„Haldusreformi teema küttis kirgi juba pikalt enne selle toimumist. Oli põnev olla nende seas, kes reformi mõjudest esimesi kokkuvõtteid teeb, ning seda nii külade, omavalitsuste, ettevõtjate kui noorte vaatevinklist,“ sõnas konverentsi üks korraldajatest, Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle.
Setomaa vallavanem Raul Kudre tõdes oma ettekandes, et suurvalla tekkimisel ilmnes huvitav asjaolu – Setomaast on saanud justkui Põlvamaa ja Võrumaa ühendaja. „Julgen arvata, et Setomaa on uues vallas muutunud tugevamaks, kuna piirkonna ajalooline sidusus sai nüüd ka juriidilise näo. Negatiivsed küljed, mis reformijärgsel aastal selgusid, nagu näiteks erinev töökultuur erinevates valdades, on enamuses ületatavad,“ lisas Kudre. Parim näide Kagu-Eestist, kuidas suurvalla moodustumine tõi piirkonnale kasu, on aga kindlasti uus Kanepi vald, mis valis oma sümboliks kanepilehe ning võttis südameasjaks kanepi kui iidse põllukultuuri populariseerimise. „Kanepilehelise lipuga Kanepi-nimeline ja tööstuslikku kanepit populariseeriv vald on saavutanud lausa rahvusvahelist tähelepanu,“ kommenteeris Kanepi vallavanem Andrus Seeme.
Foto: Paul Poderat
Põlvamaa Aasta Küla 2017 laureaadi, Himmaste küla, külavanem Andres Vijar rääkis, kuidas toimib külavanemate seltsing, mis koondab suurema piirkonna külavanemad ühise katuse alla. Vijari sõnul on Põlva vallas asjad hästi, kuna külad mõistavad organiseerumise tähtsust ning vald mõistab külavanemate kui rahva hääle kandja arvamusega arvestamise olulisust. „Kõikjal ei pruugi see nii olla, kuid peaks,“ kinnitas Vijar oma kogemusele toetudes. Oma muljeid möödunud aastaringist jagasid veel ettevõtja Kuldar Leis, Elva valla arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kertu Vuks, Rõuge valla noorsootöö spetsialist Kerli Kõiv ja mitmed teised.
Konverentsi teises osas jagunesid osalejad nelja töörühma, kus moderaatorite juhtimisel arutati, mida saaks teha paremini, et uutes halduspiirides valitseks suurem üksmeel nii kogukondade, omavalitsuste kui ettevõtjate vahel, samuti arutleti, kas kohalik identiteet on uutes piirides takistus või võimalus ning kas noored on kogukonna vundament.
Rühmatööde tulemused võttis kokku moderaator Margus Timmo: „ Nelja töörühma ühine sõnum on järgmine: et saada uute piiridega suurvallad efektiivselt nn käima, on võtmesõnaks omavahelise kommunikatsiooni tihendamine igal rindel. Igas külas peaks olema külavanem, keda usaldatakse ja kes esindab kogukonna huve vallas; vald omakorda peaks kaasama külavanemaid ja külavanemate seltsinguid otsustusprotsessidesse järjest enam. Efektiivsema ja ühtlasema arengu tagamiseks on vajalik ka suurvaldade eri nurkades elavate noorte omavaheline suhtlemine ja ühistegevused; vald peaks soosima noortevolikogude olemasolu ja nende moodustamist valdades, kus noortevolikogu veel pole. Ka ettevõtjad ja kogukond saavad olla vastastikku kasulikud – kogukond oma ettevõtja tooteid tarbides ja teda oma üritustel reklaamides, ettevõtja kogukonnale tööd ja teenuseid pakkudes ja nende algatustes osalemises ja sponsoreerides.“
„Konverentsi kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi järeldusi on veel vara teha, on haldusreformi tulemus ikkagi pigem positiivne“, lausus Kanepi vallavanem ja Põlvamaa Partnerluskogu juhatuse esimees Andrus Seeme ja lisas, et konverentsi tegi eriliseks asjaolu, et oma vaateid haldusreformist jagasid nii kogukondade, kohalike omavalitsuste kui ka ettevõtjate esindajad. Selline kooslus andis haldusreformi tulemusest terviklikuma pildi.
„Aasta uutes piirides“ oli konverents sarjast „Kogukonna Vedurid“, mis toimus Käärikul juba kuuendat korda ja selle korradajateks olid Piiriveere Liider, Valgamaa Partnerluskogu ja Põlvamaa Partnerluskogu.
