Haldusreformi käigus toimusid Eestis mullu kohalike omavalitsuste vabatahtlikud ühinemised ja sundliitmised ning külanimede ja maakonnapiiride muutmised. Tulemusena jäi senise 213 omavalitsusüksuse asemele alles 79.
„Üks aasta uutes piirides on piisav aeg, et kooruksid välja esimesed kitsaskohad, vajakajäämised, aga ka positiivsed aspektid, mida Kagu-Eestile tõi kaasa eelmisel aastal lõpule jõudnud haldusreform,“ sõnas Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle. „Sellest kõigest soovimegi konverentsil rääkida, kogemusi jagada ning mõelda, kuidas jätkata õigel rajal“, lisas Rüütle.
Konverentsil võtavad teiste hulgas sõna Setomaa vallavanem Raul Kudre, ettevõtja Kuldar Leis ja Himmaste külavanem Andres Vijar, kes jagavad oma muljeid ja tähelepanekuid möödunud aastast. Eesti Külaliikumise Kodukant esindaja tutvustab hiljuti oma võrgustikus läbiviidud küsitluse „Kuidas on haldusreform muutnud külaelu?“ tulemusi. Konverentsi teises pooles arutatakse moderaatorite juhendamisel, mida saaks ette võtta, et haldusreformi eesmärk kõige paremini täidetud saaks ja suurvaldade elanikele sellest ka tulu tõuseks.
„Haldusreformi eesmärgiks oli kohalike omavalitsuste võimekuse kasv – nende arendamine viisil, mis võimaldaks pakkuda elanikele paremaid teenuseid ja olla teiste omavalitsuste seas konkurentsivõimeline,“ sõnas Margus Timmo, konverentsi üks moderaatoritest. „Üheks murekohaks, mis haldusreformiga kaasneb, on külade identiteedi kadumine, kuna suurvalla arengukava seda enam ei toeta. Sellega on omakorda seotud ettevõtlus, mis peaks oma iseloomu poolest olema piirkonna identiteeti toetav,“ selgitas Timmo. Veel arutatakse töörühmades, kuidas külad saavad end kehtestada ning kuidas vald saab külasid aidata, nii et kasu oleks vastastikune. Aruteludes otsitakse ka vastust küsimusele, milliseid ettevõtluse investeeringuid kogukonnad oma piirkonda lubavad.
Konverentsi korraldavad Kagu-Eesti LEADER tegevusgrupid: Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu ja Piiriveere Liider.
