18.-19. juunil leidis Võrumaal Uhtjärvel aset Kagu-Eesti külade suvekool, mille korraldasid kolm Leader-tegevusgruppi – Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa Partnerluskogu. Suvekool tõi kokku ligi 150 inimest.
Tänavuse suvekooli teemaks oli külade minevik, olevik ja tulevik – arutati, mida minevikust kaasa võtta, millisena paistab meie küla teistele ning milline võiks olla meie külade tulevik. Tulijad jagunesid vastavalt huvidele nelja töögrupi vahel – lapsed tegutsesid unistuste küla, noored tuleviku küla ning täiskasvanud tänapäeva või mineviku küla nimelises töötoas.
Tänapäeva küla töötuba viis läbi tuntud meediategelane ja koolitaja Raul Rebane, kes õpetas üle olema kontseptuaalsetest metafooridest nagu näiteks Eesti on konnatiik, ühe eestlase toit on teine eestlane jne. „Taolised laialt kasutusel olevad metafoorid on rumalus, ettekääne oma lollusele,“ sõnas Rebane. „Näiteks väide, et meil on kaks Eestit, on väga vale, sest kaasajal jagunevad inimesed järjest enam mitte rahakoti järgi, vaid selle järgi, mis on neil peas,“ rõhutas Rebane meie kõikide võimalust panna pead tööle ja luua ise kuvand endast ja oma külast. „Ei tohi mõelda, et ah mis meil siin ikka on – igas Eestimaa paigas on väga palju huvitavat,“ ärgitas Rebane grupitöös osalejaid oma küla või valla imagot looma. Rebane võttis tänapäeva küla töötoa kokku sõnadega: „Üle madala aia astub igaüks, kuid mõelda tuleb suurelt.“
Mineviku külas töötoas tuletas Kodukandi koolitaja Katrin Uudeküll osalejatele meelde, kui suurt rolli mängivad fotod minevikust parimate hetkede kaasavõtmisel tulevikku. „Fotod pole ju pelgalt fotod, vaid nad kannavad endas lugu,“ selgitas Uudeküll. Huvitav ettekanne põhines Uudekülli enda aastatepikkusel tööl oma suguvõsa uurimisel, piltide ja lugude kogumise, piltide taastamise ja arhiveerimise kogemusel. „Võrreldes saja aasta taguse ajaga, kus fotomälestuse nimel võeti poseerimiseks alati aega, on tänapäeval seis päris kurb – inimesed on kärsitud, ei taheta raisata viit minutit aega, et sättida kindel seltskond, nt keskeas õed-vennad pildile jätmaks järeltulijatele hindamatu väärtusega mälestus,“ tõdes Katrin Uudeküll ning pani osalejatele südamele taastada vähemalt oma pere- ja tutvusringis pilditegemise kombed.
Tuleviku küla töötoas tegelesid noortega koolitajad Piret Jeedas ja Marek Mekk, kes õhutasid grupitöös looma pilti tuleviku külast ning genereerima põnevaid projekte, mõeldes ka nende elluviimise potentsiaalile ja rentaablusele. „Kiiksuga idee teostus on raskem kui kiiksuta idee teostus,“ tõdesid noored esialgsele fantaasialennule järgnenud projekti konkreetsemaks vormimisel. Sellele vaatamata koorus esile mitmeid põnevaid ideid nagu näiteks seisvasse rongi lastehoiu loomine, liikuv kainer, mis aitaks väliüritustel turvalisust tagada, vana vangla ümberehitus noortekeskuseks jmt. „Meie ürituse sõnum noorte jaoks on see, et oma kodukoha tuleviku eest saab ja tuleb ise hea seista. Nende aktiivsust ja pealehakkamist nähes oleme kindlad, et järelkasv on tulemas,“ rõõmustas Marek Mekk.
Uudsena võis suvekoolis näha ja kuulda, kuidas edukalt rakendatud Leader projekte tulid tutvustama nende eestvedajad ise, mis mõjus vahetuma ja siiramana kui tavapäraselt lektori poolt ette kantud anonüümse näitena.
„Hea on olla mõtlevate inimeste keskel,“ tunnustas kohaletulnuid suvekooli lõppedes Põlvamaa Partnerluskogu juhatuse liige Alar Alapert. „Taoline ühiselt korraldatud üritus on väga vajalik, kuna külade hääl muutub läbi osalejate võimsamaks. Tekib justkui laulupeo efekt – kolm koori kõlavad tugevamini kui üks koor.“
Kagu-Eesti külade suvekool on kolme Kagu-Eesti Leader tegevusgrupi poolt algatatud ettevõtmine, mis toimub teist korda. Esimene külade suvekool leidis aset 2007. aastal Põlvamaal Hurmi külas, kus ürituse peateemaks oli põlvkondade vaheline sidusus.