Avaleht

Algab tasuta veebiloengute sari lapsevanematele: fookuses 7–13-aastase lapse areng ja kooskasvamine

Sel sügisel alustab Põlvamaa Arenduskeskuse edukas vanemahariduse koolitussari juba oma kolmandat hooaega. Veebiloengute sari „ARENG ja KOOSKASVAMINE esimeses ja teises kooliastmes“ pakub praktilisi teadmisi ja tuge lapsevanematele, peredele ning õpetajatele, kes soovivad mõista ja toetada 7–13-aastase lapse vaimset tervist, emotsionaalset arengut ja õppimist.

Koolitussarja viib läbi kogemustega eripedagoog-logopeed, kasvatusteadlane ja TBRI (Trust-Based Relational Intervention) praktik Pille Kriisa. Sarja eesmärk on anda vanematele kätte reaalsed tööriistad, kuidas luua kodus turvaline keskkond, toetada lapse õpimotivatsiooni, tulla toime keerulise käitumisega ilma karistusteta ning hoida lapse ja vanema vahelist usalduslikku suhet.

Koolitused toimuvad reaalajas Zoomi keskkonnas (algusega kell 18, kestus 90 minutit + 30 minutit arutelu- ja küsimusteaeg) ning igast loengust valmib ka salvestus järelvaatamiseks. Osalejatele saadetakse lisaks materjalid, töölehed ja iga loengu kirjalik kokkuvõte.

• 13.10.2026 – 1. Suhe kui arengu ja käitumise alus
  Kuidas usalduslik suhe, kontaktistrateegiad ja aju toimimise mõistmine toetavad lapse käitumist ning õppimisvõimet.
• 03.11.2026 – 2. Sotsiaal-emotsionaalne areng ja eneseregulatsioon
  Emotsioonide juhtimine, sensoorne regulatsioon ja rahunemist toetavad strateegiad (sh kodune rahunemisnurk).
• 08.12.2026 – 3. Õpimotivatsiooni toetamine
  Kuidas luua püsiv motivatsioon ilma preemiate ja karistusteta ning toetada lapse keskendumist ja töömälu.
• 12.01.2027 – 4. Käitumise reguleerimine ja oskuste õpetamine
  Konfliktide rahumeelne lahendamine, piiride seadmine ja oskuste õpetamine läbi kolmesammulise mudeli.
  09.02.2027 – 5. Püsivad muutused kodus – rutiinid, koostöö ja vanema enesehoid
  Järjepideva koduse süsteemi loomine, perereeglid ning vanema emotsionaalne hügieen ja enesehoid.

Veebiloengud on suunatud kõikidele lapsevanematele, peredele ja õpetajatele. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine.

Registreerimislink: https://forms.gle/6c9ASxcQcNggXehr6

Projekt valmib Põlvamaa Arenduskeskuse ja MTÜ Rosma Haridusseltsi koostöös ning seda rahastatakse Põlvamaa Partnerluskogu meetmest 3 „Silmaringi meede“.

Lisainfo:
Kristiina Hioväin
SA Põlvamaa Arenduskeskus
kristiina.hiovain@polvamaa.ee

Heaolu mustrite loomise kaleidoskoobi koolitusprogramm jätkub

Põlvamaa Rahvaülikool jätkab silmaringimeetme projekti “Heaolu mustrite loomise kaleidoskoop” raames II poolaasta koolitusprogrammiga. Olulised teemad, head lektorid. Kõik huvilised on oodatud osalema, kuulama, kaasa mõtlema ja arutlema. Täpsema info iga koolituse kohta on kättesaadav kodulehelt www.pry.ee.

Aktiivne ja väärikas vananemine – Põlva eakate tervisefestival 2026 (ESF+)

Põlvamaal leiab järgmisel nädalavahetusel aset esimene eakatele suunatud festival! 3.-4. oktoobril toimub Põlvamaal ESF+ projekti “Aktiivne ja väärikas vananemine – Põlva eakate tervisefestival” raames mitmepäevane festival, mis on pühendatud vanemaealiste aktiivse eluviisi, terviseteadlikkuse ja kogukondliku sidususe edendamisele.

Festivali raames toimuvad juhendatud hommikumatkad Põlvamaa kaunitel matkaradadel (Meenikunnos ja Valgesoos), kus kogenud matkajuhi juhendamisel avastatakse kohalikku loodust. Matkarajad on jõukohased nii eakatele ja erivajadusega inimestele ning läbiviimisel arvestatkse osalejate füüsilise võimekusega.

Päeva jooksul on võimalik osaleda erinevates tervist toetatavates liikumistundides Põlva Spordikoolis, kus toimub toolivõimlemine (kahes grupis) ja seltskonnatantsude õpituba.  Lisaks toimvuad mõlemal päeval ühised loovad töötoad Põlva Päevakeskuses, mille fookuses on käsitöö ja kunst. 

Festival aitab vähendada sotsiaalset isolatsiooni, toetab eakate aktiivset osalemist kogukonnaelus ning loob uusi võimalusi erinevate põlvkondade kohtumiseks. Ühised tegevused tugevdavad kogukonnatunnet, parandavad heaolu ning aitavad kaasa väärikale ja aktiivsele vananemisele Põlvamaal.

Projekti viib ellu MTÜ Elu On Hea, projekti juhib Delia Narusk, täpsem info festivalist +372 5685 4699.

Partnerluskogu õppereis Kihnu: kogukond, kultuur ja LEADERi mõju

Möödunud nädala lõpul külastas Partnerluskogu juhatus ja tegevmeeskond Kihnu saart, et tutvuda kohalike kogukondade tegemiste ning LEADER-programmi toel ellu viidud arendusprojektidega. Päeva sissejuhatuseks andis Kihnu vallavanem Ingvar Saare ülevaate saare eluolust, arengusuundadest ja kogukonna toimimisest.

Esmalt tutvusime Suaru sadamaga, kus lisaks sadamarajatistele vaatasime LEADER kaasabil ehitatud turuhoonet ja mänguväljakut. Need on olulised kogukonna ja külastajate ühiskasutuses olevad alad, mis aitavad muuta sadama atraktiivseks nii kohalikele kui ka turistidele. Edasi suundusime Sigatsuaru sadamasse, mis rekonstrueeriti 2020. aastal kaasaegseks väikesadamaks ning oli hea näide sellest, kuidas sihipärased investeeringud parandavad kohaliku kalandussektori võimalusi ning toetavad piirkonna ettevõtlust ja külastuskeskkonda.

Pärnamäe talus tutvustas perenaine Heli LEADERi kaasabil arendatud toidutootmist ning turismiteenust. Projekti raames soetati uus ahi ning päikesepaneelid ja akupank, mis aitavad ettevõttel tegutseda tõhusamalt ja kestlikumalt. Tegu oli hea näitega sellest, kuidas LEADER toetab väikeettevõtlust, kohaliku toidu väärtustamist ja uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu.

Samuti külastasime 1. septembril avatud – LEADER toetuse kaasabil rajatud madalseiklusrada, mis pakub tegevust nii peredele kui ka noortele ning rikastab Kihnu puhke- ja turismivõimalusi.

Päeva lõunasöök toimus külalislahkes Rooslaiu talus, mille järel jätkasime saareelu tutvumisega kohaliku kultuurielu eestvedaja Veera Leasiga. Tema juhtimisel avanes võimalus kogeda Kihnut veidi teistsugusest vaatenurgast – sõitsime saarele omasel moel auto kastis, külastasime Kihnu tuletorni, osalesime kogukonnamaja nurgakivi sündmusel ning tutvusime Veera muljetavaldava rahvariiete kollektsiooniga. Need kohtumised näitasid ilmekalt, et kogukonna tugevus peitub inimestes, kes hoiavad elus kohalikke traditsioone ja annavad neid edasi järgmistele põlvkondadele.

Päeva lõpetas külastus Kihnu Muuseumisse, kus saime põhjalikuma ülevaate saare ajaloost, kultuuripärandist ja ainulaadsest eluviisist.

Õppereis kinnitas, et LEADER ei tähenda üksnes investeeringuid taristusse või ettevõtlusse – see tähendab eelkõige kogukondade tugevdamist, kohaliku identiteedi hoidmist ja inimeste algatuste toetamist. Kihnu on näide sellest, kuidas LEADERi toetused aitavad luua elujõulist, omanäolist ja tulevikku vaatavat kogukonda, kus traditsioonid ja uuenduslikud lahendused käivad käsikäes.

ESF+ miniprojektid tõid kogukonda loovust, kaasatust ja ühistegevusi

10. septembril 2026 kinnitas Partnerluskogu juhatus kahe ESF+ miniprojekti lõpparuanded. Projektide tegevused toetasid eri sihtrühmade aktiivset osalemist kogukonnaelus ning aitasid suurendada sotsiaalset kaasatust. SA Maarja Küla viis ellu projekti „Erivajadusega inimeste projektipõhised loovusnädalad: tsirkus, film ja helimaailmad“ ning Kanepi Vallavalitsus projekti „Kanepi valla eakate ühistegevused“.

Loovusnädalad toetasid erivajadusega inimeste eneseväljendust ja kogukondlikku kaasatust

SA Maarja Küla projekti raames toimusid augustis kaks loovusnädalat, mis pakkusid piirkonna erivajadusega inimestele võimalust osaleda juhendatud loomingulistes tegevustes ning arendada uusi oskusi.

3.–7. augustini toimunud filmi- ja helimaailmade nädalal osales 22 inimest. Viie päeva jooksul harjutati näitlemist, emotsioonide väljendamist ja koostööd ning katsetati heli salvestamise, filmimeigi ja erinevate võttetehnikatega. Võtted toimusid Maarja Külas, Taevaskojas ja Piusal, pakkudes osalejatele võimalust kogeda erinevaid keskkondi ning arendada kohanemisoskust. Nädal lõppes valminud materjali ühise vaatamise, tagasiside jagamise ja osalejate tunnustamisega.

17.–23. augustini toimunud sotsiaalse tsirkuse loovusnädalal osales 12 inimest. Kogenud tsirkuseartistide juhendamisel arendati tasakaalu, koordinatsiooni, koostöö- ja suhtlemisoskusi ning lavalist eneseväljendust. Nädal kulmineerus kahe avaliku etendusega Maarja Külas ja Rosmal Johannese Koolis, kus projektis osalenud inimesed astusid üles koos professionaalsete tsirkuseartistidega. Tsirkuseetendus on leitav ka Youtubes – SIIN.

Projekt pakkus osalejatele võimaluse kogeda eduelamust, suurendada enesekindlust ning väljendada end loovalt. Olulise väärtusena jõudis osalejate loodud looming ka laiema publikuni, aidates suurendada erivajadusega inimeste nähtavust kogukonnas ning tuues esile nende võimed, loovuse ja panuse võrdsete partneritena.

Kanepi valla eakad said osa kultuuri-, õppe- ja kogemusreisidest

Kanepi Vallavalitsuse miniprojekti tegevusi koordineeris Kanepi Seltsimaja. Projekti eesmärk oli pakkuda piirkonna 55+ vanuses elanikele võimalust osaleda mitmekesistes ühistegevustes sõltumata nende majanduslikust või füüsilisest olukorrast. Projekti jooksul korraldati neli väljasõitu, millest igal osales keskmiselt 48 inimest.

Tegevused algasid aprilli lõpus ühiskülastusega Vanemuise teatrisse operetti „Silva“, mis võimaldas osalejatel saada osa kõrgetasemelisest kultuurielamusest. Mais külastati Maalehe eakate festivali Eesti Rahva Muuseumis, kus osalejad said uusi teadmisi tervise, aktiivse vananemise ja vaimse heaolu teemadel ning osalesid kultuuriprogrammis.

Mai lõpus toimus õppe- ja kultuurireis Järvamaale, kus külastati muu hulgas Kilplaste teemaparki, Eesti Piimandusmuuseumi ning RenTer iluaeda. Harivad tegevused ja töötoad pakkusid nii uusi teadmisi kui ka võimalust jagada ühiseid kogemusi.

Projekti kulminatsiooniks oli juulis toimunud kolmepäevane õppereis Leetu, kus kohtuti Palanga Seeniorite Seltsi Santarve liikmetega. Kohtumise käigus tutvuti Leedu eakate kogukonnatöö praktikatega, vahetati kogemusi ning loodi uusi rahvusvahelisi kontakte. Samuti avanes osalejatel võimalus tutvuda Leedu kultuuri-, ajaloo- ja looduspärandiga.

Projekt aitas suurendada vanemaealiste sotsiaalset kaasatust, vähendada üksildust ja tugevdada kogukonnatunnet. Tänu toetusele said tegevustes osaleda ka need inimesed, kelle jaoks oleksid kultuuri- ja õppekülastused muidu majanduslike või füüsiliste piirangute tõttu raskesti kättesaadavad. Ühised tegevused toetasid aktiivset vananemist, vaimset heaolu ning elukestvat õpet, aidates säilitada osalejate iseseisvust ja elukvaliteeti.

Mõlemad projektid näitavad, kuidas kogukonnapõhised tegevused saavad toetada inimeste aktiivset osalemist ühiskonnaelus, luua uusi võimalusi enesearenguks ning tugevdada sotsiaalset sidusust erinevate sihtrühmade seas.

Digioskuste ja küberturvalisuse suurendamine teoorias ja praktikas (ESF+)

MTÜ Võhanduveere kutsub osalema projekti „Külakogukonna võti“ raames Leevi rahvamajas korraldataval teabepäeval teemal „Digioskuste ja küberturvalisuse suurendamine teoorias ja praktikas“. Koolituspäeva eesmärk on tugevdada kogukonna liikmete digipädevusi ning tõsta teadlikkust turvalisest käitumisest digikeskkonnas.

Osalejad saavad ülevaate digioskuste olulisusest igapäevaelus, tutvuvad peamiste küberohtudega ning õpivad praktiliste harjutuste kaudu, kuidas kaitsta oma andmeid, kasutada turvalisi paroole ja ära tunda võimalikke petuskeeme. Päev pakub nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi lahendusi, mida oma igapäevaelus rakendada.

Teabepäev lõppeb arutelu, kogemuste jagamise ja tagasisidega. Sellised tegevused aitavad vähendada digilõhet ning toetavad inimeste aktiivset ja turvalist osalemist tänapäeva digitaalses ühiskonnas.

Projekti tegevusi toetatakse Põlvamaa Partnerluskogu Euroopa Sotsiaalfond+ meetme 4 „Sotsiaalmeede“ raames.

Kutsume Põlvamaa 55+ elanikke osalema tervist ja heaolu toetavas projektis (ESF+)

Kas soovid parandada oma liikumisvõimet, tugevdada tasakaalu ja lihasjõudu, saada rohkem teadmisi oma tervisest ning veeta aega meeldivas seltskonnas?

Põlva Vallavalitsus ja Põlva Päevakeskus kutsuvad kõiki 55-aastaseid ja vanemaid Põlvamaa elanikke osalema Partnerluskogu ESF+ sotsiaalmeetme tervise- ja heaoluprojektis “Tervisetoa rühmatreeningud ja tervisekontrolli päev Põlva Päevakeskuses”, mille eesmärk on toetada aktiivset vananemist, iseseisvat toimetulekut ning pakkuda praktilisi teadmisi tervise hoidmiseks. 

Treeningud hakkavad toimuma kolm korda nädalas – kolmapäeviti kahes grupis, algusega kl 18:00 ning 19:00 ja reedeti algusega kl 12:00.

Projekti raames toimuvad:

• füsioterapeudi juhendatud regulaarsed rühmatreeningud väikestes gruppides;
• tervisekontrolli päev, kus saab mõõta olulisi tervisenäitajaid ning küsida nõu spetsialistidelt;
• praktilised koolitused ja infotöötoad tervise hoidmise, liikumise, abivahendite kasutamise ning turvalise igapäevase toimetuleku teemadel.

Osalemine aitab:

• parandada jõudu, tasakaalu ja liikuvust;
• vähendada kukkumisriski;
• märgata tervisemuresid varakult;
• saada nõu spetsialistidelt;
• leida uusi tuttavaid ja veeta aega aktiivses ning toetavas seltskonnas.

Projekt on mõeldud nii eakatele kui ka hoolduskoormusega peredele, pakkudes teadmisi ja praktilisi lahendusi, mis toetavad iseseisvat toimetulekut ning parandavad elukvaliteeti. Osalemine on tasuta.

Lisainfo treeningute ja registreerimise kohta avaldatakse Põlva Päevakeskuse infokanalites või seda saab küsida otse päevakeskusest. Samuti võib võtta ühendust otse – tervisetuba@polva.ee või telefonitsi 56618503. Treeningud toimuvad Jaama tn 69 tervisetoas.

Projekti toetatakse Põlvamaa Partnerluskogu ESF+ sotsiaalmeetmest. Projekti elluviijaks on Põlva Vallavalitsus koostöös Põlva Päevakeskusega, et arendada kohalikke ennetus- ja rehabilitatsiooniteenuseid ning toetada Põlvamaa inimeste tervist, aktiivset eluviisi ja iseseisvat toimetulekut.

Põlvamaa uuendab maakonna arengustrateegiat ning kutsub elanikke ja ettevõtjaid küsitluses osalema

Põlvamaa Omavalitsuste Liit ja Põlvamaa Arenduskeskus on alustanud Põlva maakonna arengustrateegia 2035+ uuendamist. Maakonna tuleviku suunamiseks ja tegelike vajaduste kaardistamiseks viiakse läbi avalik küsitlus, kuhu oodatakse panustama kõiki Põlvamaa elanikke, ettevõtjaid ning maakonna sõpru.

Maakonna arengustrateegiaga kavandatakse ja suunatakse ühiselt piirkonna käekäiku, lepitakse kokku eesmärgid ning vajalikud tegevused nende saavutamiseks. Dokument on aluseks omavalitsuste ühistegevusele ja kõiki maakonna omavalitsusi mõjutavatele investeeringutele ning neile toetuste taotlemisele.

„Milline võiks Põlva maakond olla rohkem kui kümne aasta pärast? Ootame kõiki kogukonnaliikmeid ja partnereid maakonna tuleviku kujundamisel kaasa rääkima,” sõnas SA Põlvamaa Arenduskeskus arendusspetsialist Aivo Ülper.

Küsitlusele saab vastata veebiaadressil polvamaa.ee/kusitlus kuni 11. septembrini 2026. Vastamine võtab umbes 10 minutit, kõik vastused on anonüümsed ja neid kasutatakse koondatult strateegia uuendamise sisendina.

Praegune Põlvamaa arengustrateegia 2035+ kehtib alates 2023. aasta aprillist. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) kohaselt tuleb dokumendid üle vaadata ja uuendada vähemalt kord nelja aasta jooksul, mistõttu otsustas Põlvamaa Omavalitsuste Liidu üldkoosolek algatada ajakohastamise. Uuendamisprotsessi viivad ühiselt läbi Põlvamaa Omavalitsuste Liit ja Põlvamaa Arenduskeskus koostöös Kanepi, Põlva ja Räpina vallaga.

Lisainfo:
Aivo Ülper
SA Põlvamaa Arenduskeskus, arendusspetsialist
+372 5300 8771
aivo.ylper@polvamaa.ee

Septembrikuine Loomelabor ootab osalema (ESF+)

SA Veriora Noortekas korraldab ESF+ meetme 4 „Sotsiaalmeede“ projekti raames käelise tegevuse ringe, ringides osalemine on eelregistreerimisega ning sihtrühmale tasuta. Septembrikuu tegemiste ülevaate leiab alljärgnevalt plakatilt:

Põlvamaa Partnerluskogu seisukoht LEADER-meetme jätkuva tähtsuse kohta

Eesti regionaalpoliitika üks keskseid küsimusi on, kuidas tagada elu, ettevõtluse ja teenuste säilimine piirkondades, mis jäävad suurematest keskustest eemale. Kagu-Eesti puhul tähendab see küsimust, kas Eestis säilib mitmekesine asustus, kohalik ettevõtlus, kogukondlik elu ja kvaliteetne elukeskkond ka väljaspool suuremaid linnu.

LEADER on üks väheseid arenguinstrumente, mis võimaldab sellele vastata alt üles – kohalike inimeste, ettevõtjate ja kogukondade enda teadmiste, soovide ja algatuste kaudu.

Põlvamaa Partnerluskogu enam kui 20 aasta pikkune kogemus näitab, et LEADER ei ole pelgalt väikeprojektide rahastamise meede, vaid regionaalarengu tööriist, mis aitab käivitada ettevõtlust, säilitada teenuseid, parandada elukeskkonda ja tugevdada kogukondade võimekust.

1. Kagu-Eesti vajab teistsugust arenguloogikat

Maapiirkondades võib ühe ettevõtte püsimine tähendada kümnete töökohtade säilimist ning ühe kohaliku teenuse kadumine kümnete kilomeetrite pikkust lisateekonda. Samamoodi võib kogukonnakeskuse, spordirajatise või kohaliku sündmuse olemasolu mõjutada inimeste otsust piirkonda jääda.

Seetõttu ei saa maapiirkondade investeeringute mõju hinnata ainult loodud töökohtade või otsese majandusliku tulu kaudu. Ääremaal on investeeringu tegelik mõju sageli suurem kui selle rahaline maht. Kui LEADER meetme toetus aitab säilitada ettevõtte, teenuse või kohaliku tarneahela ning annab inimestele põhjuse kodukohas edasi elada, on tegemist regionaalpoliitilise investeeringuga.

2. Põlvamaa kogemus tõestab LEADER lähenemise toimivust

Põlvamaa Partnerluskogu on üks Eesti LEADER-liikumise pikaajalisemaid eestvedajaid. Alates 2009. aastast on Partnerluskogu korraldanud 28 taotlusvooru, hinnanud enam kui 1200 projektitaotlust ja toetanud 811 algatust. Piirkonda on LEADER meetme kaudu suunatud üle 8,3 miljoni euro.

Need numbrid näitavad, et kohapeal on olemas nii vajadus kui ka valmisolek investeerida. Seda kinnitavad ka viimased taotlusvoorud. 2025. aastal esitati 60 projektitaotlust ja 2026. aastal 58 projektitaotlust, kusjuures mõlemal aastal ületas projektide koguinvesteeringute maht 1,5 miljonit eurot.

2026. a. oli kõigis meetmetes ületaotlus. See näitab, et probleem ei ole ideede või ettevõtlikkuse puudumises, vaid kvaliteetseid algatusi on rohkem kui nende toetamiseks vahendeid. 

3. LEADER lähenemise mõju ulatub ettevõtlusest kaugemale

LEADER lähenemise tugevus seisneb selles, et ettevõtlust ja elukeskkonda käsitletakse tervikuna. Ettevõtted vajavad töötajaid, töötajad vajavad kvaliteetset elukeskkonda ning kogukonnad vajavad nii ettevõtteid kui teenuseid.

Põlvamaa Partnerluskogu toetatud projektide hulgas on ettevõtluse arendamine, turismiteenuste loomine, kogukonnateenuste parandamine ja sporditaristu arendamine.

Hea näide on Kanepi valla läbipääsusüsteemide projekt, mille tulemusel saavad inimesed kasutada jõusaale ja teisi spordiruume telefoni abil iseseisvalt ning ilma kõrvalise abita. Selline lahendus parandab kohalike teenuste kättesaadavust ning aitab olemasolevat taristut tõhusamalt kasutada. Samuti on Partnerluskogu eestvedamisel paigaldatud tegevuspiirkonna avalikele spordiväljakutele pallikastid. Tegemist on väikese investeeringuga, kuid selle mõju on igapäevane ja laiapõhjaline: lapsed ja noored saavad kodukoha spordiväljakuid aktiivsemalt kasutada.

Kogukonnapakiautomaatide projekt on aga näide sellest, kuidas LEADER saab aidata lahendada ääremaal postiteenuste kättesaadavusega seotud probleeme.

Need ei pruugi kajastuda suurtes majandusnäitajates, kuid mõjutavad otseselt inimeste igapäevast elukvaliteeti ja kodukoha atraktiivsust.

4. Suurema mõjuga projektid kasvatavad piirkonna võimekust

Oluline osa LEADER meetme mõjust seisneb ühise kasutusega taristu loomises. Põlvamaa Partnerluskogu on aidanud soetada näiteks mobiilset lava, telke ja generaatoreid, mida saavad kasutada erinevad organisatsioonid ja kogukonnad.

Samuti on toetatud turundus-, turismi- ja ühisprojekte, mis toovad piirkonda uusi teadmisi, kontakte ja võimalusi.

Selliste investeeringute väärtus ei seisne ainult ostetud seadmes või rajatud objektis, vaid võimekuses, mida need piirkonnale loovad.

5. LEADER vähendab ääremaa arenguriske

Ääremaal võivad väikesed muutused käivitada negatiivse ahela: teenuste kadumine vähendab piirkonna atraktiivsust, mis omakorda mõjutab ettevõtlust ja elanike arvu. LEADER aitab selliseid protsesse ennetada. Iga toetatud ettevõte, säilitatud teenus ja arendatud kogukonnaruum on investeering piirkonna vastupidavusse.

6. LEADER lähenemise oluline väärtus on kohaliku otsustamise õigus

LEADER lähenemise üks suurimaid tugevusi on kohalike tegevusrühmade otsustusõigus. Kohalikud inimesed ja organisatsioonid oskavad kõige paremini hinnata, millised investeeringud on nende piirkonnas vajalikud.

See võimaldab vältida olukorda, kus kogu riigis rakendatakse ühesugust lahendust väga erineva arengutaseme ja vajadustega piirkondades. Põlvamaa vajadused ei ole samad, mis Harjumaal. Veriora piirkonna vajadused ei ole samad, mis Tartu linnal. Seetõttu vajab Eesti regionaalpoliitika instrumente, mis võimaldavad kohalikke erinevusi arvestada.

LEADER on üks väheseid Euroopa Liidu rahastamisvahendeid, mille keskmes on kohalik otsustusõigus ja koostöö.

7. LEADER meetme raha võimendab kohalikku investeerimisvõimet

LEADER toetus ei tähenda ainult toetuse väljamaksmist. See käivitab investeeringu, millele lisanduvad taotleja omafinantseering, tööpanus ja sageli ka täiendavad investeeringud.

Seetõttu tuleb LEADER meedet käsitleda võimendava investeeringuna, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, kelle investeerimisvõimekus on piiratud.

8. Mida peaks Eesti regionaalpoliitika LEADER lähenemise puhul arvestama?

Põlvamaa Partnerluskogu hinnangul tuleks LEADER meetme tulevikku kujundades lähtuda viiest põhimõttest:

1. Ääremaal on sama euro mõju suurem kui jõukamates piirkondades.
2. Säilitada tuleb kohalik otsustusõigus.
3. Ettevõtlust ja elukeskkonda tuleb käsitleda tervikuna.
4. Olulised on ka väiksemad investeeringud, mis aitavad säilitada teenuseid ja kogukondlikku tegevust.
5. LEADER meetme mõju hindamisel tuleb arvestada ka säilitatud töökohtade, teenuste ja kogukondadega, mitte ainult loodud tulemustega.

Põlvamaa Partnerluskogu enam kui 20 aasta kogemus näitab, et LEADER töötab. 811 toetatud algatust ja üle 8,3 miljoni euro suurune investeeringute maht on selle mõõdetavad tulemused. Veel olulisem on aga nende mõju inimeste igapäevaelule – ettevõtetele, töökohtadele, teenustele, kogukondadele ja võimalusele oma kodukohas edasi tegutseda.

Kagu-Eesti vajab tugevat LEADERit, sest siin on palju inimesi, ettevõtjaid ja kogukondi, kes soovivad oma piirkonda arendada, kuid kelle investeerimisvõimekus ja turu suurus on väiksem kui Eesti suuremates keskustes.

LEADER meede aitab seda erinevust tasakaalustada, luues võimaluse kohaliku algatuse sünniks ja piirkonna elujõu säilitamiseks.

Eesti regionaalpoliitika eesmärk ei peaks olema ainult kasvukeskuste tugevdamine, vaid ka kogu Eesti elujõulisuse tagamine. LEADER lähenemise jätkumine Kagu-Eestis ei ole üksnes toetusmeede, vaid investeering Eesti regionaalsesse tasakaalu, ettevõtluse säilimisse ja kohalike teenuste kättesaadavusse.

Kui tahame, et Eesti oleks elujõuline kogu oma territooriumil, peab regionaalpoliitika jõudma kogu Eestini. LEADER on selle eesmärgi saavutamisel üks praktilisemaid ja tõhusamaid kohalikke tööriistu.

Tiiu Rüütle
tegevjuht
Põlvamaa Partnerluskogu

Tsirkuse-teemaline loovusnädal Maarja külas (ESF+)

SA Maarja Küla korraldab 17.-23. august ESF+ meetme 4 “Sotsiaalmeede” projekti “Erivajadusega inimeste projektipõhised loovusnädalad: tsirkus, film ja helimaailmad” raames tsrikuseteemalist loovusnädalat. Loovusnädalat juhendavad Luidja Tsirkusetalu ja Circus „Bombastico“. 

Projekti tulemusena toimub kaks tsirkuseetendust – üks Maarja külas 22.08 kell 12:00 ja teine Põlva keskväljakul 23.08 kell 12:00, mille on loonud erilised inimesed, kes programmis osalevad. Piirkonna erivajadusega (16+) inimesed on oodatud loovusnädalal osalema. Osalemine on tasuta! Rohkem infot on võimalik saada meili teel: piret@maarjakyla.ee. 

Etendusi tutvustav info on leitav Facebookist https://fb.me/e/7CGgBcKiG. Etendusi vaatama on oodatud on kõik: ümberkaudsete külade elanikud, sõbrad, tuttavad, teiste hoolekandeasutuste inimesed ja huvilised!

Kutsume osalema inspireerival teabepäeval Jõeveere puhkekeskus

29. augustil toimub Jõeveere puhkekeskuses ESF+ projekti “Külakogukonna võti” raames sisukas teabepäev, kuhu on oodatud 55+ vanemaealised ning 16+ erivajadusega inimesed.

Teabepäev on osa kolmest kohtumisest, mille eesmärk on toetada tervist, õppimist ja kogukonnatunnet. Päeva jooksul saab liikuda värskes õhus, osaleda tervisetegevustes, arutleda vaimse ja füüsilise heaolu teemadel ning panna end proovile loovtegevustes. See on võimalus kohtuda uute inimestega ning saada osa toetavast ja sõbralikust kogukonnast.

Teine kohtumine keskendub digioskustele, kus õpitakse turvaliselt ja praktiliselt kasutama tehisintellekti ning saadakse uusi teadmisi digimaailmas toimetulekuks. Kolmas teabepäev toimub aga Räpina Inkubatsioonikeskuses, toimub tervisliku toidu valmistamise töötuba, kus valmistatakse koos maitsvaid roogasid, õpitakse tervisliku toitumise põhimõtteid ning jagatakse häid mõtteid ühise toidulaua ääres.

Projekti eesmärk on vähendada sotsiaalset isolatsiooni, tugevdada kogukonnatunnet, toetada vaimset ja füüsilist heaolu, parandada digioskusi ning suurendada turvatunnet. Kõik tegevused toimuvad toetavas ja sõbralikus õhkkonnas, kus iga osaleja on oodatud ja väärtustatud.

Osalemine on sihtrühmale tasuta, kuid kohtade arv on piiratud. Kontakt: Aina Olle, olleaina@gmail.com. 

Sotsiaalmeetme II taotlusvoor toimub 14.-25. septembrini

2026. a. II meede 4 “Sotsiaalmeede” taotlusvoor on avatud 14.-25. septembrini. Taotluse täitmine toimub SPOKU keskkonnas. Taotlusvooru eelarve on 60 290 eurot, maksimaalne toetus projekti kohta 6 029 eurot, toetuse määr 100%. 

Vajaliku info taotlemise tingimuste kohta leiab kodulehelt rubriigist “Taotlejale” – “Perioodi 2023-2027 meetmed” – “Sotsiaalmeede”: SIIN. 2025. a. taotlusvoorus elluviidud projektidega on võimalik tutvuda siin: https://partnerluskogu.ee/elluviidud-esf-projektid/. Meetme kogueelarve perioodil 2023-2027 on 331 595 eurot. 

Põlvamaa talud tõid avatud talude päevadele üle 5500 külastuse

XII üle-eestilisel avatud talude päeval osales Põlvamaalt 13 talu ja ettevõtet, avades oma uksed külastajatele ning tutvustades maaelu, põllumajandust, kohalikku toidutootmist ja ettevõtlust.

Kahe päeva jooksul tehti Põlvamaa taludesse kokku üle 5500 külastuse, mis on märgatav kasv võrreldes 2025. aastaga, mil külastusi oli ligikaudu 4000. Põlvamaa talud pakkusid külastajatele mitmekesist programmi – tutvuda sai marja- ja küüslaugukasvatuse, mesinduse, hobu- ja lambakasvatuse, lilleaianduse ning kohaliku joogi- ja toidutootmisega. Samuti ootasid huvilisi käsitöö- ja keraamikakojad, galeriid, õpperajad ning erinevad maaelu- ja turismielamused.

Üle-eestiliselt osales avatud talude päeval 320 talu ja ettevõtet ning kokku tehti üle 225 000 külastuse. Keskmiselt külastati iga talu umbes 800 korda.

Täname kõiki Põlvamaa talusid, ettevõtteid ja külastajaid, kes aitasid kaasa järjekordse eduka avatud talude päeva toimumisele ning näitasid, et maaelu, kohalik toit ja maapiirkondade ettevõtlikkus pakuvad inimestele jätkuvalt suurt huvi.

Oled oodatud: Filmi- ja helimaailmade teemaline loovusnädal Maarja külas (ESF+)

SA Maarja Küla korraldab 03.-08. augustil ESF+ meetme “Sotsiaalmeede” projekti “Erivajadusega inimeste projektipõhised loovusnädalad: tsirkus, film ja helimaailmad” raames filmi ja helimaailmade teemalist loovusnädalat, mida juhendab Marta Kucza.

Tegevused loovusnädala raames:

– näitlemine ja rolliloomine

– filmimine ja kaameratöö

– helide salvestamine (sh looduse helid ja Foley-tehnikad)

– igapäevased ühised tehtud töö vaatamised ja tagasiside.

Piirkonna erivajadusega (16+) inimesed on oodatud loovusnädalal osalema. Osalemine on tasuta! Varasem kokkupuude filmindusega pole vajalik. Rohkem infot on võimalik saada meili teel: piret@maarjakyla.ee. 

Projekti tulemusena saavad Põlvamaa piirkonna erivajadusega inimesed osaleda juhendatud loovtegevustes, mis toetavad nende eneseväljendust, sotsiaalsete oskuste arengut ja enesekindlust.

PUHKUSTE INFO

Partnerluskogu tegevmeeskond puhkab töölaua tagant järgmistel aegadel: teabejuht Anett Hallap 29.06-26.07 ja tegevjuht Tiiu Rüütle 13.07-09.08. Küsimuste korral pöörduge polvamaa.partnerluskogu@gmail.com.

Partnerluskogu Picapaci kogukonnaautomaadid liidetakse Omniva avalikku pakiautomaatide võrku

Alates 3. augustist 2026 liidetakse kõik Põlvamaa Partnerluskogu Picapaci kogukonnaautomaadid Eestis Omniva avalikku pakiautomaatide võrku. See tähendab, et halli Picapaci kogukonnautomaati saab edaspidi kasutada samamoodi nagu Omniva oranže pakiautomaate.

Mis muutub?

• Registeerumine: Automaadi kasutamiseks ei ole enam vaja registreeruda Picapaci kliendiks.

• Kasutamise eest tasumine: Automaadi kasutusõiguse tasu kaob. Alates 3. augustist ei võeta sinu kontolt enam automaadi kasutamise eest regulaarseid makseid.

• Paki saamine: Automaat lisatakse avalike pakiautomaatide valikusse. Saad selle valida paki kättesaamiskohaks e-poe ostukorvis. Kui märgid automaadi Omniva äpis või iseteeninduses minu.omniva.ee oma eelistatud kättesaamiskohaks, saabuvad sinu pakid automaatselt sellesse automaati – e-poes valiku tegemisele aega kulutama ei pea. Paki saabumisest teavitame sind SMS-i, e-posti või tõuketeavitusega vastavalt iseteeninduses määratud eelistusele.

• Paki saatmine (eraklient): Vormista saadetis Omniva äpis või minu.omniva.ee. Automaadi juures alusta paki üleandmist Omniva äpis ning järgi ekraanil kuvatavaid juhiseid.

• Paki saatmine (äriklient): Vormista saadetis business.omniva.eu. Automaadi juures skaneeri sellel olev QR-kood ning järgi ekraanil kuvatavaid juhiseid.

NB! E-poodides, kus pakiautomaatide andmed sünkroniseeritakse Omnivaga automaatselt, ilmuvad senini kinnisesse võrgustikku kuulunud kogukonnaautomaadid avalikku valikusse 3. augustil. Teistes e-poodides võivad need nähtavale ilmuda mõne aja jooksul sõltuvalt sellest, millal e-pood pakiautomaatide nimekirja uuendab. Praegu kehtiv tasuline leping lõpeb automaatselt ja kliendid ei pea muudatuse jõustumiseks midagi tegema.

MTÜ Värten kutsub 55+ vanuses kogukonnaliikmeid aktiivselt kaasa lööma

MTÜ Värten kutsub 55+ vanuses huvilisi osalema projekti „Aktiivselt koos – kultuur ja liikumine 55+“ esimeses osas, mis viib osalejad 21.–22. juulil 2026 õppereisile Läänemaale. Õppereisi eesmärk on luua uusi kogukondadevahelisi sidemeid, suurendada vanemaealiste sotsiaalset kaasatust ning pakkuda uusi teadmisi ja inspireerivaid kohtumisi.

Kohtutakse Läänemaal Üdruma külaseltsi ning tantsurühma „Rõõmurullid“ liikmetega, et jagada kogemusi, luua uusi tutvusi ja õppida üksteise tegemistest. Lisaks kogukondlikele kohtumistele tutvutakse Läänemaa kultuuri- ja ajaloopärandiga ning kuulatakse lugusid kohalikust külaelust. Tavapärasest keskkonnast väljaspool toimuvad tegevused aitavad kaasa osalejate ettevõtlikkuse, koostööoskuste ja suhtlusjulguse kasvule.

Projekt pakub võimalust arendada empaatiat, suhtlemisoskust ja kogukonnatunnet, toetades samal ajal vaimset heaolu ning aktiivset eluhoiakut. Õppereisi tulemusena sünnivad uued koostöösuhted, mis ei piirdu vaid selle kohtumisega – tulevikus oodatakse Läänemaa sõpru külla ka Põlvamaale.

Projekt “Aktiivselt koos – kultuur ja liikumine 55+” toimub Partnerluskogu ESF+ sotsiaalmeetme raames. Registreerumiseks võta ühendust projektijuhi Ulvi Ajalikuga, ulvi@nouanne.ee.

Sotsiaalmeetme raames toimuvad sündmused

Head sihtrühma liikmed – 55+ ja 16+ erivajadusega inimesed – olete oodatud osa saama mitmekesistest tegevustest ja sündmustest! Põlvamaa Partnerluskogu meede 4 “Sotsiaalmeede” raames viiakse ellu mitmeid põnevaid projekte, millest täpsema ülevaate leiate: https://partnerluskogu.ee/sundmuste-tegevuskava/. 

Soovime rõhutada, et kogu ajakohane info projektide, tegevuste ja sündmuste kohta on kättesaadav Partnerluskodu kodulehel olevas kalendris ning eeltoodud sündmuste tegevuskava lingil. Sealt leiate nii eelseisvad sündmused kui ka juba toimunud tegevused.

Projektid pakuvad võimalusi osaleda näiteks: harivatel õppekäikudel, erinevatel koolitustel, põnevates töötubades ning hipoteraapia seanssidel. Tutvuge projektidega, leidke endale sobivad tegevused ning võtke osa! 

Käsikoda laiendas LEADER-toetuse abil tootevalikut

Esimesed 2026. a. taotlusvooru projektitaotluste PRIA otsused on väljastatud ja nii mõnigi projekt juba ellu viidud. Käsikoda OÜ soetas heade algatuste meetme kaasabil tootevaliku laiendamiseks tikkimismasina, et pakkuda personaliseeritud tekstiiltooteid.

Tootevalikusse on lisandunud uued tekstiilitooted, mille teevad eriliseks kliendi poolt valitud tikandid – eriti populaarseks on osutunud pleedid ja saunalinad. Tikkimismasin loob ettevõttele lisandväärtust ning paranenud on tööprotsesside efektiivsus. Rohkem infot Käsikoda tegemistest leiad Facebookist: https://www.facebook.com/Käsikoda.

Põlvamaa Partnerluskogu tähistas 20. tegevusaastat

Põlvamaa Partnerluskogu tähistas tänavu oma 20. tegevusaastat. 4. juunil toimunud üldkoosolekul vaadati tagasi kahe aastakümne jooksul tehtule ning meenutati organisatsiooni kujunemislugu – aega, mil piirkonna arendamiseks pandi paika esimene strateegia ja kasutada oli kaks miljonit krooni. Tänaseks on Partnerluskogust kujunenud oluline piirkondliku arengu eestvedaja, kes valmistub juba viiendaks strateegiaperioodiks.

Kahekümne aasta jooksul on korraldatud 28 projektitoetuste taotlusvooru, hinnatud enam kui 1200 projekti ning toetatud 811 algatust. Nende elluviimiseks on Põlvamaale suunatud üle 8,3 miljoni euro. Arendatud on ettevõtlust, toetatud kogukondi ning viidud ellu ideid, mis on kasvanud välja piirkonna vajadustest ja võimalustest.

Üldkoosolekul meenutati Partnerluskogu algusaegu ja inimesi, kes selle käivitamisse panustasid. Esile toodi Kaire Metsa ja Raili Kallavuse roll esimestel aastatel, mil tuli kiiresti paika panna tööpõhimõtted ja hakata ideid ellu viima olukorras, kus kogemus alles kujunes. Nagu meenutati, olid algusaastad täis nii entusiasmi kui ka julgust.

Hindamiskomisjonide ja juhatuse liikmete töö on aastate jooksul kujunenud rolliks, kus otsused ei ole kunagi pelgalt formaalsed. Iga taotlus tähendab sisulist arutelu ja kaalumist, millised ideed aitavad piirkonda päriselt edasi viia.

Pikaajaline juhatuse esimees Andrus Seeme sõnas, et Partnerluskogu tugevus on olnud võime tuua ühise laua taha väga erinevad osapooled – kogukonnad, ettevõtjad ja omavalitsused – ning panna nad ühiselt otsuseid tegema. „Kõik, mis nende aastate jooksul on saavutatud, on sündinud koostöös ja ühise eesmärgi nimel tegutsedes,“ ütles Seeme. Ta lisas, et LEADER-lähenemine on ajas märgatavalt muutunud – kui varem seostati seda eelkõige väiksemate kogukonnaprojektidega, siis tänaseks ulatuvad eraldatavad toetused kuni 100 000 euroni, mis on ligikaudu sama suurusjärk kui organisatsiooni esimese strateegia kogu eelarve.

Tegevjuht Tiiu Rüütle rõhutas, et numbrite kõrval on kõige olulisemad inimesed ja koostöö. „Numbrite taga on lugematu hulk kohtumisi, arutelusid, otsuseid ja ühiseid pingutusi. Need kakskümmend aastat näitavad, et maaelu ei ole ääreala, vaid koht, kus saab luua, areneda ja hästi elada,“ sõnas Rüütle.

Kakskümmend aastat on Partnerluskogu jaoks oluline teetähis, kuid mitte teekonna lõpp. Järgmiste aastate eesmärk on valmistuda uue strateegiaperioodi kavandamiseks ning jätkata kohalike algatuste toetamist. Ikka selleks, et Põlvamaa oleks ka tulevikus paik, kus inimesed tahavad elada, töötada ja oma tulevikku näha.

ESF+ sotsiaalmeetme projektid ootavad osalejaid

Head sihtrühma liikmed – 55+ vanemaealised ja 16+ erivajadusega inimesed – olete oodatud osa saama Partnerluskogu ESF+ sotsiaalmeetme raames elluviidavatest projektidest. Paljud projektid on aktiivselt hoo sisse saanud ning kõigi 2026. a. heakskiidetud projektidega on võimalik tutvuda SIIN. 

Projektide sisu ja tegevuskavaga saab tutvuda ESF+ sotsiaalmeetme rubriigis „Sündmuste kalender“, kus on avaldatud nii eelseisvad sündmused kui juba elluviidud tegevused. Projektid on mitmekesised, hõlmates mh hipoteraapia seansse, õppekäike erivajadustega inimestele ja vanemaealistele ning erinevaid koolitusi, mis pakuvad osalejatele väärtuslikke teadmisi ja praktilisi oskusi.

Kutsume osalema: 

• 3. juunil projekti “Rasina väärikate õppereisid: uued teadmised ja ühised elamused” õppepäeval (55+). Külastatakse Eesti Vabaõhumuuseumi ja Põltsamaa Lossi, osaletakse giidituuridel ja võetakse osa töötubadest. Rohkem infot Aare Veetsmannilt, 5681 2565. 
• 4. juunil projekti “Veriora Loomelabor – heaolu läbi loovuse” töötoas, mille teemaks on pärlitest võtmehoidjate meisterdamine ja loodusliku päikeekaitsega näokreemi valmistamine. Sihtrühm 16+ erivajadusega inimesed ja 55+ vanemaealised. Registreerimine: Inga Lehiste, 5562 8686 või inga@sinilinnukeskus.ee. 
• 5. juunil projekti “Teadlik ja kaasatud puudega inimene” raames korraldataval küberturvalisuse koolitusel algusega kl 10:00 Põlva Päevakeskuses. Rohkem infot Kairit Numalt, 525 7220. 
• 9.-10. juunil projekti “Koos kogemas ja avastamas” korraldataval väljasõidul erivajadusega inimestele, et saada osa kogemuslikest tegevustest väljaspool igapäevast elukeskkonda. Rohkem infot piret@maarjakyla.ee. 
• 10. juunil projekti “Õppereisid väärikate ülikoolis kogutud teadmiste täiendamiseks ja silmaringi kultuuriliseks avardamiseks” esimesel väljasõidul Eesti Piimandusmuuseumisse ja Wittensteini Ajakeskusesse (55+). Rohkem infot: Ene Lellep, 526 9032 või ene.lellep@gmail.com. 
• 11. juunil projekti “Veriora Loomelabor – heaolu läbi loovuse” töötoas, mille teemaks on loodusliku sääsetõrjesprei ja haava/putukahammustuse rulliku valmistamine. Sihtrühm 16+ erivajadusega inimesed ja 55+ vanemaealised. Registreerimine: Inga Lehiste, 5562 8686 või inga@sinilinnukeskus.ee. 

Maarja Küla kutsub kogukonnaliikmeid ühiselt kogema ja avastama (ESF+)

SA Maarja Küla viib 8.–10. juunil ellu ESF+ sotsiaalmeetme projekti „Koos kogemas ja avastamas“, mille eesmärk on pakkuda erivajadusega inimestele, võimalust osaleda ühistes väljasõitudes ja kogemuslikes tegevustes väljaspool igapäevast elukeskkonda.

Projekti raames toimuvad avastus- ja kogemusretked Võrru, Võrumaale ja Lätti. Osalejad jagunevad väiksematesse gruppidesse vastavalt huvidele ja võimekusele, et igaüks saaks osaleda turvaliselt, jõukohaselt ja endale sobivas tempos.

Väljasõitude käigus külastatakse erinevaid loodus- ja kultuuripaiku ning osaletakse nii rahulikuma tempoga kui ka aktiivsemates tegevustes. Ühised kogemused aitavad luua uusi kontakte, arendada suhtlemisoskusi ning suurendada osalejate enesekindlust ja iseseisvust.

Projekti lõpetab ühine kohtumine Maarja Külas, kus jagatakse muljeid ja kogemusi ning tugevdatakse kogukonnatunnet ja ühtekuuluvust. Projektis osalemine on sihtrühmale tasuta. Lisainfo: piret@maarjakyla.ee.

Ole teadlik küberohtudest (ESF+)

5. juunil toimub küberturvalisuse koolitus, kus antakse praktilisi oskusi küberkuritegude ja telefonipettuste ennetamiseks. Kuidas ära tunda petukõnesid, milline on turvaline telefonisuhtlus ja kuidas vältida pangapettusi? Sellest räägib täpsemalt Nervehack Estonia rahvusvahelise koostöö juht Anett Numa.

Koolitust korraldab Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda meede 4 “Sotsiaalmeede” (ESF+) raames. Koolitus on suunatud erivajadusega ja vanemaealistele inimestele (55+). 

Rasina väärikate õppereisid: uued teadmised ja ühised elamused (ESF+)

Rasina Külaarendamise Selts kutsub piirkonna väärikaid (55+) osa saama õppereisidest! Esimene väljasõit toimub juba 3. juunil, külastatakse Eesti Vabaõhumuuseumi ja Põltsamaa lossi, võetakse osa giidituuridest ja osaletakse töötubades. 

Projekti viiakse ellu Partnerluskogu ESF+ sotsiaalmeetme raames ning see on sihtrühmale tasuta. Täpsem info programmi kohta on leitav SIIT, registreerimiseks võtta ühendust Aare Veetsmanniga, 5169344 või 56812565. 

Veriora Loomelabor stardib 4. juunil (ESF+)

Veriora Loomelabor stardib 4. juunil! SA Veriora Noortekas korraldab ESF+ meede 4 “Sotsiaalmeede” raames käelise tegevuse ringe, mis on eelregistreerimisega ja sihtrühmale (erivajadusega inimesed vanuses 16+ ja 55+ vanemaealised) tasuta. 

Projekt pakub sihtrühmale võimalust osaleda regulaarses ja struktureeritud tegevusprogrammis, mis toetab nende sotsiaalset kaasatust, vaimset heaolu ja igapäevaoskuste arengut. Turvaline ja toetav keskkond võimaldab suhelda, õppida, kogeda eduelamust ning kujundada püsivaid sotsiaalseid kontakte.

Osalemine eelregistreerimisel: Inga Lehiste, 5562 8686, inga@sinilinnukeskus.ee. 

Hipoteraapia seansid erivajadusega ja vaimse tervise häirega inimestele (ESF+)

Alates maikuust on võimalik ESF+ projekti „Hipoteraapia erivajadusega ja vaimse tervise häirega inimestele“  raames osaleda individuaalsetel hipoteraapia seanssidel. Tegemist on toetava teraapiavormiga, mis aitab kaasa nii füüsilise kui emotsionaalse heaolu parandamisele.

Hipoteraapia ühendab hobuse loomuliku liikumise, turvalise keskkonna ning juhendatud tegevuse, toetades tasakaalu, kehatunnetust ja enesekindlust. Lisaks füüsiliste võimete arendamisele aitab teraapia vähendada stressi ja ärevust ning toetab emotsionaalset tasakaalu ja vaimset heaolu.

Seansid toimuvad individuaalselt ning on suunatud erivajadusega ja vaimse tervise häirega inimestele vanuses 16+. Osalemine on sihtrühmale tasuta, vajalik on eelregistreerimine telefonil +372 5377 2337 või e-mailil unicornconsulta@gmail.com. Suhtlus on võimalik eesti, inglise, vene ja saksa keeles. Projekti viib ellu Unicon Consultation MTÜ, tegevusi rahastatakse Põlvamaa Partnerluskogu ESF+ sotsiaalmeetme raames.

Moostes avati kujuritepaari Kuldade püsiekspositsioon

Mooste mõisa aidas avati 10. mail skulptoritepaari Ilme ja Riho Kulla püsiekspositsioon, ühtlasi tähistas skulptor Riho Kuld sel päeval oma 90. juubelit. Pidulikul avamisel meenutati kunstnike pikaaegset loominguteed ning nende olulist panust Eesti avalikku ruumi. Galeriiruumid loodi Partnerluskogu heade algatuste meetme projekti raames.

Riho Kulla loomingut tunnevad paljud – tema mahukasse portfooliosse kuuluvad muu hulgas skulptuurid „Energeetika“ Narvas, „Raadiotuvi“ Tallinnas ja „Paesümfoonia“ Arvo Pärdi muusikaaias. Mooste kandist pärit Ilme Kulla looming on seevastu pehmem ja naiselikuma joonega, mille headeks näideteks on Räpina Aianduskooli „Külvaja“ ning Mooste mõisapargi kelmikas kassnaine. Mitmed tähelepanuväärsed suurvormid on kunstnike ühislooming, nende seas ka Rõuges asuv „Eesti ema“.

Kuldade püsiekspositsiooni saab külastada eelneval kokkuleppel Mooste mõisahärra Üloga, helistades telefonil 510 3720. Juubeli puhul õnnitleti kogu Kuldade peret ning päevakangelane ise jäi pidupäevale omaselt tagasihoidlikuks: „Nüüd saab jälle aeda toimetama minna!“ sõnas pragmaatiline juubilar, viidates Mooste suvitushooaja algusele.

Allikas: Põlvamaa Arenduskeskus, Agnes Joyet

Alustatakse 2026. a. ESF+ miniprojektide tegevustega

Rõõmuga teatame, et taotlejad on alustanud 10. aprillil kinnitatud ESF+ sotsiaalmeemte miniprojektide tegevustega! Kanepi Vallavalitsuse väärikad on juba esimese väljasõidu elluviinud – osaledes 30. aprillil Vanemuise operetil “Silva”, nüüd oodatakse aktiivset osavõttu 7. mail toimuval Maalehe eakate festivalil ERMIs. Kõikides väljasõitues osalemine on sihtrühma jaoks (55+) tasuta! Edaspidised tegevused on leitavad Partnerluskogu sündmuste kalendris või siin.

12. mail aga toimub esimene kohtumine omastehooldajate tugigrupil. Omastehooldaja roll võib puudutada igaüht meist. Sageli tähendab see roll suurt vastutust, mis võib kesta nii lühikest aega kui ka aastaid, sõltumata sellest, kas inimene on igapäevaselt kodune või käib ka tööl. Tugigrupi kohtumisel on võimalik võtta hetk iseendale ning kohtuda teiste samas rollis inimestega. Toimub ühine arutelu, võimalus jagada kogemusi, kuulata teisi ning leida tuge ja mõistmist turvalises keskkonnas.

Esimesel kohtumisel – 12. mail kell 16.00 Kohvikus Põlva (Kesk tn 19) – arutletakse ühiselt, mida koos teha ja millist tuge vajatakse. Vajadusel toetatakse projekti tegevuste ajal hooldatavale järelevalve leidmisel ning kaetakse sellega seotud kulud. Kohtade arv on piiratud.

Küsimuste ja liitumissoovi korral võta julgelt ühendust projektijuht Kristiina Hioväinaga: kristiina.hiovain@polvamaa.ee Kohtumised toimuvad Põlvamaa Partnerluskogu „Sotsiaalmeede“ ESF+ miniprojekti “Omastehooldajate aeg iseendale” raames.

Soome maaettevõtjad külastasid Põlvamaad

Täna külastasid Põlvamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonda Lõuna-Pohjanmaa maaettevõtjad, et tutvuda kohalike ettevõtete ja arengusuundadega. Päev algas Põlva keskväljaku ja vallamaja külastusega, kus külalisi tervitasid vallavanem Maris Neeno ja avalike suhete spetsialist Annely Eesmaa.

Kuna huvifookus oli peamiselt põllumajandusel, külastati päeva jooksul vastava valdkonna ettevõtteid. Piirkonna marja- ja köögiviljakasvatusest rääkis Joosepi Talu esindaja Ranet Roositalu, külalised said ülevaate nii olemasolevatest tegevustest kui ka tulevastest uuenduslikest arendustest. Erilist tähelepanu pälvis frigotaimede kasvatamine, mis pakkus mitmetele ettevõtjatele uut ja huvitavat teadmist.

Urmas Kaine andis põhjalikuma ülevaate piirkonna teravilja- ja loomakasvatusest, tutvustades ettevõtte igapäevast toimimist ning tootmismahtusid. Eraldi tähelepanu pööras Kaine taastuvenergia lahendustele – külastajatele tutvustati päikese- ning akupargi toimimist, millega kaetakse talukompleksi energiatarbimine. Metsandussektori arengutest andis ülevaate Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Erki Vinni, kes tutvustas piirkonna metsamajandamise põhimõtteid ning metsaühistu rolli erametsaomanike toetamisel.

Vaated LEADER tulevikule ja kogemuslood ESF rakendamisel

Kuigi 2023–2027 strateegiaperioodi rakendamine on täies hoos, tuleb tegevusrühmadel vaadata juba sammuke ettepoole – LEADERi tuleviku suunas. Sel eesmärgil toimus 13. aprillil Pärnus Eesti LEADER Liidu korraldatud aruteluring, kus osalesid nii kohalikud tegevusrühmad kui ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja Urmas Kase.

Sisuka päeva eesmärk oli kujundada ühised seisukohad LEADER tuleviku osas, et tagada selle jätkuv vajalikkus ja asjakohasus maapiirkondade arengus. Arutelude tulemusel jõuti ühisele arusaamisele, et LEADERi jätkumine ka järgmisel programmperioodil on hädavajalik – see loob kogukondadele võimalusi, toetab maaelu elujõulisust ning pakub paindlikku ja koostööl põhinevat arendusmudelit, mille mõju jõuab otseselt inimesteni.

26. märtsil oli fookuses aga Euroopa Sotsiaalfond+, mida käimasoleval programmperioodil rakendatakse esmakordselt, tuues senisest enam tähelepanu vanemaealiste (55+) ja erivajadusega inimeste (16+) sotsiaalsele arengule ja heaolule. Ülevaate meetme mõjust Põlvamaal andis Sakus toimunud infopäeval Partnerluskogu teabejuht Anett Hallap.

Partnerluskogu kogemus näitab, et ESF+ sotsiaalmeede on aidanud parandada sihtrühmade toimetulekut, heaolu ja sotsiaalset kaasatust läbi väikemahuliste, kuid suure mõjuga projektide. Elluviidud algatused on olnud mitmekesised – alates koolitusprogrammidest ja ühistegevustest kuni õppekäikudeni, arendades nii praktilisi oskusi kui ka suurendades enesekindlust ja kuuluvustunnet.

Projektid on aidanud vähendada sotsiaalset tõrjutust, tugevdada kogukondlikke sidemeid ning tõsta teadlikkust, sealhulgas parandada hoolduse kvaliteeti. Sotsiaalmeede loob uusi võimalusi ning ka infopäeva arutelud kinnitasid arusaama, et ESF+ on kujunemas oluliseks täienduseks LEADER-lähenemise kõrval.

Taotlusvoorude tulemused on selgunud

10. aprillil toimunud koosolekul kinnitas Partnerluskogu juhatus hindamiskomisjonide paremusjärjestusettepanekud LEADER meetmete ja ESF+ sotsiaalmeetme kohta.

9.–20. veebruarini toimunud LEADER taotlusvooru esitati kokku 55 projektitaotlust. Nendest heakskiidu said 33 projekti. Heakskiidetud projektitaotluste nimekiri on kättesaadav SIIT.

9.–20. märtsini toimunud ESF+ „Sotsiaalmeetme“ taotlusvooru laekus kokku 17 projektitaotlust. Hindamise tulemusena said heakskiidu 16 projekti. Edaspidiste sotsiaalmeetme raames toimuvate sündmustega on võimalik tutvuda kodulehel ESF+ Sotsiaalmeede rubriigi “Sündmuste tegevuskava” all.

ESF+ “Omastehooldajate võimestamine tugivõrgustiku loomiseks” 

ESF+ projekt „Omastehooldajate võimestamine tugivõrgustiku loomiseks“ tõi kokku tegvuspiirkonna omastehooldajad, et toetada nende omavahelist koostööd ning enesehoidu ja -arengut. Projekti käigus kohtusid osalejad, et jagada kogemusi, arutada igapäevase toimetuleku üle ning leida võimalusi koostööks nii omavahel kui ka teiste kogukondadega. 

Toimusid ka praktilised koolitused, kus tutvustati koostöömeetodeid nagu retrospektiiv ja kovisioon. Osalejad said teadmisi ka vabaühenduste toetamise võimalustest, toimus projekti kirjutamise koolitus ning kuulsid teiste kogemusi tugigrupi tegevustes osalemise kohta. Oluline osa projektist oli kohtumine omavalitsuste esindajatega, kus omastehooldajad said esitada küsimusi, kirjeldada oma vajadusi ning ühiselt arutada võimalikke lahendusi.

Projekti tulemusena kasvas osalejate teadlikkus tugivõimalustest, suurenes enesekindlus ning valmisolek ise tugigrupi tegevusi eest vedada. Kujunes välja vähemalt kahe potentsiaalse eestvedajaga tuumik, kes on valmis Põlvamaa omastehooldajate võrgustiku tugigrupi loomise oma südameasjaks võtma. See loob aluse omastehooldajate võrgustiku edaspidisekski jätkusuutlikuks toimimiseks.

Osalejate tagasiside kinnitab, et kohtumised olid äärmiselt vajalikud – need pakuvad emotsionaalset tuge, aitavad vähendada isolatsiooni ning annavad võimaluse suhelda ja jagada kogemusi väljaspool igapäevast hoolduskoormust. Projekti lõpus kaardistati ka järgmised sammud ning osalejad väljendasid selget soovi jätkutegevuste järele, et juba loodud tugivõrgustikku edasi arendada ja tugevdada.

Sidemete loomine eakate ja noorte vahel (ESF+)

ESF+ miniprojekt „Sidemete loomine eakate ja noorte vahel“ keskendus põlvkondadevahelise sidususe suurendamisele, pöörates tähelepanu vanemaealiste toetamisele noorte paremaks mõistmiseks. Koolituste kaudu kasvas teadlikkus noorte käitumisest ning loodi eeldused, et eakad saaksid noortega teadlikumalt suhestuda ja nendega paremini kontakti luua. Projekti loengud pälvisid suurt huvi ning jõudsid lisaks kohapealsetele osalejatele ka laiema kuulajaskonnani Kaguraadio vahendusel.

Projekti jooksul toimunud loengud käsitlesid põlvkondade erinevusi, aju arengut, aktiivsus- ja tähelepanuhäireid ning suhtlemismudeleid. Need teemad aitasid osalejatel paremini mõista noorte käitumise tagamaid ning lõid aluse sisukatele aruteludele pereringis. Tagasiside kinnitas, et mitmed osalejad said uusi vaatenurki ja äratundmisi, mis aitasid vähendada põlvkondadevahelist mittemõistmist ning tugevdada omavahelist suhtlust.

Lisaks loengutele rikastasid projekti õppekäigud. Külastus Tilsi Perekodusse avas osalejatele sügavama pildi vanemliku hoolitsuseta laste elust ning tekitas soovi panustada sotsiaalsete probleemide leevendamisse. Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis tutvuti kaasaegse õppekeskkonnaga, saadi teadmisi tervise hoidmisest ning kinnitust, et õppimine ja eneseareng ei sõltu vanusest.

Projekt viidi ellu 2025. aasta septembrist kuni 2026. aasta märtsini, mille jooksul toimus viis loengut ja kaks õppekäiku. Huvi tegevuste vastu oli suur – loengutes osales keskmiselt 80 inimest. Projekti tulemusel kasvas osalejate teadlikkus, analüüsivõime ja enesekindlus, tugevnesid perekondlikud ja kogukondlikud sidemed ning suurenes valmisolek ühiskonda panustada. Olulise väärtusena pakkus projekt eakatele ka võimalust suhelda, kogemusi jagada ja aktiivsena püsida, kinnitades selgelt vajadust sarnaste algatuste jätkamiseks ka tulevikus.

Camp Everything noortelaager tuleb Põlvasse

Hea uudis kohalikele noortele – juba üle kümne aasta toimunud Camp Everything laager kolib Põlvasse! Suviste noortelaagrite eesmärk on pakkuda noortele, lastele ja teotahtelistele täiskasvanutele aktiivset ning mitmekesist vabaajaveetmise võimalust Põlva Wakeparkis kogenud treenerite juhendamisel.

Projekti elluviimist toetatakse Põlvamaa Partnerluskogu meetmest 3 „Silmaringi meede“. Nii 2026. kui ka 2027. aasta suvel toimub neljapäevane noortelaager, mis annab osalejatele võimaluse:

• õppida vee- ja ekstreemspordialasid (veelauasõit, BMX, rulasõit jm),
• leida uusi sõpru,
• väljendada end aktiivselt ja loovalt.

Lisaks on Põlvamaa noortele laagris osalemine 35% soodsam. Laager pakub suurepärast võimalust arendada uusi oskusi, veeta aktiivselt aega ning saada väärtuslikke kogemusi toetavas ja inspireerivas keskkonnas.

Sotsiaalmeetme taotlusvoor on lõppenud

9.-20. märtsini avatud olnud sotsiaalmeetme taotlusvooru laekus kokku 17 projektitaotlust, nendest 7 taotlesid meetmest esmakordselt. Partnerluskogu tegevmeeskond on alustanud projektide menetlusega, mille järel alustab tööd hindamiskomisjon.

Sotsiaalmeetme hindamiskomisjon on viieliikmeline, sinna kuuluvad Kaire Leikin, Katrin Pree, Kerli Koor, Kersti Vill-Sulp ja Ly Mikheim.

RÜÜP OÜ-l valmis uus degusteerimisruum

Projekt „Rüüp OÜ tegevuse laiendamine“ on edukalt ellu viidud! Projekti peamiseks eesmärgiks oli olemasoleva abihoone renoveerimine ning selle kohandamine kaasaegseks ja funktsionaalseks degusteerimisruumiks ning uute seadmete soetamine toote- ja teenusepakkumuse laiendamiseks.

Degusteerimisruum võimaldab Rüüp OÜ-l pakkuda degusteerimiselamusi nii kohalikele kui turistidele. Investeering toob piirkonda rohkem külastajaid ning elavdab koostööd kohalike majutus- ja toitlustusettevõtetega, mis loob eeldused uute investeeringute tekkeks ja ettevõtluse arenguks.

Oluline osa projektist on ka innovatsioonil ja tootearendusel. Karboniseerimisseadmete soetamine võimaldab laiendada tootevalikut, sealhulgas arendada vahuveine ja alkoholivabu gaseeritud jooke, ning avab uusi võimalusi eksporditurgudele sisenemiseks. Koostööd tehakse Eesti Maaülikooliga, et arendada teaduspõhist lähenemist veinitootmisele Eestis.

Sotsiaalmeetme taotlusvoor on avatud (ESF+)

Tänasest on avatud meede 4 “Sotsiaalmeede” taotlusvoor, projektitaotlusi võetakse vastu 20. märtsini. Taotluse täitmine toimub SPOKU keskkonnas. Taotlusvooru eelarve on 150 725 eurot, maksimaalne toetus projekti kohta 6 029 eurot, toetuse määr 100%. 

Vajaliku info taotlemise tingimuste kohta leiab kodulehelt rubriigist “Taotlejale” – “Perioodi 2023-2027 meetmed” – “Sotsiaalmeede”: SIIN. 2025. a. taotlusvoorus elluviidud projektidega on võimalik tutvuda siin: https://partnerluskogu.ee/elluviidud-esf-projektid/. Meetme kogueelarve perioodil 2023-2027 on 331 595 eurot. 

Mooste mõisa ajalooklubi (ESF+)

Talvekuudel toimus Moostes üheksaosaline ajalooklubi sari, mis oli suunatud erivajadusega inimestele (16+) ja vanemaealistele (55+). Sarja keskmes oli kohalik ajalugu ning eesmärgiks pakkuda sihtrühmale võimalust sisukaks ajaveetmiseks, suurendada sotsiaalset kaasatust, põlvkondadevahelist sidusust ning pakkuda sihtrühmale kuuluvustunnet ja võimalust panustada oma kogukonda.

Kohtumistel toimusid loengud, arutelud, giidiga ringkäigud ning praktilised töötoad. Räägiti Mooste mõisa ja selle elanike lugudest, tutvuti baltisaksa jõulukommetega ning meenutati kohalikke kooli- ja mõisalugusid. Erilist elevust tekitas fotojaht, mille käigus koguti ja digiteeriti vanu mõisaga seotud fotosid, andes osalejatele võimaluse panustada kohaliku pärandi säilitamisse.

Väga sooja tagasiside said savimaali ja kangatrüki töötoad, kus igaüks sai sõltumata varasematest oskustest kogeda loomisrõõmu ja eduelamust. Mitmed osalejad tõid välja, et tavapäraselt jäävad sellised tegevused neile kättesaamatuks, kuid projekt võimaldas osa saada tasuta. Osalejad hindasid kõrgelt nii harivaid loenguid kui ka käelisi tegevusi ning rõhutasid, et sari andis võimaluse talve pimedaimatel kuudel kodust välja tulla, suhelda ja tunda end kaasatuna. 

Veriora piirkonna erivajadustega inimeste käelise tegevuse ring (ESF+)

ESF+ sotsiaalmeetme raames viidi ellu projekt „Veriora piirkonna erivajadustega inimeste käelise tegevuse ring“, mille eesmärk oli toetada 16+ erivajadusega inimeste igapäevaoskuste arengut, sotsiaalset kaasatust ja vaimset heaolu. Tegevusjuhendaja Inga Lehiste juhendamisel toimus 34 töötuba. Töötoad jagunesid kolme valdkonda – looduskosmeetika valmistamine, toiduvalmistamine ning loov- ja käsitöötegevused – pakkudes osalejatele praktilisi oskusi ja võimalust kogukondlikus tegevuses osaleda.

Looduskosmeetika töötubades valmistati erinevaid enesehooldustooteid, nagu huulepalsamid, kehakoorijad, salvid ja näokreemid. Osalejad õppisid tundma looduslikke koostisosi, järgima juhiseid ning harjutasid hügieeni- ja ohutusnõudeid. Eriti palju positiivset tagasisidet sai mentooliga valu leevendav salv, mille kiire ja tuntav mõju pakkus osalejatele tugeva eduelamuse.

Toiduvalmistamise töötubades valmistati lihtsamaid toite ja suupisteid, harjutati köögihügieeni, töövahendite ohutut kasutamist ning retseptide järgimist. Need tegevused toetasid osalejate iseseisvamat toimetulekut ja suurendasid kindlustunnet igapäevastes köögitoimingutes.

Loov- ja käsitöötegevustes valmisid erinevad dekoratiiv- ja tarbeesemed, sealhulgas käsitööseebid, küünlad ja hooajalised kaunistused. Tegevused arendasid peenmotoorikat, keskendumisvõimet ja loovust ning pakkusid võimalust eneseväljenduseks ja eduelamuse kogemiseks.

Projekt mõjutas positiivselt osalejate sotsiaalset ja vaimset heaolu. Regulaarne osalemine aitas vähendada sotsiaalset isolatsiooni, kujundada uusi tutvusi ning tugevdada erinevate vanuserühmade – nii noorte kui ka vanemaealiste – vahelist sidusust. Töötoad toimusid rahulikus ja toetavas keskkonnas, kus igaühel oli võimalik tegutseda endale sobivas tempos. Tegevused toetasid igapäevaoskuste arengut, enesehooldusalast teadlikkust, peenmotoorika ja keskendumisvõime paranemist ning enesekindluse kasvu. Osalejate tagasiside põhjal kujunes projektist oluline osa nende iganädalasest rutiinist ning sotsiaalsest elust.

Projekt lõppes detsembri lõpus ühise aasta lõpetamise töötoaga ning jaanuaris toimus kokkuvõtte- ja tagasisidering. Osalejad väljendasid tugevat soovi tegevustega jätkata, mis kinnitab projekti olulisust kogukonna erivajadustega inimeste jaoks. Ühiselt loodud turvaline ja toetav keskkond andis osalejatele uusi oskusi, enesekindlust ning rõõmu igapäevaellu. Juhatus kinnitas projekti lõpparuande ja elluviimise 26. veebruaril toimunud koosolekul. 

Motivatsioonipakett vabaühenduse eestvedajatele (ESF+)

SA Põlvamaa Arenduskeskus viis ellu projekti „Motivatsioonipakett vabaühenduste eestvedajatele“,  mille eesmärk oli tugevdada 55+ vanuses eestvedajate panust oma ühingutesse, arendada põlvkondadevahelist koostööd ning soodustada kogemuste ja oskuste edasiandmist kogukonnas. Projekti raames toimus kaks koolitust, õppereis ja lõpuseminar.

Septembris toimunud koolitused „Põlvkondadevaheline koostöö“ ja „Vanemaealiste kaasamine“ keskendusid teadlikule ja eesmärgipärasele kaasamisele kogukonnaelus. Osalejad said nii sisulisi teadmisi kui ka praktilisi tööriistu, kuidas eri vanuses inimesi, sh vanemaealisi, paremini kaasata ning kuidas toetada põlvkondadevahelist koostööd oma organisatsioonides. Kahepäevasel õppereisil Ida-Virumaale külastati viit eriilmelist mittetulundusühingut, mh Kõrveküla Maanaiste Seltsi Miina ja MTÜ Maarahvaseltsi Vanatare, kus tutvuti praktiliste näidetega eri vanuses inimeste kaasamisest ühingute tegevustesse.

Lõpuseminaril arutleti vananeva rahvastikuga seotud väljakutsete ning vanusesõbraliku Eesti põhimõtete rakendamise üle kogukondades ja organisatsioonides. Projekti tulemusel on osalejad julgemad ja teadlikumad kogukonnaellu panustajad, paranenud on nende koostööoskused ning saadud ideed ja kontaktid loovad eeldused uute algatuste tekkeks. Ühtlasi suurenes osalejate sotsiaalne kaasatus ning tugevnes kuuluvus- ja kogukonnatunne.

LEADER taotlusvooru kokkuvõte

09.–20. veebruarini kestnud LEADER taotlusvooru laekus 58 projektitaotlust, toetustega taotletav summa oli ligi miljon eurot. Taotlusi sai esitada kolme meetmesse: kasvumeede, heade algatuste meede ja silmaringi meede.

Taotlusvooru kogueelarve kolme meetme peale kokku oli 465 000 eurot. Kui toetustega taotletav summa ulatus ligi miljoni euroni, siis investeeringute kogumaht on kokku ligi 1,5 miljonit eurot. Projektitaotlusi laekus kogu tegevuspiirkonnast – Põlva ja Kanepi vallast ning Räpina valla Veriora piirkonnast, sealhulgas oli märkimisväärne hulk esmakordseid taotlejaid.

Ületaotlus esines kõigis kolmes meetmes. Sarnaselt eelmisele taotlusvoorule laekus enim projektitaotlusi heade algatuste meetmesse – kokku 42 taotlust. Selles meetmes ületas taotletav toetussumma meetme eelarvet enam kui kahekordselt.

Suur taotluste arv ja ületaotlus kõigis meetmetes näitavad selgelt, et vajadus LEADER-toetuste järele piirkonnas on suur. Kogukonnad ja ettevõtjad soovivad aktiivselt panustada Põlvamaa arengusse, viia ellu uusi investeeringuid ning tugevdada kohalikke algatusi.

LEADER taotlusvoor on avatud

09.-20. veebruarini on avatud LEADER meetmete taotlusvoor! Taotluste esitamine toimub e-PRIA keskkonnas. Avatud on kolm meedet – kasvumeede, heade algatuste meede ja silmaringi meede. 

Loe täpsemalt meetmete kohta kodulehelt: https://partnerluskogu.ee/leader-meetmed/. 2026. a. taotlusvooru kogueelarve 465 000 eurot jaguneb kolme meetme vahel järgmiselt:

• Kasvumeede – 140 000 eurot
• Heade algatuste meede – 210 000 eurot
• Silmaringi meede – 115 000 eurot

Eelneva kokkuleppe alusel on võimalik tulla konsultatsioonile Partnerluskogu büroosse (Oja tn 7, Põlva) tööpäeviti ajavahemikus 9.00–15.00.

Põlva Tenniseklubi uuendused: valgustatud väljakud ja nutikas broneerimissüsteem

Põlva Tenniseklubi viis heade algatuste meetmest ellu projekti „Tenniseväljakute valgustuse rajamine ja broneerimissüsteemi loomine“. Tänu uuele valgustusele saab edaspidi tennisemängu nautida ka õhtuhämaruses ning uus broneerimissüsteem võimaldab väljaku aja mugavalt ette broneerida nii klubi liikmetel kui ka teistel huvilistel. 

LEADER projektide uued tähistusplakatid

PRIA kiitis heaks Eesti LEADER Liidu poolt tellitud tähistusplakatite kujunduspõhjad! Taotleja jaoks on mallid kättesaadavad rubriigist “Projektide elluviimine” või SIIT. Failide muutmiseks tuleb näidisvormid alla laadida. 

Endiselt on lubatud kasutada ja kehtib varasemalt kasutuses olnud tähistusplakati vorm. Juba elluviidud projektide tähistusplakateid muutma ei pea. 

Koolitused omastehooldajate tugigrupile (ESF+)

21. jaanuaril toimub teine koolitus sotsiaalmeetme projekti “Omastehooldajate võimestamine tugivõrgustiku loomiseks” raames. Koolitaja Signe Vesso viib läbi kovisiooni koolitust, mis keskendub praktikute üksteise võimestamisele. 

Kovisioon on hinnatud meeskonnatöö meetod mis sobib tööks gruppidega, kui on vajalik saada kätte grupitarkust, tõsta motivatsiooni või lahendada probleemi. Koolitus toimub 21.01.2026 kell 10-17, Pesa hotelli konverentsisaalis Uus tn 5 II korrus.

26. jaanuaril aga toimub Piret Tauri poolt läbiviidav koolitus “Projekti kirjutamine algajatele”, mis loob baasi omastehooldajate tugigrupile sotsiaalvaldkonnas projektide kirjutamiseks.

Koolitustele saab registreeruda siin: https://docs.google.com/forms/d/1JaAldveXE2XVncT8hTJRbvlNwFsboqBfAxSheOPnDik/edit

Rohkem infot: kristiina.hiovain@polvamaa.ee või 5323 9565. 

METK innovatsiooniteenistus külastas Põlvamaad

Möödunud reedel kohtus Partnerluskogu tegevmeeskond Mooste mõisa Linakoja külalistemajas Maaelu Teadmuskeskuse innovatsiooniteenistuse tiimiga. Kohtumisel anti ülevaade Partnerluskogu toetusmeetmetest ning elluviidud ja käimasolevatest projektidest, samuti arutati innovatsiooni ja kohaliku arengu edendamise võimalusi.

Seejärel külastati Uibujärvel asuvat Loovusaita / RemoteNow Club’i, mille põnevat kujunemislugu jagas Liina Maripuu. Arutleti innovatsiooni rolli ja võimaluste üle Põlvamaal ja laiemalt. Külastus andis inspireeriva ülevaate sellest, kuidas loovad lahendused ja koostöö tugevdavad piirkonna ettevõtlust ja kogukondi.

Toimus Partnerluskogu toetusmeetmete infopäev

12. jaanuaril toimunud Põlvamaa Partnerluskogu toetusmeetmete infopäev tõi kokku üle 30 huvilise, kelle seas oli nii kogukonnaeestvedajaid kui ettevõtjaid. Tegevjuht Tiiu Rüütle tutvustas LEADER-meetmeid ning teabejuht Anett Hallap Sotsiaalmeedet.

LEADER-meetmete infopäeva materjalid on kättesaadavad sellelt lingilt. LEADER-meetmete taotlusvoor toimub 9.-20. veebruarini (e-PRIA keskkonnas). Infopäeva järgselt toimus Partnerluskogu üldkoosolek, kus liikmed võtsid vastu 2026. aasta rakenduskava, taotlusvooru eelarve jaguneb järgmiselt: Kasvumeede 140 000 eurot, Heade algatuste meede 210 000 eurot ja Silmaringi meede 115 000 eurot.

Sotsiaalmeetme infopäeva materjalid on kättesaadavad sellelt lingilt. Meetme taotlusvoor toimub 9.-20. märtsini SPOKU keskkonnas. 2026. a.  taotlusvooru eesmärk on rahastada 25 projektitaotlust, maksimaalne toetuse summa projekti kohta on 6029 eurot, meetme kogueelarve 2026. a taotlusvoorus on 150 725 eurot.

Eelneva kokkuleppe alusel on võimalik tulla konsultatsioonile Partnerluskogu büroosse (Oja tn 7, Põlva) tööpäeviti ajavahemikus 9.00–15.00. Kontakt: polvamaa.partnerluskogu@gmail.com. 

Toetusmeetmete infopäev – 12. jaanuar 2026

Partnerluskogu toetusmeetmete infopäev toimub 12. jaanuaril kl 14:00 Hotell Pesa seminariruumis (II korrus). Indikatiivse osalejate arvu teada saamiseks palume registreerida lingil: https://forms.gle/yniuq58Rjvpniq7P7.

Uue perioodi meetmetega on võimalik tutvuda lingil: https://partnerluskogu.ee/leader-meetmed/.

LEADER taotlusvoor on avatud 9.-20. veebruar 2026, sotsiaalmeetme (ESF+) taotlusvoor on avatud 9.-20. märts 2026. 

Objektide tähistamine uuel programmperioodil

Hea taotleja! Seoses PRIA otsuste laekumistega on alustatud aktiivselt uue perioodi projektitatoluste elluviimisega. Vii end kurssi teavitamisnõuetega PRIA kodulehel: https://www.pria.ee/upp-sk-2023-2027-objektide-tahistamine. 

LEADER tähistuslogod ja A3 plakat on kättesaadav ka Partnerluskogu Google Drive’i kaustast (PS! Fail on vaja muutmiseks alla laadida). Vajadusel pöördu abi saamiseks teabejuhi poole meiliaadressil anett.hallap@polvamaa.ee või telefonil 53030738. 

Teavitamisnõuded toetatava objekti või tegevuse kohta:

• Toetuse saaja tähistab toetatava objekti või tegevuse asukoha tahvli, stendi või plakatiga, mis on üldsusele hõlpsasti nähtaval kohal ning võimalusel hoone sissepääsu juurde. Kui püsitahvlit, stendi või plakatit ei ole võimalik paigaldada objekti või tegevuse asukohta, võib selle paigutada toetuse saaja esindusruumi või rajatisele. Infokandja valik sõltub saadavast toetussummast. Kui toetussumma jääb alla 10 000 euro, siis ei tule objekti või tegevuse asukohta tähistada. Loe infokandjatest ning nende nõuetest täpsemalt peatükkidest „Püsitahvli/stendi, plakati ja tahvli valiku tingimused“ ja „Püsitahvli/stendi, plakati ja tahvli nõuded“.
• Toetuse saaja tähistab tegevusega seotud dokumendi või teabematerjali, mis on mõeldud üldsusele või osalejatele, näiteks ürituse päevakava. Tähistamiseks tuleb kasutada Euroopa Liidu embleemi ning teksti „Rahastanud Euroopa Liit“ või „Kaasrahastanud Euroopa Liit“.
• Kui toetuse saajal on olemas ametlik veebileht või ametlik sotsiaalmeedia kanal, siis avaldatakse seal toetatava tegevuse lühikirjeldus, eesmärgid ja tulemused. Veebilehel (sh mobiilivaates) ja sotsiaalmeediakanalites tuleb tõsta esile asjaolu, et Euroopa Liidult saadakse rahalist toetust, kasutades Euroopa Liidu embleemi ning teksti „Rahastanud Euroopa Liit“ või „Kaasrahastanud Euroopa Liit“.

NB! Füüsilisest isikust toetuse saaja tagab asjakohase teabe kättesaadavuse nii palju kui võimalik, rõhutades Euroopa Liidult saadavat toetust avalikkusele nähtavas kohas. Teavet võib edastada plakati, stendi või tahvliga ning kodulehel ja sotsiaalmeedias. Tähistamisel lähtutakse eelnevates punktides kirjeldatud tingimustest.

Verge koolitus tõstis hooldajate valmisolekut keerulisteks olukordadeks (ESF+)

SA Maarja Küla viis ESF+ meetme 4 „Sotsiaalmeede“ raames ellu projekti „Verge koolitus erivajadusega inimeste hooldajatele“, mille raames toimusid 16.–17. oktoobril ja 16.–17. detsembril kahepäevased koolituspäevad, millest võttis kokku osa 30 inimest. Koolituste sisuks oli Verge meetod, mis annab praktilisi ja turvalisi võtteid verbaalse ja füüsilise agressiooniga toimetulekuks.

Esimesel päeval keskenduti verbaalsete konfliktide ennetamisele ja mõistmisele, teisel päeval füüsilise agressiooni ohjamisele ning nii enda kui hoolealuste turvalisuse tagamisele. Teoreetilised teadmised ja praktilised harjutused andsid osalejatele kindlustunde, et ka pingelistes olukordades on võimalik jääda rahulikuks ja tegutseda läbimõeldult. 

Koolitusel osalenute tagasiside kinnitab, kui oluline selline tugi on – osalejate enesekindlus kasvas, stress ja ärevus vähenes ning valmisolek keerulisi olukordi juhtida paranes märgatavalt. See ei ole oluline ainult hooldajatele endile, vaid ka erivajadusega inimestele, kelle igapäevaelu mõjutab otseselt toetajate hoiak ja käitumine. Teadlikum, rahulikum ja turvalisem lähenemine aitab vähendada pingeid ning loob usalduslikuma ja stabiilsema keskkonna nii kodus kui ka kogukonnas, kus kõigil on parem ja turvalisem olla. Paraneb hoolduse kvaliteet ning leeveneb hoolduskoormus.

Partnerluskogu juhatus tutvus Setomaa ettevõtmistega

Põlvamaa Partnerluskogu juhatus käis 11. detsembril väljasõidukoosolekul Setomaal, et tutvuda piirkonna arengut toetavate algatuste ja ettevõtmistega. Kohtumiste käigus saadi ülevaade nii kohalikest kogukonnaobjektidest kui ka ettevõtlusideedest.

Margus Timmo tutvustas Partnerluskogu juhatusele peagi valmivat Obinitsa aiasaaduste väärinduskeskust, mis annab tugeva hoo kohalikule toidutootmisele ja maaelule. Keskuses hakatakse hoiustama ja töötlema kohalikke aiasaadusi – alates kartulist ja porgandist kuni marjade ja õunteni, millest valmivad mahlad, püreed ja moosid. Eelistatud on kohalik ja mahe tooraine, pakendid on mugavad koolide ja lasteaedade köökidele ning kokku saab ladustada kuni 500 tonni kaupa. See tähendab uusi võimalusi piirkonna põllumeestele ja lihtsamat elu koolikokkadele.

Külastati ka Obinitsa külakeskust, mida tutvustas kultuurikorraldaja Evelin Turvas. Ühe katuse all tegutsevad lasteaed, raamatukogu, spordiruumid ning rendipinnad – tõeline kogukonna süda. Väljasõidukoosoleku raames tehti peatus ka Ilmaveere külastuskompleksis, kus tutvuti külaliste vastuvõtmise ja elamusturismi arendamise võimalustega Setomaal.

Kanepi Vallavalitsuse projekt tõi väärikatele aktiivset tegutsemisrõõmu (ESF+)

Partnerluskogu pälvis tänavuse Põlvamaa kodanikualgatuse tiitli

28. novembril tunnustasid Põlvamaa Arenduskeskus ja Põlvamaa Omavalitsuste Liit piduliku vastuvõtuga Põlvamaa 2025. aasta säravaid ettevõtjaid ja vabaühenduste esindajaid. Meil on suur rõõm, et Partnerluskogu tegemisi on märgatud ning Põlvamaa Partnerluskogu on tänavuse Põlvamaa kodanikualgatuse  tiitli laureaat! Traditsiooniliselt andsime välja ka tunnustuse “Märka LEADERit”. 

Põlvamaa Partnerluskogu tõi möödunud aastal piirkonda mitu olulist uuendust: kümnesse külla paigaldati kogukonna pakiautomaadid, kahekümnele spordiväljakule lisandusid pallikastid ning kahe valda soetati kriisivalmidust tõstvad diiselgeneraatorid. Soetati telgid tegevuspiirkonna sündmusteks ja koostöös Põlva vallaga osteti mobiilne lava, luues rohkem võimalusi sündmuste läbiviimiseks üle kogu maakonna.

Rahvusvahelise koostööprojekt „Maapiirkondade hübriidenergia“ tõi piirkonda uusi teadmisi ja innustas jätkusuutlike lahenduste poole. LEADER-meetme kõrvale lisandus ka sotsiaalmeede, mis toetab vanemaealisi ja erivajadustega inimesi. Nii on Partnerluskogu tugevdanud kogukondi, laiendanud teenuseid ja loonud uusi arenguvõimalusi.

Tiitli Märka LEADER’it“ panuse eest ettevõtlusesse pälvis ettevõte, mis on sündinud suurest pühendumusest oma valdkonna vastu. Tegemist on omanäolise elamuskeskusega, mis pakub närvikõdi nii algajatele kui kogenud sportlastele. Organisatsiooni tegevus ei ole pelgalt spordihobi, vaid elustiil – siiras pühendumus nii vibulaskmisele kui ka vibujahile. LEADER toetuste kaasabil on loodud ettevõttele koolituskeskus, uuendatud koduleht ning soetatud vajalik varustus, et pakkuda veelgi paremaid õpi- ja elamuskogemusi. Aitäh panuse eest ettevõtluse arengusse Põlvamaal – Kotiku Vesiveski OÜ ja Rita-Anette Kohava.

Tunnustuse “Märka LEADERit” Põlvamaa kogukondade arengusse panustamise eest pälvis üks eriline kogukond. See ei ole pelgalt küla, vaid paik, kus seistakse selle eest, et igaüks saaks kogeda täisväärtuslikku ja võimalusterohket elu. Selles külas lendleb loovus igal sammul – kui veab, võid osa saada isegi tsirkusetendusest! Sealne tööpere tegutseb igapäevaselt selle nimel, et leida võimalusi tähendusliku argipäeva loomiseks. Meil on hea meel, et ka Partnerluskogu projektitoetused on sellele kaasa aidanud. SA Maarja Küla – Partnerluskogu tänab teid märkimisväärse panuse eest kogukondade arengusse Põlvamaal.

Fotod: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Partnerluskogu büroo kolib

Aeg lendab! Põlvamaa Partnerluskogu on asunud aadressil Kesk 20 kogu oma tegutsemisaja – juba aastast 2006. Aga nüüd, pärast 19. aastat, Partnerluskogu kolib! Peagi ootame teid oma uues kodus.

 Foto: jaanuar 1971, Eesti Filmiarhiiv

Põlvamaa Arenduskeskuse eestvedamisel on koostatud koolitusprogramm omastehooldajatele tugigrupi loomiseks

Projekti eesmärk on võimestada Põlvamaa pikaajalist hooldust vajavate inimeste hooldajaid koostööd tegema, omavahel oskusi, kogemusi, enesehoiutehnikaid jagama ning võrgustikku looma ja arendama. Projekti käigus toimuvatel kohtumistel saavad osalejad tööriistakasti, millega üksteisele ja uutele liitujatele toeks olla.

Registreeru SIIN.

Planeeritud on kolm väga praktilist ja kogemuslikku koolituspäeva.

2.12.2025 9:30-16:15 Retrospektiiv: Avasta oma tiimi tugevused ja võimalused!

Tiimid vajavad aega ja kohta, et analüüsida oma tööd, anda tagasisidet ja leida arenguvõimalusi. Sageli pannakse palju rõhku sellele, mida me teeme, aga vähem mõeldakse, kuidas me seda teeme.

Retro on töövahend, mis võimaldab kiiresti ja struktureeritult analüüsida, mida tiimi toimimises jätkata ja mida muuta. Retro käigus saab iga tiimiliige oma mõtted segamatult välja öelda. Kõigi tiimiliikmete arvamus kuulatakse ära nii, et aktiivsemate liikmete arvamus ei hakka varjutama tagasihoidlikumate mõtteid.

21.01.2026 9:30-17:00 Kovisioon: praktikute üksteise võimestamine. Koolitaja Signe Vesso.

Kovisioon on samasisulist tööd tegevate inimeste regulaarne kohtumine, kus üksteise kogemuste ja teadmiste koondamisel leitakse lahendusi oma tööalastele olukordadele.

Kovisioonis on võimalik süsteemselt keerulistele olukordadele lahendusi otsida ning õppimine toimub läbi selle, et osalejad töötavad läbi enda isiklikud kogemused ja selle pinnalt analüüsivad lahendatavat situatsiooni ja töötavad välja lahendusstrateegiad. Kuid samuti saab ühiselt õppida edulugudest, et mõista sügavamalt mehhanisme, mis olid edu taga.

26.01.2026 10:00-17:00 Projekti kirjutamine algajatele. Koolitaja Piret Talur. Koolitus nendele, kes ei ole ennem projektide kirjutamisega (peaaegu) üldse kokku puutunud.

Registreeru siin: https://forms.gle/FTwaeRLipkKuZKxt9 PS! Osalejate arv on piiratud, registreerumine suletakse kohtade täitumisel.

Projekti rahastatakse Põlvamaa Partnerluskogu ESF+ meetmest 4 „Sotsiaalmeede“.

Lisainfo: Kristiina Hioväin, Haridusasutuste tervisedenduse spetsialist, SA Põlvamaa Arenduskeskus, 5323 9565

“Mälukohvik” – paik, kus jagati teadmisi ja tuge (ESF+)

Juhatus kinnitas möödunud koosolekul Räpina Vallavalitsuse lõpparuande ESF+ miniprojektile „Mälukohvik“, mida juhtis Leevi Hooldekodu. Projekt koosnes kolmest teabepäevast, kus käsitleti erinevaid tervise ja heaolu teemasid, millega loodi tegevuspiirkonna eakatele, omastehooldajatele ja nende lähedastele võimalus saada uusi teadmisi, õpiti igapäevaste probleemidega toimetulekut erialaekspertide juhendamisel ja suunamisel. 

Esimesel kohtumisel räägiti vaimse ja füüsilise tervise seosest teema all „Terves kehas terve vaim“. Teine teabepäev kandis pealkirja „Vanus ei ole takistuseks“ ning keskendus mälutreeningule – sellele, kuidas hoida oma mälu aktiivsena ja mõtlemine erksana. Projekti viimasel kohtumisel, 21. septembril, tähistati maailma Alzheimeri päeva teemaga „Mäletame ja meenutame“, kus räägiti dementsuse ennetamisest, selle tunnustest ja suhtlemise põhimõtetest. 

Kõik teabepäevad lõid sooja ja toetava õhkkonna – alustati koolitusega ning lõpetati ühise koosviibimisega. Sellised kohtumised aitasid tugevdada sotsiaalseid sidemeid ja pakkusid võimalust olla osa kogukonnast, kus igaühe kohalolu ja kogemus on väärtuslik. „Mälukohvik“ tõestas, et koos õppimine ja suhtlemine hoiavad meele erksa ning loovad ühtekuuluvustunnet. Projekt viidi ellu Partnerluskogu ESF+ meetme 4 “Sotsiaalmeede” raames.

Põlvas toimus Kagu-Eesti LEADER-tegevusrühmade ja PRIA esindajate ümarlaud

Eile kogunesid Põlvas Kagu-Eesti tegevusrühmade esindajad ning PRIA spetsialistid, et arutada LEADER-programmi rakendamisega seotud teemasid ja kogemusi. Ümarlaual käsitleti e-PRIA kaudu projektitaotluste ja maksetaotluste esitamise praktilisi küsimusi, projektide elluviimist, määruse tõlgendamist, rakenduskava koostamist ning eelarvete planeerimist.

Arutelu pakkus väärtuslikku võimalust jagada kogemusi, täpsustada töö käigus tekkinud küsimusi ning vaadata koos üle nii möödunud programmiperioodi tulemused kui ka praeguse perioodi kulgemine.

Veebiseminar „LEADER projektitoetuse maksetaotluste esitamine e-PRIAs“

Hea taotleja! 25. novembril kell 10.00–11.30 toimub veebiseminar „LEADER projektitoetuse maksetaotluste esitamine e-PRIAs“. Seminaril vaadatakse samm-sammult üle, kuidas esitada e-PRIAs LEADER projektitoetuse maksetaotlust ning mida seejuures tähele panna.

Seminar toimub Teamsi keskkonnas ning osalemiseks on kindlasti vaja registreeruda. Registreeru seminarile siin. Osalemislink saabub automaatse kirjaga registreerimisankeedis kirjutatud e-posti aadressile. Teamsi lingil klõpsates suunatakse külaline esmalt n-ö ootesaali.

Selleks, et PRIA saaks veebiseminari paremini ette valmistada, palutakse maksetaotluse esitamisega seotud küsimused saata PRIAle hiljemalt 16.11.2025. Küsimuste esitamiseks vajutage siia.

Seminari salvestus on pärast toimumist järelvaadatav Youtube’is. Salvestuse lingi ja seminaril esitatud küsimuste vastused lisatakse esimesel võimalusel pärast seminari toimumist PRIA kodulehe uudiste rubriiki ja toetuse lehele. 

Soome koostööpartnerid külastasid Põlvamaad

Eile külastasid Põlvamaad Soome projektipartnerid Juha Viirimäki (Suomen Metsäkeskus) ja Matti Alakoskela (Thermopolis OY), kellega tehakse koostööd maapiirkondade hübriidenergia arendamise projektis. Päeva jooksul tutvuti erinevate ettevõtete ja algatustega, mis panustavad piirkonna jätkusuutlikku arengusse ja energiatõhususse.

Piirkonna soojuse tootmisest, jaotamisest ja müügist andsid ülevaate AS Põlva Soojuse juhatuse liige Tarmo Kirotar ja tehnoloogiainsener Garri Vahtra. Inspireeriv külastus Kanepisse, kus Eero Timmermann tutvustas Kanepi Energia OÜ hübriidelektrijaama – piirkonna võimsaimat ja kaasaegseimat taastuvenergia lahendust.

Vanaküla Aiandis võttis külalised vastu Leander Konks, kes tutvustas oma õunaaeda ning näitas LEADER-programmi toel rajatud kastmissüsteemi. Samuti külastati Tisleritöökoda Guido Mööbel OÜ-d, kus omanik Guido Kellamäe andis ülevaate oma tegevustest, töödest ja elluviidud projektidest. Täname omaltpoolt kõiki ettevõtteid ja esindajaid sooja vastuvõtu ning põnevate tutvustuste eest, jagatud kogemused ja ideed annavad inspiratsiooni edasisteks koostöödeks ja arendusteks.

Põlva valla külade esindajad külastasid Svoge piirkonda Bulgaarias

ESF+ “Abivajajate ja abistajate teadlikkuse tõstmine läbi koolituste”

Põlva Päevaskeskuse eestvedamisel viidi ellu ESF+ projekt “Abivajajate ja abistajate teadlikkuse tõstmine läbi koolituste”. Projektiga toetati eesmärki pakkuda tuge eakatele, puuetega inimestele ja nende lähedastele, aidates ennetada või leevendada toimetulekuraskusi ning suurendades ühiskonna nõrgemate liikmete kaasatust ja eneseteostust.

Põlva Vallavalitsuse esitatud projekt Partnerluskogu sotsiaalmeetmesse suurendas valdkonnas tegutsevate inimeste, omastehooldajate, erivajadusega inimeste ja nende lähedaste teadlikkust ning praktilisi oskusi, et parandada hoolduse kvaliteeti ja kergendada hoolduskoormust.

Toimus kuus koolituspäeva, mille teemadeks olid esmaabiõpe, tuleohutuskoolitus, hügieenitoimingute ja abivahendite kasutamise koolitus, ergonoomiliste töövõtete koolitus ning suhtlemisoskuste koolitus keerulisemate olukordadega toimetulekuks. Koolitused sisaldasid mh praktilist osa, võimaldades osalejatel kogeda ja katsetada õpitut reaalses kontekstis. See aitas tugevdada teoreetilisi teadmisi ja mõista paremini hooldatavate vajadusi.

Koolitused olid tasuta ja avatud kõigile huvilistele – osalejad hindasid koolitusi kõrgelt ning avaldasid soovi ka edaspidi taolistes õppetegevustes osaleda. Suurendati omastehooldajate ja teiste sihtrühmade teadlikkust ohutusest, hooldustegevustest ning enesehoiust, võimaldades pakkuda kvaliteetsemat abi ning toetades abivajajate võimalust elada kauem oma kodus.

Kutsume osalema Verge koolitusel hooldajatele ja tugivõrgustiku liikmetele

SA Maarja Küla korraldab ESF+ meetme 4 “Sotsiaalmeede” projekti „Verge koolitus erivajadusega inimeste hooldajatele“ raames kaks kahepäevast koolitust, mis toimuvad Maarja Külas, 16.–17. oktoobril 2025 ning 16.–17. detsembril 2025.

Koolitust viib läbi rahvusvaheliselt tunnustatud Verge Eesti OÜ

Verge metoodikal põhinev koolitus keskendub agressiooni ennetamisele ja väärikale lahendamisele olukordades, kus käitumine võib olla häiriv või impulsiivne – just nii nagu see sageli on intellektipuudega inimeste puhul. Koolitus annab osalejatele praktilised oskused, kuidas jääda rahulikuks ja toetavaks ka keerulistes olukordades ning kuidas pärast konflikti taastada usalduslik ja toimiv suhe.

Koolitusele on oodatud:

• Omastehooldajad, kes igapäevaselt toetavad intellektipuudega inimesi;

• Intellektipuudega inimeste pereliikmed ja lähedased, kes seisavad oma lähedaste heaolu eest;

• Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas tegutsevad inimesed, kelle igapäevaelus on oluline sihtrühmaga rahumeelsete suhete loomine ja hoidmine keerulistes olukordades.

Mõlemal koolitusel saab osaleda 15–20 inimest – kokku 30–40 osalejat. Registreerimiseks ja lisainfo saamiseks võta ühendust: piret@maarjakyla.ee.

Partnerluskogu õppereis Horvaatiasse tõi kaasa uusi ideid

Oktoobri alguses viibis Partnerluskogu juhatus ja tegevmeeskond Horvaatias õppereisil, mille eesmärk oli tutvuda kohaliku LEADER-tegevusrühma KRKA töökorralduse, projektitaotlejate edulugude ning piirkondliku arengu suundadega. Sarnaselt Põlvamaa Partnerluskogule ühendab ka KRKA tegevusrühm mitmeid kohalikke omavalitsusi, vabaühendusi ja ettevõtjaid ning keskendub piirkonna arengule, kohaliku elu edendamisele ning looduskeskkonna hoidmisele.

Kultuuripärandist saime osa Etnoland Dalmati’s – elamuslik kultuurikeskus, mis tutvustab Dalmaatsia piirkonna traditsioone, toitu, käsitööd ja eluolu. Tegemist oli väga inspireeriva näitega sellest, kuidas kohalikku pärandit saab kaasaegsel ja külastajasõbralikul viisil elus hoida ning turundada. Etnoland sarnanes meie Karilatsi Vabaõhumuuseumiga, pakkudes uusi vaatenurki – muuhulgas arutati kohtumisel võimalusi tulevikukoostööks, et jagada teadmisi ja praktikaid.

Pereettevõtluse ning maailmatasemel toodangu eeskujuks oli külastus Birin Winery‘sse – peretraditsioonidel põhinev väikeettevõte, mis toodab veini ja kvaliteetset oliiviõli. Viimane on võitnud ka rahvusvahelise tunnustuse, pälvides kuldmedali World Olive Oil Competition 2025 konkursil. Oli rõõm tõdeda, et samasugust ettevõtlikkust leidub ka Põlvamaal, tegeletakse kohaliku tooraine väärindamisega ja panustatakse piirkonna arengusse.

Õppereisi käigus külastati ka KRKA rahvusparki, mis on piirkonna üks tähtsamaid loodusväärtusi ja turismi tõmbekeskusi. Rõhutati, et sellised looduskaunid kohad vajavad üha enam teadlikku haldamist. Sarnasused kahe tegeuvsrühma ja ka tegevuspiirkonna vahel olid märkimisväärsed. Õppereisi jooksul jäi selgelt kõlama mõte, et kuigi riigid võivad olla erinevad, on piirkondlike LEADER tegevusrühmade probleemid ja sihid väga sarnased – väikesed kogukonnad, vananev rahvastik, noorte linnastumine ja vajadus tugeva identiteedi järele. 

Partnerluskogu juhatus kinnitas kolm ESF+ miniprojekti aruannet

Põlvamaa Partnerluskogu juhatus kinnitas möödunud koosolekul kolm ESF+ toetusmeetme “Sotsiaalmeede” lõpparuannet. Projektide eesmärk oli suurendada osalejate sotsiaalset kaasatust, enesekindlust ja kogukondlikku kuuluvustunnet. Algatuste raames toimus mitmeid harivaid ja kaasavaid tegevusi, milles osales kokku 191 inimest.

Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda: “Võrdsena võrdsete seas”

Projekti tegevused olid suunatud erivajadusega inimestele (16+) ning selle raames toimus viis tegevust. Eesmärk oli piiratud tegevusvõimega isikute tegevusvõime säilitamine ja edendamine. Projekt keskendus erivajadusega täiskasvanute sotsiaalsete ja praktiliste oskuste arendamisele, fookuses oli toit – selle valmistamine, serveerimine ja teenindamine. 

Esmalt toimusid kogemusväljasõidud kodukohvikute päevadele, mis andsid võimaluse kogeda vaatlejana, mis kaasneb kodukohvikute päeval osalemisega, avardas osalejate silmaringi ja pakkudes ainest. 18.-19.06 toimus koolitus “Pop-up kohvikupidaja ABC”, kus erivajadustega inimestele kohandatud õpikeskkond ja toetav juhendamine andis sihtrühmale uusi teadmisi ja kogemusi toidu valmistamisest, serveerimisest ja teenindamisest. Selleks, et olla seatud lõppeesmärgiks – Põlva valla kodukohvikute päevaks – valmis, avati esmalt proovikohvik 30. juulil ning lõpptulemusena osaleti 2. augustil 2025 Põlva valla kodukohvikute päevadel.

Projekt andis erivajadusega inimestele võimaluse tunda sotsiaalset kaasatust ja kuuluvustunnet ning saavutada suurem enesekindlus (avalikus ruumis) tegutsemisel. Osalemine kodukohvikute päeval tugevdas sihtrühma enesehinnangut ning motiveeris tulevikus iseseisvamalt tegutsema. Projekti tulemusel paranesid osalejate igapäevaelus olulised oskused – nii sotsiaalsed kui toiduga seotud praktilised oskused. Suurenes nende sotsiaalne aktiivsus ning valmisolek kogukondlikuks panustamiseks.

Rasina Külaarendamise Selts: “Rasina väärikate õppekäigud: Avasta, õpi, koge”

Rasina piirkonna eakad avastasid kultuuri ja käsitööd õppereisidel. 16. juulil külastati Avinurme Puiduaita, kus tutvuti Eesti kultuuri- ja käsitöötraditsioonidega ning osaleti õpitoas, milles iga osaleja sai valmistada endale puidust korvi. Esimene õppepäev lõpetati Paunvere filmiradadel, kus tutvuti Oskar Lutsu pärandiga.

Teisel õppekäigul, 5. augustil, külastati Kärstna Mõisa, kus lisaks ekskursioonile toimus taaskasutuse töötuba ning kõik osalejad valmistasid omale teksa materjalist järjehoidja. Teine külastusobjekt oli Heimtali muuseum, kus tutvuti Eesti talurahvakultuuriga.

Õppereisil osalenud rõõmustasid põnevate ja harivate kogemuste üle, mis tänu toetusvõimalustele on kättesaadavad kõigile sõltumata rahalistest võimalustest. Rõhutati, et ühised väljasõidud tugevdavad ühtekuuluvustunnet ja kogukonnasiseseid sidemeid. End tunti väärtustauna ja kaasatuna, veetes aega omaealiste seltsis ning jagades ühist rõõmu uute teadmiste ja elamuste üle. 

SA Maarja Küla: “Erivajadusega inimeste loovusnädalad Maarja külas”

Maarja Küla loovusnädalad ärgitasid erivajadusega inimeste loomingulisust. Projekti raames toimus kaks viiepäevast loovusnädalat – filminädal ja tsirkusenädal. Loovusnädalatel osalesid piirkonna erivajadusega inimesed (16+).

10.-15. juulini toimus tsirkusenädal, mida viis läbi Luidja Tsirkusetalu. Igal päeval toimusid erinevad tegevused – ülesanded, mängud, töötoad (nt žongleerimise õppimine, klouni nina valmistamine, mullide töötuba jmt). Töötubade käigus valiti vastavalt osalejate tugevustele rollid, keda loovusnädala lõpptulemusena valminud etenduses kehastati. Loovusnädala tulemusel toimus kaks tsirkuseetendust, kuhu olid oodatud kõik kogukonnaliikmed ja huvilised. Lisaks eduelamusele pealtvaatajate ees ning võimaldas see osalejatel tunda oma tegevuse mõju laiemale üldsusele.

Filminduse nädalal, 11.-15. augustil, toimusid erinevad töötoad, mille eesmärgiks oli jagada osalejate filmitegemise kogemust ning aktiveerida seeläbi nende loovust. Iga päev oli sarnane päevakava ning lavastati erinevaid stseene karakteritega, kelle sihtrühm ise oli loonud. Erivajadusega inimestele loodi päris filmi loomise kogemus: päevad algasid stsenaariumi lugemise ja grimmiga. Iga päeva lõpus toimusid tagasisideringid, mis tõstsid osalejate eneseteadlikkust, enesekindlust ja meeskonnavaimu – üksteisele elati kaasa ja plaksutati huvitavate tegelaskujude loomise eest. Filminädala lõpetas välikino, mis andis kogukonnale võimaluse tulla kokku Maarja küla territooriumile ning projektis osalenud said jagada oma kogemust filminädalal osalemisest.

Mõlemad projektid aktiveerisid osalejate loovust, arendasid nende keskendumisvõimet, eneseväljendust ja meeskonnatöö oskusi. Päevad pakkusid uusi teadmisi, iseseisvuse kasvu ja emotsionaalset toetust. Suurenes osalejate sotsiaalne kaasatus ja vaimne heaolu. Toetav keskkond ja vaheldus argielule on oluline vaimse tervise hoidja.

Kõik kolm projekti aitasid kaasa osalejate aktiivsemale ühiskondlikule osalusele, eneseteostusele, kogukondliku kuuluvustunde suurenemisele ning psühholoogilise heaolu tõstmisele. Need on keskse tähtsusega elemendid inimväärikuse tagamisel ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisel. Samuti võivad sellised tegevused ennetada või edasi lükata formaalsete hooldusteenuste vajadust, pakkudes osalejatele tuge, mille kaudu nad saavad kauem iseseisvalt toime tulla.

Käelise tegevuse ringid jätkuvad (ESF+)

Käelise tegevuse ringid jätkuvad! SA Veriora Noortekas korraldab ESF+ meede 4 “Sotsiaalmeede” raames käelise tegevuse ringe, mis on eelregistreerimisega ja sihtrühmale (erivajadusega inimesed vanuses 16+) tasuta. Oktoobrikuu ringid on leitavad alljärneval plakatil: 

Projekti “Sidemete loomine eakate ja noorte vahel” loengusari saab alguse

1. oktoobril saab alguse ESF+ meede 4 “Sotsiaalmeede” projekti “Sidemete loomine eakate ja noorte vahel” raames korraldatav loengusari. Esimese loengu fookuses on teema “Kuidas suhestuda ja suhelda erinevate generatsioonide inimestega”.

Projekti raames toimub viis loengut ajavahemikul oktoobrist kuni detsembrini. Projekt panustab põlvkondadevahelise sidususe tõstmisse, edendab eri põlvkondade vahelist koostööd ja üksteisemõistmist. Loengud on osalejatele tasuta, rohkem infot saab korraldajalt Ene Lellep, ene.lellep@gmail.com või 5269032.

Koostööprojekti “Arukad kogukonnad” õppereis Põlvamaale

11.–12. septembril toimus kolme LEADER tegevusrühma – Nelja Valla Kogu, Kodukant Läänemaa ja Põhja-Harju Koostöökogu – koostööprojekti “Arukad kogukonnad” õppereis Põlvamaale. Tutvuti kohaliku elu, kogukonnaalgatuste ja turismiarendustega. Kahe päeva jooksul külastati mitmeid silmapaistvaid objekte, mille kaudu sai hea ülevaate piirkonna mitmekesisusest, kogukonnatööst ja uuenduslikest lahendustest.

Õppereis algas Moostes, kus tutvuti Mooste Viinavabriku ja mõisakompleksiga. Külalistele andis ülevaate mõisahärra Ülo Needo. Päev jätkus Taevaskojas, kus elamusi pakkus jõelaev Lonny sõit Saesaare paisjärvel, mida saatis giid Iia Timm. Samuti külastati Taevaskoja külakeskust, kus kus aruka küla mudeli rakendamist ja kogukonna tegevusi tutvustas külavanem Ahti Bleive.

Õppereisi teine päev algas Põlva Keskväljakul, kus osalejad tutvusid väljakuga ning külastasid Põlva vallamaja hoonet. Külastust juhtis vallavanem Martti Rõigas. Seejärel tutvustas Põlva Kultuurikeskuse direktor Eerika Mark kohaliku kogukonnategevuse näiteid – külastati Taevaparki, katusele rajatud vaba aja veetmise ala, ning KU:KE kogukonnaaeda.

Lisaks külastati KODAS Siidrikoda, kus tutvustati tootmise korraldust ja ettevõtte tegevuspõhimõtteid ning peatuti Valgjärve raamatukogu-külakeskuses, kus külalisi võttis vastu raamatukogu juhataja Maris Kikkatalo.

Põlvamaa Partnerluskogu tänab omaltpoolt kõiki vastuvõtjaid. „Sellised külaskäigud loovad võimaluse kogemuste vahetamiseks ning toetavad piirkondade koostööd,“ märkis üks osalejatest. Reisiga anti põgus ülevaade Põlvamaa kogukondade tegevusest ja erinevatest algatustest. Õppereis jätkus Valgamaal, mida võõrustas Valgamaa Partnerluskogu.

Hügieenikoolitus omaste hooldajatele (ESF+)

Kas hoolitsed oma lähedase eest või töötad koduhoolduses? Tule TASUTA hügieeni koolitusele Põlvas! Koolitus annab vajalikud teadmised ja praktilised oskused, et tagada klientide või lähedaste igapäevane hügieen ja heaolu. Õpid kasutama hügieenitarvikuid, isikukaitsevahendeid, läbi viima pesuprotsessi ning märkama nahamuutusi ja muid terviseprobleeme.

Koolitus toimub 23.09.2025 kell 9:00–15:00 Põlva Päevakeskuses. Osalemiseks registreeru e-posti teel paevakeskus@polva.ee või helista +372 5199 4334. Kohtade arv on piiratud – ära jää ilma!

Mälukohvikusse! (ESF+)

Leevi Hooldekodu ja Räpina Vallavalitsus kutsuvad Mälukohvikusse! 7. ja 21. septembril toimuvad mälukohviku kokkusaamised, täpsem info on leitav allolevatelt plakatitelt. Projekt “Mälukohvik” viiakse ellu Partnerluskogu ESF+ meetme 4 raames.

Mälukohviku eesmärk on tõsta teadlikkust eakate vaimse ja füüsilise tervise seostest ning pakkuda praktilisi võimalusi oma tervise hoidmiseks ja heaolu parandamiseks. Sündmustel osalemine on tasuta! Rohkem infot aina.olle@rapina.ee. 

Ametnike välitööde seminar: LEADER

2025. aasta ametnike välitööde seminaril „Euroopa Liidu idapiiri väravavahid – ühtsed, tugevad ja tulevikku vaatavad“ käsitleti ees seisvaid eripäraseid väljakutseid ja otsiti võimalusi nende lahendamiseks. Kogukondlikust vaatenurgast andis sisuka ülevaate Tiina Ivask, Valgamaa Partnerluskogu tegevjuht, kes tutvustas LEADER-programmi põhimõtteid ja rakendamist Eesti maapiirkondades.

LEADER aluseks on kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD) mudel, mis toetub multifondide lähenemisele ja kohalikul tasandil tõstatunud vajadustele. Eestis tegutseb 26 LEADER-tegevusgruppi, kes katavad kogu maaelu arengu piirkonna. Piiripirkondades nähakse LEADERi kaudu potentsiaali panustada muu hulgas siseturvalisusse, kogukondade elujõulisusse, avaliku ruumi parendamisse, arukate külade arengusse, sotsiaalsesse heaolusse, keskkonnaharidusse ning turismipiirkondade edendamisse.

LEADER-lähenemine näitab, et kogukondade enda eestvedamisel on võimalik luua kestlikke lahendusi ka keerulistes ja äärealadele iseloomulikes tingimustes. Programmi paindlikkus ja piirkondlik fookus võimaldavad idapiiri äärealadel olla mitte pelgalt ellujääjad, vaid tuleviku kujundajad.

INFOPÄEV TAOTLEJATELE: Projektitaotluste esitamine e-PRIAs

5. septembril kell 10.00–12.00 korraldab PRIA üle-eestilise infopäeva „LEADER projektitaotluste esitamine e-PRIAs“, kus PRIA arendusspetsialist Hanna-Liina Nöör näitab seminaril samm-sammult, milline on taotlusvorm ning mida taotluse täitmisel tähele panna.

Infopäev toimub Zoomi keskkonnas. Seminariga liitumisel suunatakse osaleja esmalt n-ö ootesaali. Osalejatel on võimalus vestlusaknas kirjalikult küsimusi küsida ning PRIA spetsialistid vastavad neile jooksvalt. Pärast toimumist on infopäev järelevaadatav Youtube’is.

Osalemise link: https://us06web.zoom.us/j/87850953290

Septembrikuised käelise tegevuse ringid (ESF+)

SA Veriora Noortekas korraldab ESF+ meetme 4 „Sotsiaalmeede“ projekti raames käelise tegevuse ringe, ringides osalemine on eelregistreerimisega ning sihtrühmale tasuta. Septembrikuu tegemiste ülevaate leiab alljärgnevalt plakatilt:

Kuidas leida infot ja koolitusi omastehooldajale?

25. augustil toimub Põlvas kohtumine, mis on suunatud omastehooldajate tugigrupi loomisest huvitatutele. Arutelu eesmärk on pakkuda selgust kust saavad omastehooldajad vajalikku infot ja koolitusi, mis parandaksid nii hooldatava kui hooldaja heaolu.

Kohal on Põlva valla sotsiaalosakonna ja Põlva haigla õendusosakonna esindajad, kes annavad vastuseid järgmistele küsimustele:

• Omastehooldus kodus: Milliseid regulaarseid ja erakorralisi tugivõimalusi on hooldatavale ja hooldajale?
• Dementsus: Kuidas toetatakse dementsusega inimesi ja nende hooldajaid Põlva vallas või maakonnas? Kuhu saab dementsusega inimesi paigutada ja kuidas aidatakse neil kodus toime tulla?
• Hooldajate tasustamine: Kuidas on reguleeritud hooldajate tasustamine ja kas on erinevaid võimalusi?
• Kohtumispaik: Millises ruumis ja mis tingimustel saaksid omastehooldajad tulevikus kokku tulla?

Arutelu on koostöine ning eesmärk on leida üksteist toetavaid lahendusi. Kui soovid kohtumisel osaleda, midagi küsida ja tugigrupi loomisele kaasa aidata, anna oma tulekust märku Põlvamaa Arenduskeskuse projektijuhile Kristiina Hioväinale e-posti aadressil: kristiina.hiovain@polvamaa.ee. 

Artuelu toimub Põlvamaa Partnerluskogu meetme 4 “Sotsiaalmeede” projekti “Omastehooldajate võimestamine tugivõrgustiku loomiseks” raames.

Motivatsioonipakett vabaühenduste eestvedajatele (ESF+)

Oled vabaühenduse juhatuse liige või tema abiline, vanuses 55+ ja toimetad Partnerluskogu tegevuspiirkonnas?  Ootame Sind projekti, mille eesmärk on motivatsioonipaketiga innustada 55+ vanuses vabaühenduste liikmeid oma ühingutesse rohkem ja julgemalt panustama, parandada koostööoskusi mitme põlvkonna vahel, suurendada oskuste ning kogemuste edasiandmist oma kogukonnas.

Projekt koosneb 2 koolitusest, kahepäevasest õppereisist ja kokkuvõtvast seminarist. Koolituspäevad on 10. september (14.00-18.00, Põlva) ja 24. september (14.00-18.00, Põlva). Õppereisi ja kokkuvõtva seminari kuupäevad lepitakse ühiselt kokku.

Osalejate maksimaalne arv on 15. Registreeri end siin või saada osalemissoov kaisa.tammoja@polvamaa.ee hiljemalt 3. septembriks.

Projekti rahastatakse Põlvamaa Partnerluskogu ESF+ meetmest 4 “Sotsiaalmeede”.

Lisainfo: Kaisa Tammoja, SA Põlvamaa Arenduskeskus, 5109433, kaisa.tammoja@polvamaa.ee.