Eelmisel nädalal käis Põlvamaa Partnerluskogu juhatus külas põhjanaabritest kolleegidel – Tartumaa Arendusseltsil ning Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskusel. Mõlemad tegevusgrupid kuuluvad Eestis tegutseva kahekümne kuue Leader-tegevusgrupi hulka just nagu Põlvamaa Partnerluskogugi. „Ehkki praegu on moes käia õppimas välismaa kogemustest, tahtsime meie näha, kuidas viiakse Leader-programmi eesmärke ellu Eestimaa teistes kohtades,“ sõnas partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle. Kuna Leader- lähenemise omapäraks on see, et tegevusi viiakse ellu iga piirkonna spetsiifilistel vajadustel põhineval strateegial, erinevad kõik tegevusgrupid üksteisest mõnevõrra.

 Kahepäevane õppereis algas Tartumaa Arendusseltsis, kus külalisi võõrustas seltsi tegevjuht Kristiina Liimand. „Tartumaa Arendusseltsi Leader-piirkond erineb Põlvamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnast nii pindala ja rahvaarvu kui ka sotsiaalsete näitajate poolest, olles palju suurem ning hõlmates nii erinevaid piirkondi nagu näiteks linnalähedased uuselamurajoonid ning maakonna vaesemad ja vähem aktiivsed äärevallad, olles seega palju vähem homogeenne kui meie tegevuspiirkond,“ sõnas Rüütle. „Sellistest tingimustes on nende meetmete valik kujunenud teistsuguseks kui meil, samuti on seltsi juhatus ja hindamiskomisjon paratamatult rohkearvulisemad.“ „ Meie tegevusgrupi väiksemate parameetrite üheks suureks plussiks pean kindlasti asjaolu, et hindamiskomisjon jõuab kohapeale tutvuma ning vestlema palju enamate taotlejatega. Nii saab partnerluskogust taotleja jaoks mitte rahajagaja, vaid partner, kes on kursis ka projekti või organisatsiooni edasise arenguga,“ lisas partnerluskogu juhatuse esimees Andrus Seeme.

 
Õppereis jätkus Lääne-Virumaal, kus ringreisi juhatas Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskuse (PAIK) tegevjuht Aivar Niinemägi. PAIK-i piirkonna geoloogiliseks eripäraks on eesti rahvuskivi paekivi olemasolu, mida on äärmiselt oskuslikult kasutatud ära kogu piirkonna maine kujundamisel. Pandivere Paeriik Allikate Allikal – selline on piirkonna tunnuslause; Pandivere Paetee on turismimarsruut, mis ühendab piirkonna ehitised, paemurrud, lubjapõletusahjud, muuseumid, loodusobjektid, -rajad jms ühtseks tervikuks.  2009. aasta on kuulutatud Pandivere piirkonna paeaastaks ja  2010 on planeeritud Virumaa paeaastaks, et läbi tegevuste ja seminaride teadvustada  rahvuskivi olemasolu ja tema väärtust. Porkunis tegutsev ettevõte OÜ Paeroos teeb saetud ja lihvitud paekivi tükkidest kauneid meeneid.

 Partnerluskogu reisiseltskond tutvus Tamsalu lubjapargiga, mis on hea näide sellest, kuidas maha jäetud tööstusmaastikust on kujundatud teadus-ja ökoturismiobjekt. Paemurrul, mis oma kujult meenutab amfiteatrit, peetakse teatrietendusi, lubjapõletuse ringahju tahetakse peale renoveerimist luua jõulumaa.

Paekivi tekkelooga tutvuti  15. sajandi linnusest säilinud värava- ja vahitornis asuvas Porkuni paemuuseumis. Kõik said maitsta jahvatatud peakivi ning ronida mööda kitsaid keskaegseid treppe 21-meetrise torni tipus asuvale vaateplatvormile.

„Pandivere piirkonnas nägime ka õige mitut head näidet sellest, kuidas kohaliku initsiatiivi –tegusate inimeste ja hea tahtmise korral tehakse ära vaat et rohkemgi ja kiiremini kui toetustega,“ kiitis Rüütle. Salla küla sädeinimene Hando Kuntro on ehitanud Emumäe vaatetorni juurde kännumaja ning valvuriks kolme meetri pikkuse taadi – ehitusmaterjaliks vaid männijuurikad, mis ta ise lähedalasuvast soost kohale toimetas. Samuti tegi Kuntro Salla külas elanud, kuid Teises ilmasõjas hukkunud Külmsoo perekonna põlenud kodukohale kauni memoriaali „Küla mäletab“, kus  väikestel paekiviküngastel asuvad paekivist tahvlikesed sõjaohvrite nimedega, puidust kaevu butafoor ning tahvel info ja fotodega. Ka Uudeküla tegusad inimesed lõid oma jõududega külaplatsi, kus asuvad laastukatusega laululava, atraktsioonid lastele, võrkpalliplats, uisu- ja ragbiväljak. „MTÜ Uudeküla on hea näide sellest, kuidas külakogukond ei ehita külaplatsi vaid jaanitule pidamiseks, vaid pakub spordi- ja vaba aja veetmise võimalust aastaringselt. Pakutavaid võimalusi kasutavad aktiivselt ka lähedal asuva Tamsalu linna elanikud, kes tulevad sportima, mängima või lihtsalt rohelisse jalutama.

„Pandivere piirkonnas nägime paljut, mis pani meil mõtte lendama, kuidas meie oma partnerluskogu piirkonda edendada, eriti just piirkonna omapära teadvustamise ja mainekujunduse osas. Me ei taha ega saakski Pandivere kogemust kopeerida, kuna paigad on ju väga erinevad, kuid soovime leida üles see „oma“ , mille järgi teised meid ära tunneksid ja vaimustuksid – just nagu PAIK on sellega edukalt hakkama saanud,“ sõnas Seeme. „Loodetavasti aitab selle eesmärgi saavutamisele kaasa ka järgmisel nädalal partnerluskogu poolt avatav  suuremahuliste projektide ideevoor, kuhu ootame projektiideid tulevaks aastaks. Nii saame juba 2010. aasta rakenduskava koostades võtta arvesse uute projektide mahud.“