Täna, 24.septembril viibisid Põlvamaa Partnerluskogul külas Maaeluministeeriumi ametnikud Kai Kalmann ja Taavi Kurvits, PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Piret Ilves ja Põllumajandusuuringute keskuse peaspetsialist Ave Bremse.
Nimetatud delegatsioon külastab kõiki 24 Eesti LEADER-tegevusgruppi eesmärgiga saada igast piirkonnast otsest tagasisidet, kuidas LEADER-meetme rakendamine lõppeval programmperioodil õnnestus, kuidas hinnatakse senist tulemuslikkust, milline on olnud haldusreformi mõju LEADER-meetme rakendamisele ning mida võiks muuta uuel programmperioodil (2021-2027). Lisaks tegevusgruppidele külastatakse igas piirkonnas ka LEADER-toetust saanud ettevõtjaid ja mittetulundusühinguid ja kuulatakse ka nende hinnanguid ning arvamusi, missugused võiksid olla piirkonna ja selle taotlejate vajadused järgmisel perioodil.
Lepo poes. Foto: Rahel Lepp
„Meil on läinud väga hästi,“ sõnas partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle kohtumise alguses.“Selle perioodi jooksul laekus Põlvamaa Partnerluskogule kokku 403 projektitaotlust, millest rahastuse said 196 projekti – üle poole taotlustest jäid eelarve puudumise tõttu rahastamata. Need arvud näitavad, et vajadus LEADER-meetme ja –toetuse järele siin piirkonnas on kindlalt olemas,“ kinnitas Rüütle. Kohtumisel osalesid ka juhatuse liikmed Tiina Länkur, Lennart Liba ja Indrek Käo. Külastati Wiera küünlakoda, kogukonnapoodi Lepo, veterinaarteenust pakkuvat ettevõtet Vetifor ning jalgpalliklubi Lootos.
Wiera küünlakojas. Foto: Tiiu Rüütle
„Praeguseks on meil ja paljudel teisel väikeettevõtetel investeeringud suures osas juba tehtud. Nüüd kuluks ära toetus turundusele, messide külastamisele ja muudele pehmetele tegevustele, mis aitaksid oma kaupa rohkem ja efektiivsemalt turustada,“ vastas Wiera küünlakoja perenaine Merilin Alve küsimusele, millist abi võiks piirkonna väikeettevõtja vajada LEADER-programmilt vajada järgmisel perioodil.
Taavi Kurvits selgitas, et LEADER- ehk alt-üles lähenemise rakendamine on end Eestis ja mujal Euroopas kindlalt õigustanud ning multifondide, st sotsiaal-, majandus- ja teiste fondide toetusraha osaline jaotamine LEADER-lähenemise teel uuel programmperioodil ilmselt rakendub. Endiselt on lahtised küsimused, missugune institutsioon sellega tegelema hakkab ning samuti see, kas LEADER-tegevusgrupid peaksid jätkama praegustes piirides. „Loodame, et peale kõikide tegevusgruppide külastamist on ministeeriumil pilt mõlemas küsimuses selgem,“ sõnas Kurvits lootusrikkalt.
Veterinaarteenust pakkuvas ettevõttes Vetifor. Foto: Tiiu Rüütle
„Meie piirkonna kogemusele toetudes leiame, et siinkandis toimib LEADER-programmi rakendamine praegustes piirides hästi. Haldusreform märkimisväärset mõju avaldanud ei ole ning taotlejate teadlikkus ning projektide kvaliteet aina kasvavad. Koos teadlikkuse kasvuga tõuseb ka kompetents ning kasvab vajadus alt-üles rakendatavate toetuste järele, “ andis kohtumise lõppedes külalistele sõnumi kaasa partnerluskogu juhatuse liige Lennart Liba.
