Leedu Ukmerge rajooni ja Põlva maakonna sõprussidemed on juba pikaajalise traditsiooniga. Septembrikuu viimasel nädalavahetusel osales Kanepi segakoor koos Kanepi harrastusteatriga Kanepi Laulu Seltsi poolt korraldatud õppe- ja kultuurivahetusreisil Leedumaale, Ukmergesse. See oli nädalavahetus täis kaunist sügispäikest, südamlikke inimesi ja suures koguses laulu ning pillimängu.
28. septembri kergelt vihmasel reedesel õhtupoolikul kogunes Kanepi kiriku juurde seltskond muusika- ja kultuurihuvilisi Kanepi Laulu Seltsi liikmeid ning sõpru, et asuda teele Leedu poole. Eesmärgiks oli viia Ukmerge piirkonda külakostiks kaasa ka killuke Eesti kultuuri ja muusikat, tutvuda ise kohaliku kultuuriga ning luua kontakte sealsete kultuuritegijatega.
Ukmerge on umbes 25 000 elanikuga linn Vilniuse maakonnas ja Ukmerge rajooni keskus. Kohapealseks kontaktisikuks ja organisaatoriks oli särav Auksė Pusvaškienė, kes töötab Ukmerge linnavalitsuses ja on tegev ka Lyduokiai külaseltsi juhatuses.
Esineb Kanepi segakoor, dirigeerib Kalev Lindal. Foto: Kanepi Laulu Selts
Dirigent Kalev Lindali juhtimisel andis Kanepi segakoor linna keskväljakul vägeva, rahvuslike laulude ja tantsudega põimitud tunnise kontserdi. Noor lõõtsamees Henrik Hindrikus alustas oma esinemist lõõtspillil Ukuaru valsi kontsertversiooniga ja sundis oma esinemise hingestatusega möödakäijad peatuma. Väike üllatusetteaste tuli Ukmerge rahvale ka Kanepi harrastusteatrilt: improviseeriti Kevade-lugudest inspireeritud väike tantsuline etteaste teemal “Paunvere polka”. Ka polkatantsule järgnenud aktiivne rukkilõikamise ringmäng näitas üllatunud leedulastele, et aeglane ja uimane eestlane on vaid stereotüüp ning tegelikult on eestlased vajadusel vägagi korralikud tantsulõvid.
Peale kontserti kohtuti kohalike kultuurijuhtidega ja Kanepi segakoori dirigent vahetas muljeid Ukmerge linna naiskoori juhatajaga. Linnavalitsuse poolt oli organiseeritud linnamuuseumi külastus ja linnaekskursioon koos giidiga. Eestlased said linna pidustuste käigus vaadata ja soetada endale leedu käsitööd. Meeldiv oli see, et linnas toimuval sügislaadal rõhuti rahvuslikule toidule, käsitööle ning vanade traditsioonide säilitamisele ja eksponeerimisele. Mõned külaseltsid olid üles seadnud oma kogukonna telgid, kus pakuti ainult selle küla toodangut ja esinesid etlejad. Õhtul jätkus Kanepi segakoori kontsert Lyduokiai külakeskuses, kus peale esinemist kohtuti kohaliku külaseltsi rahvaga, tutvuti Leader-meetme toel renoveeritud külakeskuse majaga ja vahetati kogukonnaga ühistegevuse kogemusi hiliste õhtutundideni. Kuna seltskonnas oli arvukalt muusikuid, siis ei tahtnud pillimäng, laul ja tants kuidagi vaibuda. Ööbimine oli eesti grupile organiseeritud Vepriais, endises pioneerilaagris, mis tänaseks on Euroopa tõukefondide toel kaasajastatud ja pakub külastajatele kõiki mugavusi.
Pühapäeval külastati klassitsistlikku Taujenai mõisat, mis peale nõukogude aja vintsutusi on kolme venna poolt suures osas taastatud ja pakub täna nii ekskursioone, peopaika, majutust, kui ka toitlustamist. Kuna üks omanikest oli eestlastele mõisas giidiks, korraldas Kanepi segakoor tänutäheks vastuvõtu eest improviseeritud kontserdi. Enne Eestisse tagasisõitu peatuti veel kohaliku karusnahatööstuse ettevõttes, mille omanikud rääkisid, et võtavad külaelu tugevdamiseks tööle ainult kohaliku kogukonna inimesi.
Kanepi Laulu Seltsi õppe- ja kultuurivahetusreis Leetu sai teoks tänu Põlvamaa Partnerluskogult saadud Leader-programmi ja Kanepi valla toetusele.
Autorid: Ingrid Ulst ja Ülar Kõrge, Kanepi Laulu Selts