Eesti Leader Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatsid täna valitsusele ja Riigikogu maaelukomisjonile kirja, milles palutakse uuel perioodil Euroopa Liidu fondide kasutamisel anda suurem otsustusõigus arengu suunamisel kohalikele kogukondadele. Kirjas märgitakse, et Eesti riigi suurimad eesmärgid lähiaastatel on heaolu kasv, sidus ühiskond, ökoloogiline tasakaal ja Eesti kultuuriruumi elujõulisus. Eesmärkide saavutamine seisneb meie kõikide targas tegutsemises. Vaid piisavalt kõrgete teadmiste ja oskustega, terved ja ühiskondlikult aktiivsed, loovad ning algatusvõimelised inimesed suudavad leida majanduskasvu allikaid, luua uusi nutikaid töökohti ja töötada välja ühiskonnale vajalikke innovaatilisi lahendusi, tehes sealjuures tõhusat koostööd erinevatel tasanditel ja erinevate valdkondade vahel.
Euroopa Komisjon ja teised institutsioonid on liikmesriike julgustanud kohalikku algatust rakendama läbi erinevate EL fondide integreerimise. See võimaldaks kogukondadel kohapealsele teadmisele ja lihtsale otsustusprotsessile tuginedes viia ellu kohaliku arengu seisukohalt kõige vajalikumaid tegevusi.
„Probleemide lahendamise võtmeküsimus on inimeste soov kohaliku elu korraldamisel osaleda. Eestis on maaelu arengukava rakendamisel aastatepikkune positiivne kogemus kohalikul algatusel toimiva programmi elluviimisel. Sellele tuginedes julgeme teha ettepaneku, et uuel perioodil kaasataks kohalikud tegevusgrupid lisaks maaelu arengukavale ka Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi meetmete rakendamisse,“ ütles põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. „Maapiirkondade arenguvajadused on palju laiemad ja mitmekesisemad Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi tegevusväljast ja võimalustest, mistõttu tuleb kohalike kitsaskohtade lahendamiseks kaasata ka teiste fondide vahendeid,“ lisas Sõrmus.
Kirjas märgitakse muuhulgas, et killustatuse ärahoidmiseks maaelu korraldamisel tuleks senist maaelu arengukava meedet 3.2 „Külade uuendamine ja arendamine“ rakendada läbi kohaliku kogukonna poolt juhitud otsuste.
„Leader lähenemine võimaldab parimal moel analüüsida külade uuendamiseks tehtud investeeringute jätkusuutlikkust ning hoiduda tulevikus vähest kasutust leidvate ja majanduslikult koormavate objektide rajamisest, ütles Leader Liidu juhatuse esimees Tiiu Rüütle. „Leader on parandanud elukvaliteeti maapiirkondades, tugevdanud piirkondlikku identiteeti, soodustanud koostööd ja võrgustike teket. Järgmisel programmperioodil on Leader tegevusgruppide suurim väljakutse luua eeldusi uute ettevõtete ning töökohtade tekkeks,“ lisas Rüütle.
Lisainfo:
Tiiu Rüütle, Eesti Leader Liidu juhatuse esimees, tel 53 029 100, info@leaderliit.eu
Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja, tel 600 9349, info@epkk.ee
