettevõtmist korratakse ka 2024. aasta suvel.

Sarnasusi võis leida Lenna Kuurmaa ja Lauri Mäesepa ning Küllike Lilienbergi ja Urmas Hiie lugudes. Kes liikus pealinnast Ilmaveerele, kes Vidrikesele. Mõlemate soov on olnud seejuures mingil viisil kogukonda panustada. Kui Setomaale loodi uus keskus – Ilmaveere – milles tegutseb nii hotell kui restoran, siis Vidrikesele rajati külamaja, mis on ühtlasi ka restoran Külamaja. Lisaks kohalikule restoranile on Urmas ja Küllike ka eestvedajad Abu Dhabis asuval Valgeranna restoranil.

Noorte vaadet elu võimalikkusest maal jagasid Liis-Loreen ja Eliise-Mariin, kes on Koka talu eestvedajate, Karin ja Selgur Sepa, tütred. Nende vestlus kinnitas vanasõna „Kes palju teeb, see palju jõuab.“ Ei ole midagi ületamatut, kui on piisavalt pealehakkamist ja hea tiim!

Lugu sellest, kuidas taastada usk elu võimalikkusesse, jagasid Maarja ja Villy Võrk, kes on Raplamaal asuva Töömaja eestvedajad. Töömaja pakub toetatud elu- ja töökeskkonda neile, kel sõltuvusprobleemid. Rääkides statistikat tõi Villy välja, kuidas ligi 1/3 teenuse kasutajatest saavad sõltuvusest jagu, mis on igati märkimisväärne!

Teatud määral võib sõltuvusparalleeli tuua ka Märt Treieri teemaplokiga „Kui mugavusest saab nuhtlus“, vaadeldes mugavust kui sõltuvust.

Uue ajastu võimalustest rääkisid Kuplandi algatajad – Lisanna Elm ja Dan Mikkin. Kupland on kaugtööks disainitud maa – nagu nad ise seda nimetavad. Sinna alla on koondatud Kagu-Eesti kaugtöö tegemise võimalust pakkuvad organisatsioonid, kust leiad sobiva koha töötegemisest nii endale kui meeskonnale.

„Kogukonna vedurid“ konverentsi korraldajateks olid Põlvamaa ja Valgamaa Partnerluskogu, kes jõudude ühendamisega 5 aastat pausil olnud traditsiooni taaselustasid! Lähtudes osalejate positiivsest tagasisidest oleme rõõmsad – konverents täitis oma eesmärki inspireerida ja motiveerida! Aitäh kõigile osalejatele, korraldusmeeskonnale ja esinejatele. Koos teiega on maaelu leiutamine lausa lust! 

Ürituse pildigalerii on leitav SIIT

Kuidas maaelu leiutatakse?

Pärast viie aasta pikkust pausi toimub, 21.-22. märtsil Valgamaal Käärikul, taas konverentsidesarja “Kogukonna vedurid” konverents, mis kannab tänavu nime Maaelu leiutajad. Konverentsil astuvad ülesse mitmed põnevad esinejad, keda saame kuulata nii ettekande kui vestlusringi formaadis. Kiikame maapiirkonnas tegutsejate argiellu ja uurime, kuidas maaelu leiutatakse. 

Konverentsil osalemine on tasuta ja sinna on oodatud kõik tegevuspiirkonna inimesed. Osalemiseks täida registreerimisvorm hiljemalt 14. märtsiks: https://forms.gle/XnhsSmdLZFENRBc8A.

Partnerluskoguga liitus kolm uut liiget

Meil on rõõm teatada, et alates 1. märtsist on Põlvamaa Partnerluskogul kolm uut liiget – Joosepi Talu OÜ, Siidrikoda OÜ ja WVV OÜ.

Foto: Joosepi Talu

Möödunud reedel toimunud juhatuse koosolekul kinnitati kolme Põlvamaa ettevõtte liikmeksastumise sooviavaldused. Kõigi tegevusvaldkonna osaks on aiandus, Joosepi Talus tegeletakse maasikate ja vaarikate kasvatusega, Siidrikojas õunakasvatusega ning ettevõttes WVV viinamarjakasvatusega.

Foto: Kodas

Tervitame rõõmuga uusi liikmeid!

Õnnitleme Valgetähe teenetemärgi pälvijaid

Õnnitleme Serviti peatreenerit, Kalmer Mustingut, kes pälvis Presidentilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi ja Kaska-Luiga talu peremeest Avo Kruuslat, kes pälvis Presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Serviti peatreeneri rolli asus Kalmer täitma aastal 2003. Lisaks Serviti meeskonnale on ta treeneriks duubelvõistkond Coop Põlvale ning poiste noortevõistkondadele! Sedasi on Kalmeri käe all sirgunud mitmeid põlvkondi Põlva käsipallureid ning võidetud hulga meistritiitleid.

Foto: Argo Ingver/Delfi Meedia

Kanepi valla piimatootja, teraviljakasvataja ja tõumullikate aretaja, Kaska-Luiga talu peremees Avo Kruusla on põllumajandussektoris tegutsenud 51 aastat ning seisnud järjepidevalt valdkonna arengu eest. 2021. aastal valiti Avo Kruusla põllumajanduse tippjuhiks. Kruusla pereettevõtted annavad piirkonnas tööd 70 inimesele. Kaska Luiga OÜ on Põlvamaa Partnerluskogu pikaajaline liige ja panustanud suurelt kohaliku kogukonna arengusse.

Foto: Raigo Pajula

Õnnitlused väärika tunnustuse puhul! 

Partnerluskogu kaasabil rajatakse Põlvamaale vibukoolituskeskus

Vibujahiklubi Mägilased jagas sotsiaalmeedias plaane tulevaks hooajaks, kui teatasid, et käsil on Partnerluskogu toetuse kaasabil vibukoolituskeskuse rajamine, mis loodetakse avada juba sel kevadel! Kompleksi kuuluvad kuppeltelk, varjualune koos puhkealaga, täismõõtmetes harjutusväljak, 14-märgiline 3D ja 14-märgiline pabermärgi rada.

Eriliseks ja ainulaadseks muudab viburaja see, et osale umbes 8-hektarilisest vesiveski kinnistust on rajatud Kotiku Marjatalu värske istandus. Seega saavad vibusõbrad tulevikus trenni tehes maiustada kultuurmustikate, füüsali ja sini-kuslapuu marjadega ja soetada kohalikku mett. Ja kui täitub viburaja perenaise Rita-Anette Kohava unistus, siis saavad kaugelt tulnud vibusõbrad tulevikus öömaja lähedalasuvast VibuVillast Vastse-Kuustes.

Hea uudis vibulaskjatele ja vibuspordi huvilistele on, et MTÜ Mägilased 2024. aasta algusest Põlva Maakonna Spordiliit liige! MTÜ on Põlvamaal koostöös Musta Noole vibuklubiga toimetanud juba mitu aastat. Kotiku viburada on ajaloolise Kotiku vesiveski maadel tegutsenud juba aastast 2005. 2022. aastast on Põlva vallas, Padari külas asuval Kotiku viburajal (mis on ka mägilaste ametlik juriidiline aadress 2023. aasta suvest) olnud üleval harjutusväljak koos mägilaste 14-märgilise 3D treeningrajaga.

MTÜ Mägilased lubab Põlva Maakonna Spordiliidule olla heaks liikmeks ja partneriks – panustades vibuspordi arengusse nii maakonnas kui üle Eesti, viies läbi koolitusi, korraldades võistlusi ja toetades oma sportlasi nii kohalikel kui rahvusvahelistel võistlustel. 

Allikas: Vibujahiklubi Mägilased

Teavitus tegevusrühma toetuse taotlemisest

Põlvamaa Partnerluskogu teavitab kohaliku tegevusrühma toetuse taotlemisest meetmest 21.4.9.2 – “Kogukonna juhitud kohalik areng” tegevuspiirkonna ühisstrateegias sisalduva Euroopa Sotsiaalfond+ meetme elluviimiseks.

Õppereis Aider tegevuspiirkonda – LEADER ja EUROPARC projektid

Möödunud nädalal toimus Partnerluskogu õppereis, mille raames kohtuti Aider La Gomera tegevusrühmaga, kellel staaži EUROPARC sertifikaadiga, millega liitumist ka Kagu-Eesti tegevusrühmad kavandatava koostöö raames plaanivad, juba 15 aastat.

Kehtiv strateegia on tegevuskava aastateks 2023-2027 ning selle fookuses on eelkõige säästev, vastutustundlik ja jätkusuutlik turism. Kuigi suuresti on fookuses olnud Garajonay rahvuspargi säilitamine ja haldamine, on strateegia siiski piirkonnaülene, kaasatud on erinevad huvigrupid, sh ettevõtete võrgustik, kes kõik töötavad ühise eesmärgi nimel.

Piirkonna pingutust on märgatud ka mujal Euroopas, 2023. aastal sai La Gomera hotell „Gran Rey“ rahvusvahelise žürii poolt suure tunnustuse osaliseks kategoorias „Mõjude vähendamine keskkonnale“ ning valiti „Star Awards“ tunnustusüritusel Brüsselis kategooria parimaks! Gran Rey hotelli tunnustati väga hea ja hästi dokumenteeritud töö eest erinevate meetmete rakendamisel, et vähendada vee- ja elektritarbimist, soosida taaskasutust ja vähendada pakendite kasutamist.

Partnerluskogu esindusele tutvustati mitmeid piirkonna LEADER projekte, näiteks ettevõtet Molino De Gofio, kus toodetakse kohalikust toorainest gofiot. Tegu on kõrgelt hinnatud ettevõtjaga, 2017. aastal valiti just nende gofio Kanaaride parimaks. LEADER kaasabiga soetati tootmiseks vajaminevad seadmed ning planeeritakse uut investeeringut ventilatsioonisüsteemi uuendamiseks.

Ülevaate piirkonna ajaloost saime külastusel arheoloogiamuuseumisse, kuhu on LEADER kaasabil valminud mitmeid ekspositsioone,  korraldatud rändnäitusi jmt. Kohalikud peavad oma päritolust ja ajaloost väga lugu ning selle edasiandmist tulevastele põlvedele peetakse väga oluliseks. Põnev külastus oli ka etnograafiakeskusesse „Los Telares“, kus tutvustati kohalikku vilekeelt, käsitööd ja tehti ringkäik mahetalus.

Õppereisi jooksul külastasime veel teisigi Kanaaride ettevõtteid ja vaatamisväärsusi, mille arendamisse panustatud LEADERiga. Naturjube oli ettevõte, kes toodab banaanidest erinevaid maiuseid ja batoonikesi, lisaks tehasele külastasime ka banaaniistandust, kus õnnestus näha ka seda tööprotsessi, kuidas toimub banaani taimelt kobara eemaldamine. Üks kobar kaalub keskmiselt 50kg ning kannab ligi 200 vilja.

Kohalikku meetegu saime lähemalt vaadata Ecoalpispa meetalus, mis loodi peretütre kirest looduse ja mesilaste vastu. Lisaks meetootmisele valmistatakse toiduks mõeldud mesilasvahaga ökomähiseid, hoolitsetakse maheaia ja tarude eest, tehakse teavitustööd mesinduse ja maakeskkonna tähtsusest elurikkuse säilitamisel ning tegeletakse agroturismiga.

Oli inspireeriv õppekäik, millega lõime aluse potentsiaalseks koostööks ka tulevikus, eelkõige EUROPARC sertifikaati arvesse võttes, millega liitumist kaalub ka Põlvamaa Partnerluskogu, seoses Arenduskoja poolt algatatud kavandatava rahvusvahelise koostööprojekti „Kestliku maaettevõtluse arengu võimestamine rahvusparkide/kaitsealadega piirkondades“. Oli põnev tutvuda piirkonna eripäradega ning näha ka sarnasusi.

Selgusid Põlvamaa silmapaistvamad kultuuri- ja spordivaldkonna tegijad

Möödunud reedel, 12. jaanuaril, tunnustati Põlva maakonna silmapaistvaid kultuuri- ja spordivaldkonna tegijaid. Kultuuripärl 2023 tunnustuse pälvis Lutsu Teatri Seltsi eestvedaja Janno Rüütle – harrastusteatrialase järjepideva ja tulemusliku töö eest Põlva maakonnas ja Lutsu külas. 

Elutööpreemia kultuuris pälvis Tiina-Mai Arund, pikaaegse ja tulemusliku töö eest muusikakultuuri viljelemisel ja edasiarendamisel, aasta tegija spordis on Marion Kull, keda tunnustati entusiastliku ja aktiivse discgolfi ehk kettagolfi tutvustamise, propageerimise ja edendamise eest Põlvamaal ning Kanepi valla spordielu taasäratamise eest, aasta kollektiivi juht on Riivo Jõgi.

Õnnitlused kõigile tunnustuse saajatele. Rohkem infot: https://polvamaa.ee/uudised/uudis/2024/01/15/kultuurkapitali-polvamaa-ekspertgrupi-aastapreemiad/ 

Allikas: Põlva Vallavalitsus

2023. a. kokkuvõtte LEADER mätta otsast

Head uut aastat! Eesti Leader Liit koostas tagasivaate lõppenud aasta olulisematele tegemistele ja koondas selle uudiskirja. Loe rohkem toimunud sündmustest nii Eestis kui mujal Euroopas infokirjast, mis on leitav SIIT

Mõned väljavõtted uudiskirjast:

Uus ELL juhatuse koosseis: Juulist alustas tööd ka meie uus juhatus, kes valis enda etteotsa Rita Triinu Peussa Raplamaa Partnerluskogust. Juhatus on aasta jooksul pidanud 15 koosolekut ja korraldanud 4 liikmete üldkoosolekut, mida on keskmisest üle kahe korra rohkem.

Õigusloome kohtumised: Jätkuvalt on olnud kõige suurema koormuse all õigusloome töörühm Tiiu Rüütle juhtimisel, kuna määruste väljatöötamisele järgnes kohe uute parandusettepanekute kogumine, analüüsimine ja ministeeriumile esitamine.

LEADER suveseminar 2023: Aasta traditsiooniline tähtsündmus, suveseminar, viis meid seekord Raplamaale. Ringreis mööda põnevaid projekte, kohtumised tegusate kogukondadega – sealhulgas Aasta küla Kaereperega! – kaasa mõtlema ärgitavad ettekanded Raplamaa eestvedajatelt, saunamaraton ja sportlikud vahepalad ning õhtune peaesineja Itaaliast, lihtsalt super! LEADER Liit andis esmakordselt välja elutöö tunnustused ning kaks Aasta tegija tiitlit.

Toetus vabaühendustele Ukraina põgenike kohanemise toetamiseks maapiirkondades: Tänu heale koostööle Vabaühenduste Liidu ja Siseministeeriumiga avanes meil võimalus oktoobris välja kuulutada vihmavarjuprojekt sündmuste korraldamiseks Ukraina põgenikele koostöös kohalike kogukondadega. Projektiga liitus 18 tegevusrühma, sündmused viidi ellu aasta viimastel kuudel ning said palju südant soojendavat vastukaja. Usume, et ühistest tegevustest sündinud läbikäimine eri rahvustest kogukondade vahel jätkub ja süveneb alanud kultuuririkkuse aastal!

Jätkuvad regulaarsed töökohtumised regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ja PRIA esindajatega: (1-2 kuu järel), mille tulemusel oleme aasta jooksul kolmel korral esitanud LEADER määruse muutmise ettepanekud ning ka järgmised muutmised on juba päevakorral. Lisaks “oma” ministeeriumi komisjonidele kuulume sotsiaal- kliima- ja siseministeeriumi töörühmadesse.

Sellest, mis tulekul, loe infokirjast SIIT

 

PÕLVAMAA PARTNERLUSKOGU TUTVUSTUS

MTÜ Põlvamaa Partnerluskogu on avalikes huvides tegutsev juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus. Ühingu põhieesmärgiks on kohaliku initsiatiivi ning kohaliku elu arendamine, tegevuspiirkonna integreeritud strateegia koostamine, elluviimine ja arendamine tuginedes kolme sektori partnerlusele.

Aadress: Kesk 20 Põlva 63308
Registrikood: 80237472

Büroo on avatud E-R kell 8.00-16.00, lõuna 12-12.30

Tiiu Rüütle, tegevjuht (kabinet 217)
telefon: 5302 9100
e-mail: partnerluskogu@polvamaa.ee

Anett Hallap, teabejuht (kabinet 221)
telefon: 5303 0738
e-mail: anett.hallap@polvamaa.ee

 

 

© 2024 Põlvamaa Partnerluskogu — Ehitatud WordPress platvormile

Teema autor Anders NorenÜles ↑