Kohalikku elu edendava Euroopa Liidu algatusprogrammi Leader lähenemise laienemisega teistesse Euroopa struktuurifondidesse on hakatud kasutama väljendit kogukonna juhitud kohalik areng (CLLD), mis loob senisest suuremad võimalused nii kohalike kogukondade kui ka piirkondade arendamiseks.

Maaeluministeerium esitas Vabariigi Valitsusele otsustamiseks analüüsi ja ettepanekud kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi rakendamiseks. Kogukonna juhitud kohalik areng on meetod, mis toob otsustustasandi kohalikule elanikule lähemale läbi era- ja avaliku sektori partnerluses koostatud, piirkondlikel eripäradel põhinevate kohalike arengustrateegiate. Lähenemise alustalaks on kohalikud tegevusgrupid, kes on moodustunud kohaliku tasandi era-, avaliku ja mittetulundussektori koostöös konkreetsetes tegevuspiirkondades.

„Euroopa Liidu maaelupoliitika üht edulugudest, enam kui 20-aastase ajalooga Leader-lähenemise häid tulemusi on märgatud ka teistes valdkondades ning juba sel ELi rahastusperioodil laiendati võimalusi rakendamiseks muudesse fondidesse. Paljud liikmesriigid on seda võimalust ka kasutanud,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. Valitsuskabineti teisipäeval tehtud otsusega laieneb CLLD-lähenemine lisaks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile (EAFRD) ka Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+) ja võimalusel Euroopa Regionaalfondi (ERF) meetmetesse, selgitas maaeluminister.

„Leader-lähenemine on võimaldanud kohalikku tasandit puudutavad otsused tuua kohalikule inimesele ja kogukonnale lähemale,“ ütles Urmas Kruuse. „Suurem valdkondade esindatus kohalikul tasandil võimaldab ulatuslikumat koostööd eri sektorite vahel, mitmekesistab teemade valikut piirkonna arendamisel ning tugevdab kohaliku tasandi võimekust aidata kaasa piirkonna arengule.“

Kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi lõplik rakendusskeem töötatakse välja seotud osaliste koostöös.

Leader on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm, mida on rakendatud üle 20 aasta ning mis on saanud oma nime prantsuskeelsest lausest “Liaison entre actions de développement de l’economie rurale”, mis tõlkes tähendab “Seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel”. Eestis tegutseb käesoleval programmiperioodil 26 kohalikku tegevusgruppi ja 8 kalanduse algatusrühma. 2020. aasta lõpuks oli Leader-meetme raames (EAFRD) esitatud 6787 projektitoetuse taotlust, millest rahuldati 3897, ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist esitatud 1382 projektitoetuse taotlust, millest rahuldati 875.

Allikas: Maaeluministeeriumi kodulehekülg