Möödunud reedel kogunesid hübriidenergia huvilised Valgjärvele, väisama seminari “Maapiirkondade hübriidenergia”. Lektoriteks olid eriala eksperdid Eestist ja Soomest – päev koosnes seitsmest ettekandest, millele järgnes arutelu auditooriumiga.
Päeva alustas Kliimaministeeriumi esindaja Hans Markus Kalmer, kes andis ülevaate riiklikust raamistikust ja alaeesmärkidest, milleks on energiajulgeoleku-, energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna- ning energeetika keskkonnasäästlikuse tagamine.
Ülo Kask rääkis valdkonna mõistetest ja peamistest hoonete soojusvarustusviisidest – kaugküte, lokaalküte ja kohtküte. Arutelu all oli soojusvarustuse kavandamine, kütteseadmed ja -süsteemid, koostootmise tehnoloogiad jpm. Sellele järgnes Meelis Karro teemaplokk tõhusatest ja kestvatest lahendustest energia säästmiseks rekonstrueerimise näitel.
Karro tõi välja Balti Vara Ehituse 15. aastase kogemuse baasilt mõned statistilised näitajad ja tulevikuprognoosi. Ca 40% energiast tarbivad Eestis kodumajapidamised, seega oleks suurim potentsiaal energia säästmiseks eluhoonete energiatõhusamaks muutmine. Karro tutvustas rekonstrueerimise toetuste eelarvet ja toetuste mahte, 2024. aasta toetus oli 170 miljonit eurot, sellest Põlvamaa toetuste osakaal 6,5 miljonit eurot.
Alexela esindajad Artur Dianov ja Henri Kriisa tutvustasid auditooriumile ettevõtte energiavaldkonna perspektiivi – strateegiat ja suunda uude energiaajastusse. Tõdeti, et karmistuv kliima- ja transpordipoliitika surve on tulnud, et jääda. Tutvustati elektrijuhtimissüsteemi “Tark Elekter”, mis on virtuaalne elektrijaam, mis arvestab kliendi elektritarbimisega ning aitab targalt juhtida tootmist ja salvestamist, jälgides ka börsihinda ja aidates seeläbi energiakuludelt kokku hoida.
Soome esindajad Juha Viirimäki (Suomen Metsakeskus) ja Matti Alakoskela (Thermopolis Oy). Alakoskela käsitles maapiirkondade Suupohja ja Kyrönmaa hübriidenergia projekte ning andis ülevaate energia tootmisest antud piirkondades. Viirimäki aga tutvustas põllumajanduslike kõrvalsaaduste energiakasutuse kasumlikkust ning jagas praktilise katse käiku ning tulemusi, milles uuriti aganate kogumist ja kasutamist kütteainena.
Seminari “Maapiirkondade hübriidenergia” näol on tegemist Põlvamaa Partnerluskogu ja SA Põlvamaa Arenduskeskuse ühisprojekti osaga.