Möödunud neljapäeval-reedel toimus Käärikul konverents „Teenus külla või teenusele külla?“, millest võttis osa ligi 130 huvilist, nende hulgas külaelu aktivistid, omavalitsusjuhid, planeerimisspetsialistid ja paljud teised, kel külaelu areng südamelähedane.

Kahepäevase konverentsi eesmärk oli leida selgust küsimusele, kas ja millised teenused tuua maale, külaelanikule lähemale ning millistele teenustele sõita linna „külla“. Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle sõnul läks konverents igati korda. „Ühtmoodi huvipakkuvad olid nii ettekanded spetsialistidelt ja  praktikutelt kui ka uutmoodi läbi viidud grupitöö,“ sõnas ta.

Siseministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Liisa Pakosta rääkis oma ettekandes, kui oluline on planeerida teenuseid väga läbimõeldult, kuna sotsiaalne infrastruktuur on kogu majandusarengu toetusmehhanism. „Sotsiaalse infrastruktuuri ehk esmatasandi teenuste ja tugiteenuste kättesaadavuse õige korraldamine tagab elanikele täisväärtusliku elukeskkonna, parandab demograafilist olukorda ja kindlustab väärika elukaare – see on investeering tuleviku huvides.“

Alternatiivtranspordi teemalise ettekandega esinenud MTÜ Nõudereisid juhatuse liige Märt Randoja sõnutsi piirab praegu nõudebusside laialdasemat kasutamist Eestis selle kallis maksumus, kuid samuti ülevaate puudumine tegelikust vajadusest ja tarbimisest. „Mõni bussiliin on käigus olnud 40 aastat ja kuna bussi täituvus on alati olnud suur, peetakse seda väga heaks liiniks, tundmata huvi, kas inimene tegelikult ka tahab sel kellaajal linna jõuda või on ta sunnitud minema seetõttu, et hilisemat bussi pole,“ nentis Randoja. „Suhteliselt kuluka nõudebussisüsteemi kõrval kuuluvad alternatiivtranspordi hulka ka kogukonna enda poolt organiseeritavad teenused nagu näiteks vaheldumisi autodega linna käimine. Olgu lahendus milline tahes, kõige olulisem on teha kõigepealt selgeks täpne vajadus ning hoida kulud-tulud kontrolli all,“ andis transpordispetsialist nõu.

Osalejate sõnul oli mõtlemapanev regionaalarengu spetsialist Rivo Noorkõivu ettekanne. Noorkõiv tutvustas OÜ Geomedia poolt koostatud uuringut kohalike omavalitsuste võimekusest avalike teenuste kättesaadavuse tagamisel. Noorkõivu sõnutsi on Eesti ainus riik Euroopa Liidus, kus  puudub regionaalne haldustasand ning maavanemad on pelgalt Siseministeeriumi osakonna juhataja rollis. „Haldusterritoriaalse reformi ideed toetab teostatud uuring selles osas, et paljusid teenuseid on mõistlikum pakkuda suuremas omavalitsuses. Samas näitas uuring, et elanikkonna rahulolu omavalitsuse suurusest ei sõltunud,“ tõdes Noorkõiv.

Grupitöö oli tänavu korraldatud maailmakohviku meetodil ning algas jalutuskäiguga järve ääres. Iga osaleja sai endale nn uued kingad, arutledes teenuste kättesaadavuse ja organiseerimise üle hoopis teises rollis – kas noore, vanakese, külavanema või ettevõtjana. „Maailmakohviku laudade taga käis aktiivne arutelu, millised teenused võiks küla ise organiseerida, millised külla kohale tuua ning millistele linna külla sõita,“ selgitas üks töögruppide moderaatoritest Haimar Sokk. „Saime kinnitust, et külakeskuste rajamine on õige tee, mida peaksime edasi käima. Osalejad arvasid, et külakeskused võiksid olla multifunktsionaalsemad, kus peale seltsielu elamise saaks tarbida olmeteenuseid – pesta ennast, pesta pesu, lugeda ajalehti.“

„Inimesed on kohanemas teenuste koondumisega suurematesse keskustesse, samuti kõiksuguste teenuseid osutavate bussidega nagu näiteks pangabuss, postibuss. Mõistetakse, et kui küla on väike ja nõudlus vähene, pole vaja ka oma küla poe või arstipunkti eest hambad ristis võidelda, vaid leida viise ja vahendeid, et korraldada kõiki huvigruppe rahuldav transport suurematesse keskustesse, et sõita teenusele külla,“ sõnas Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle. „Töögruppides selgus, et  et transpordi korraldamine on osalt ka juba ise organiseerumas – näiteks linna huviringi sõitvad lapsed viib kohale kord üks, kord teine lapsevanem.“

Konverentsil tõdeti, et selleks, et külarahvas enda initsiatiivi enam rakendada saaks ja eurorahade toel ligipääsu teenustele paremini korraldada saaks, oodatakse riigi abi teede korrastamisel ning omavalitsuste abi transpordikulude katmiseks. „Ettevõtlikkusest kagueestlastel puudu ei tule,“ kiitis töögruppide üks moderaatoritest Margus Timmo, „kuid rahalist tuge on kindlasti vaja.“

Veriora vallavanem Enel Liini sõnul peab teenuste juurdepääsu ümberkorraldamisel jääma realistlikuks. „Ehkki paljudel külades on väga aktiivseid inimesi, tuleb enne uue projekti tegemist arvestada, et vahele võib tulla rahapuudus, konkurents või bürokraatiast tingitud takistused. Kõike on võimalik ellu kutsuda, kuid tuleb mõelda, kas ettevõetud üritus ka ellu jääb,“ sõnas Liin.

Tiiu Rüütle sõnul tõi konverents osalejatele kindlasti  selgust, milliste teenuseid oleks mõttekas kohapeale tuua ning millistele külla sõita. „Sellest tulenevalt loodame, et edaspidi saabuvad projektitaotlused on hästi läbimõeldud ning elluviidavad projektid kannavad maksimaalselt vilja selle heaks, et külaelu kvaliteet teenuste osas oleks kõiki huvigruppe rahuldav,“ lausus Rüütle.

Leader-meetmest rahastud konverentsi korraldasid Põlvamaa-, Võrumaa- ja Valgamaa Partnerluskogud ning Piiriveere Liider.