Laupäeval, 23. novembril Helsingis Mardilaada raames toimunud Eesti Leader Liidu poolt korraldatud seminari avades rõhutas Eesti Riigikogu esimees Ene Ergma, et Leader on üks demokraatlikumaid maaelu arengu programmi meetmeid.
Ühe tähtsa aspektina märkis Ergma, et Leaderi puhul tehakse otsused kohalikul tasandil vastavalt kohalikele vajadustele ja prioriteetidele ning otsuseid ei langetata lihtsalt formaalsete näitajate põhjal. Sellise mehhanismi rakendamisel on võimalik arvestada rohkem küla, kandi või valla omapäraga ja kokkuvõttes tagada piirkonna ühtlasem areng.
08
Riigikogu esimees Ene Ergma ja Soome ning Eesti Leader tegevusgruppide esindajad vestlushoos.
Foto: Tiiu Rüütle
„Leader koostöö toimub nii sektorite kui erinevate eluvaldkondade vahel. Tegevusgrupid osalevad rahvusvahelistes koostööprojektides, mille head näited on seotud kohaliku toidu, kultuuripärandi hoidmise, turismi, noorsootöö ja külaelu arendamisega“ tunnustas Ergma Leader tegevusgruppe.
Seminaril osalejate hulgas tekitas suurema arutelu Vaasa ülikooli doktori Olli-Pekka Viinamäki esitlus, kus ta tutvustas seitset riiki hõlmanud uuringut „Euroopa Liidu Leader juhtimise väljakutsed ja arengud Skandinaavias ja Eestis“. Olli-Pekka Viinamäki sõnul jäi uuringut tehes enim silma asjaolu, et Leader meede on kõigis uuringut hõlmanud riikides pisut ülereguleeritud ning tundub, et ametkondade usaldamatus kohalike otsuste osas on tekitanud olukorra, kus projektide elluviimine ja aruandlus on liiga bürokraatlik ja aeganõudev.
„Suur tänu Suomen Kylätoimintary´le koostöö eest seminari korraldamisel. Eesti ja Soome Leader tegevusgrupid on teinud mitmeid erinevaid valdkondi hõlmavaid koostööprojekte. Suur on huvi koostöö osas ka uuel programmperioodil. Selle heaks tõestuseks oli seminari teises pooles toimunud ühine koostööideede otsing“, sõnas seminari kokkuvõtteks Eesti Leader Liidu juhatuse esimees Tiiu Rüütle.
Soome Tuglase Seltsi eestvõttel toimus Mardilaat Helsingis juba 30. korda. Mardilaadal tutvustas oma tegevust üle 160 ettevõtte ja organisatsiooni ning külastajaid oli kahel päeval kokku üle 16 tuhande. Seekordse Mardilaada teemaregiooniks oli Harjumaa, kust osales maakonna teemaalal 23 erinevat käsitöö ja kohaliku toidu tootjat. Laadal osalemise kokkuvõtteks võib öelda, et Leader lähenemine on liitnud kohalikke kogukondasid ja lähendanud koostööd väikeettevõtjate vahel.
